Afleveringen
-
HĂ€irekeskusest laekunud info jĂ€rgi on kahtlus, et sĂŒndmuskohal vĂ”ib olla kasutusel tulirelv. Mida sellises olukorras teha? Millele mĂ”elda, kui ees ootab vĂ”imalik tulistamisjuhtum?
Tartu Kiirabi Deltakutse vÀrskes episoodis keskendume just sellisele kiirabikutsele.
Arutame:
Kuidas ravida laskevigastusega patsienti sĂŒndmuskohal ja erakorralise meditsiini osakonnas?Millised vĂ”imalused on politseil kannatanute abistamisel?Kas valida âscoop and runâ vĂ”i âplay and stayâ?ElupÀÀstev torakotoomia â kuidas ja millal seda teha?Seekordses kiirabibrigaadis:
Professor Peep Talving â traumakirurg ja PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhtDr Ott SÀÀsk â erakorralise meditsiini arst-resident, Tallinna Kiirabi arst ja endine politsei kiirreageerijaLemmo Jonuks â Tartu Kiirabi Ă”de-brigaadijuhtEpisood on salvestatud veebruaris toimunud Deltakonverentsil. Suur aitĂ€h kĂ”igile, kes kohal olid ja kaasa lĂ”id! Liitu meiega ka jĂ€rgmisel aastal: https://deltakutse.ee/konverents2026
Lisaks oleme koostanud laskevigastusega patsiendi kÀsitlemise konspekti, mida saad lugeda siit:
đ https://deltakutse.ee/tulistamine
đŹ Ja kui sa veel ei ole liitunud meie uudiskirjaga â nĂŒĂŒd on hea aeg!
Jagame kasulikke nÔuandeid, pÔnevaid teadusartikleid ja vÀrskeid uudiseid meie tegemistest. Liitu siin:
đ https://deltakutse.sendsmaily.net/landing-pages/299f9f47-2f8e-4eb2-aaf3-4a49a40e58a8/html/
-
Meil on valmis saanud Superkangelaste eriseeria teine osa ning tĂ€nane kĂŒlaline on meie stuudiosse jĂ”udnud otse Suurbritanniast!
Mul on suur au tutvustada Briti armee koloneli ja anestesioloogi, dr Giles Nordmanni. Koos Gilesiga uurime, kuidas ta leidis tee Briti armeesse ning milliseid soovitusi annaks ta neile, kes on kaalunud sarnast teekonda. RÀÀgime ka tema kogemustest sÔjatandril ning sellest, milline vÔiks vÀlja nÀha sÔjameditsiini tulevik.
See on inspireeriv ja pÔnev vestlus mehest, kelle karjÀÀr on viinud teda maailma kÔige keerulisematesse ja intensiivsematesse meditsiinilistesse olukordadesse.
We are excited to present the second episode of our Superheroes special series, and todayâs guest has joined us in the Deltakutse studio all the way from the United Kingdom!
It is a great honor to introduce Colonel Dr. Giles Nordmann, an anesthesiologist in the British Army. Together, we explore his journey into the military, how he found his way to the British Army, and what advice he has for those considering a similar path. We also discuss his experiences on the battlefield and what the future of military medicine might look like.
This is an inspiring and insightful conversation with a man whose career has taken him to some of the most challenging and high-stakes medical environments in the world. Donât miss it!
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Seekordne episood jĂ€tkub tĂ€pselt sealt, kus eelmisel korral pooleli jĂ€ime ehk vĂ”imalusel kuulake enne meie eelmist episoodi, kus keskendusime hĂŒpotermiale. Seekord oleme Tartu Ălikooli Kliinikumis, kus me pole kiirabibrigaad, vaid hoopis ECMO-brigaad â spetsialistid, kes reageerivad juhtudel, kui patsiendi elustamine ei ole olnud edukaks ning viimase variandina jÀÀb alles kehavĂ€line vereringetoetus.
Aga mis on ECMO? Kuidas see suudab pÀÀsta inimesi, kelle sĂŒda on juba seiskunud? Millal tuleks seda vĂ”imalust kaaluda ning kuidas töötab see imeline tehnoloogiline areng? KĂ”igest sellest rÀÀgime juba tĂ€nases Deltakutse podcasti episoodis.
TĂ€na on meie ECMO-brigaadis:
Olavi Maasikas - Tartu Ălikooli kliinikumi anestesioloog
Indrek Paas - PÔhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog
Meil on valminud vĂ€ga hea ja ĂŒlevaatlik konspekt samal teemal: https://deltakutse.ee/ecpr
Loe juba sealt pÔhjalikumalt, mis on ECPRi nÀidustused ning millal peaks selle peale mÔtlema.
-
Meie esimene avalik salvestus tĂ”i nii kuulajatele kui meile nii palju positiivseid emotsioone, et me tegime seda jĂ€lle! Seekordne avalik salvestus vĂ”tab teemaks meie kĂ”ige populaarsema episoodi â elustamine. Seekord on seal ĂŒks ,,agaâ juures â tegeleme eriolukorraga. VĂ”tame luubi alla hĂŒpotermias patsiendi elustamise.
Nagu avalikule salvestusele kombeks, on meil kutsel kaasas laiendatud brigaad:
Veronika Reinhard (anestesioloog, tulevane Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht, Tartu Kiirabi lastereanimobiiliarst)
Martin Padar (anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst, TĂK 2. intensiivraviosakonna juhataja)
Martti Rumm (Tartu Kiirabi tehnik, PÀÀsteameti Tartu komando pÀÀstja)
Saatejuht Karl Oliver Tomson (anestesioloogia ja intensiivravi arst-resident)
Meie kodulehel on ĂŒleval vĂ€ga kompaktne konspekt kĂ”igest olulisest, mis Sa pead sellises eriolukorras elustamise juures teadma. Konspekti saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/hypotermia
Tulge hĂŒpake kiirabiauto peale ning lahendame koos taas ĂŒhe vĂ€ga Ă”petliku ja pĂ”neva juhtumi!
-
This marks the very first English episode of Deltakutse, and itâs all because we have a truly special guest joining us - a true superhero. I am deeply honored to introduce Dr. David Carr, a Professor of Emergency Medicine at the University of Toronto in Canada. Dr. Carr is not only a skilled physician but also an inspiring speaker whose lectures have graced stages worldwide.
Together with Dr. Carr, we embark on an exciting journey into the world of emergency medicine. Weâll explore what it looks like in Canada, discuss the challenges ahead, and hear his heartfelt holiday wishes for making emergency medicine (and healthcare as a whole) safer for patients, more welcoming for workers, and better for society.
So grab a warm drink and join us as we dive into this fascinating conversation!
KĂ€tte on jĂ”udnud jĂ”ulud, ja seega on ka Deltakutse jĂ”ulueri aeg! Sel korral on meil lisaks jĂ”uluhĂ”ngule veel ĂŒks eriline pĂ”hjus tĂ€histamiseks â meie tĂ€nane episood on inglise keeles, sest meil on kĂŒlas vĂ€ga eriline kĂŒlaline.
Mul on tohutu au tutvustada teile dr David Carri - tĂ”eline superkangelane. Ta on Kanadas Toronto Ălikooli erakorralise meditsiini professor. Ta on arst ja inspireeriv lektor, kelle loengud on vallutanud lavad ĂŒle kogu maailma.
Koos Dr David Carriga vĂ”tame ette teekonna erakorralise meditsiini maailma â rÀÀgime, milline see vĂ€lja nĂ€eb Kanadas, mis vĂ€ljakutsed meid ees ootavad, ja millised on tema jĂ”ulusoovid, et muuta erakorraline meditsiin turvalisemaks patsientidele, kutsuvamaks töötajatele ja paremaks kogu ĂŒhiskonnale.
Nii et haarake kuum jook, vÔtke endale kÔrvale mÔned piparkoogid ja asume koos seda pÔnevat maailma avastama!
Lisasime Deltakutse kodulehele ka professor David Carri 10 jÔulusoovitust, kuna need on lihtsalt nii head ja erilised. Neid saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/davidcarr
Lisa kommentaaridesse ka enda jÔulusoovid ja mÔtted uueks aastaks.
HĂ€id jĂ”ule kĂ”ikidele kuulajatele ja rahulikku pĂŒhade aega pere ja sĂ”prade seltsis. Kohtume juba uuel aastal!
-
Kodade virvendusarĂŒtmia (KVA) on kĂ”ige sagedasem sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ire â Eestis on see diagnoositud umbes 46 000 inimesel. KVA ei ole ĂŒldiselt eluohtlik rĂŒtmihĂ€ire, kuid ĂŒks tema tĂŒsistustest â insult â vĂ”ib olla eluohtlik. KVA kahjustab oluliselt elukvaliteeti ja suurendab ajuinsuldi riski kuni viis korda. Peamised riskitegurid on hĂŒpertensioon, diabeet, uneapnoe ja ĂŒlekaal.
Miks sĂŒdame elektriline juhtimine "sassi lĂ€heb" ning mis sĂŒdames selle rĂŒtmihĂ€irega toimub - sellest kĂ”igest lĂ€hemalt juba Deltakutse podcasti episoodis.
PĂ”nevat rĂŒtmihĂ€irete maailma tutvustad meile Dr Priit Pauklin, kes on Tartu Ălikooli Kliinikumi kardioloog ning hiljuti kaitses ka kodade virvendusarĂŒtmia teemal oma doktoritööd.
Meil on Deltakutse kodulehel valminud ka hea ning praktiline konspekt kodade virvendusarĂŒtmia teemal, mis on kĂ€ttesaadav siit: https://deltakutse.ee/kva
Head kuulamist!
-
JĂ€tk esimesele hingamispuudulikkuse osale ning nĂŒĂŒd oleme jĂ”udnud meie patsiendiga EMOsse. Endiselt on meie eesmĂ€rk toetada meie hingamispuudulikkuses patsienti ning arutada teemadel, kuidas hapnik Ă”hust organismi rĂ€ndab, kuidas ta seal oma "konkurendi" - sĂŒsihappegaasiga "kes aias" mĂ€ngib ning kuidas raskes seisus patsienti invasiivne ventilatsioon aitab.
Mis on obstruktiivne ning restriktiivne hingamismehhaanika hĂ€ire ning kuidas me saame selle alusel juhtida meie invasiivset ventilatsiooni? Nendele ning paljudele teistele kĂŒsimustele vastavad dr Severin Puss ning dr Ott Maasikas - kaks oma ala eksperti, kes suudavad pĂ”neva hingamismehhaanika maailma teha kaasahaaravaks ja huvitavaks.
-
Mis juhtub, kui lukustada kolmeks tunniks stuudiosse Eesti kaks tipptegijat hingamispuudulikkuse ja mehhaanilise ventilatsiooni alal? Tulemuseks on kaks Ă€gedat podcasti osa, mille esimest osa saad kuulata juba praegu! KĂŒlas on dr Severin Puss ja dr Ott Maasikas â kaks oma ala eksperti, kes suudavad keerulise teema teha arusaadavaks ja kaasahaaravaks.
Selles osas muudame hingamispuudulikkuse teema lihtsamaks ja lisame sekka meeldejÀÀvaid vĂ”rdlusi â nĂ€iteks muutub stuudioruum ootamatult alveooliks.
Kuula meid ja saa teada:
kuidas erinevaid hingamispuudulikkuse tĂŒĂŒpe eristatakse; kas ja millal on KOK-i haigetele lisahapnik kasulik ning miks vĂ”ib tekkida hĂŒperkapniline kooma; mis on rasvumisega seotud hĂŒpoventilatsiooni sĂŒndroom; ning kas CPAP on tĂ”esti lahendus kĂ”igile?Tule kuulama ja sukeldu hingamise maailma!
-
ABCDE-algoritm on kĂ”ikidele tervishoiutöötajatele hĂ€sti teada ning just selle algoritmi esimesele tĂ€hele keskendume selles Deltakutse osas: A ehk airways ehk eesti keeles hingamisteed. Kuidas me tagame vabad hingamisteed? Kuidas me tagame piisava gaasivahetuse, kui patsient ise enam ei hinga? Millised on anestesioloogi soovitused, et meie intubatsioon kulgeks vĂ”imalikult ohutult ja edukalt? Kas me ĂŒldse peame intubeerima? Nendele ja paljudele teistele kĂŒsimustele vastavad selles Deltakutse osas:
Villem Nigu - Tà Kliinikumi vanemarst-ÔppejÔud anestesioloogia ja intensiivravi erialal Ants-Hendrik Parik - Tà Kliinikumi arst-ÔppejÔud anestesioloogia ja intensiivravi erialalPodcastis mainitud artiklid:
Ig Nobeli laureaat: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35590139/ https://academic.oup.com/bja/article/115/6/827/241440Head kuulamist ning jagage ka oma arvamust!
See podcast ja kÔik sellega seotud meediavormid, sealhulgas konspektid, animatsioonid, graafika ja videod, on Deltakutse omand. Meil oleks vÀga hea meel, kui jagaksite meie sisu, kuid palume vaid, et viitaksite allikale. KÔik viited patsientidele vÔi juhtumitele on vÀljamÔeldud ning seetÔttu on igasugune sarnasus reaalsete juhtumitega juhuslik. See materjal on mÔeldud hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmÀrkidel ning seda ei tohiks kasutada meditsiinilise nÔu saamise asemel.
-
Seekordne episood on tĂ”eliselt eriline - see on Deltakutse ajaloo esimene avalik salvestus ning esimene videosalvestus. Ăhel suvisel sĂŒgisĂ”htul kogunes ĂŒle 80 inimese Plantariumi hubasesse taimepoodi, et koos minna vastu kutsele, mis tĂ”stab pulssi ka kogenud kiirabitöötajal: D17 ehk sĂŒnnitus. Deltakutse oli vĂ€lja tulnud oma tavapĂ€rastest stuudioruumidest ja kĂ”ik koos saime juba seda pĂ”nevat juhtumit lahendama asuda. Selleks, et meil oleks natuke kindlam kutsusime oma superbrigaadi ka kolm oma eriala eksperti:
Helen Reim (TĂ Kliinikumi arst-Ă”ppejĂ”ud sĂŒnnitusabi ja gĂŒnekoloogia erialal) Kristiina Paju (arst-resident sĂŒnnitusabi ja gĂŒnekoloogia erialal) Kirke Oberst (TĂ Kliinikumi Ă€mmaemand ja endine Tartu Kiirabi Ă”de-brigaadijuht)Tule kuula (vĂ”i esimest korda vaata) meid, kuidas me seda juhtumit lahendame.
Meil on nĂŒĂŒd Deltakutse kodulehel ĂŒleval ka sĂŒnnituse konspekt, mida on hea podcasti kuulamise kĂ”rvale lugeda:
https://deltakutse.ee/sunnitus
-
Sa sĂ”idad kutsele ja andmevaaturit avades mĂ€rkad, et patsiendile on vĂ€lja kirjutatud nii palju ravimeid, et need isegi ei mahu ĂŒhele lehele - kas ravimid ise vĂ”ivad olla patsiendi kaebuste pĂ”hjusteks ja kuidas sellises olukorras orienteeruda?
Sa tahad teha patsiendile metoklopramiidi aga siis Sulle meenub, et see pikendab mingit intervalli EKGâl - mis see on ja kas see on ka kliiniliselt oluline? Mis on parim valuravi ja kas neerupuudulikkuse korral NSAIDi tegemine viib alati ravivea teateni? Aga paratsetamool ja maksapuudulikkus?
Nendel pÔnevatel teemadel arutame Deltakutse uues episoodis, kus vÔtame fookuseks ravimite koostoimed. Sellel olulisel teemal aitavad meil orienteeruda:
Dr Jana Lass - TĂ Kliinikumi kliiniline proviisor ja Tartu Ălikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor Dr Triinu Keskpaik - TĂ Kliinikumi arst-Ă”ppejĂ”ud erakorralise meditsiini erialal ja Tartu Ălikooli erakorralise meditsiini residentuuri ĂŒldjuhendaja.Me oleme valmis meisterdanud ka suurepĂ€rase konspekti, mida saab podcasti kuulamise kĂ”rvale lugeda ja mille abil on vĂ”imalik hiljem kiiresti infot leida. Seda saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/ravimitekoostoimed
-
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alusel sureb maailmas ĂŒle 700 000 inimese aastas suitsiidi tagajĂ€rjel. Siin tuleb arvesse vĂ”tta, et seejuures on suitsiidikatseid mĂ€rkimisvÀÀrselt rohkem - Ameerika Ăhendriikide statistika alusel on enam kui 30 suitsiidikatset ĂŒhe surmaga lĂ”ppeva suitsiidi kohta, mis nĂ€itab, kui aktuaalne antud teema on. 15-29-aastaste noorte seas on surm suitsiidi tĂ”ttu neljas surma pĂ”hjus. Eelnevat arvesse vĂ”ttes on suitsiid tĂ”sine rahvatervise probleem, kuid seejuures rĂ”hutame, et suitsiide saab ennetada. Uuringud on nĂ€idanud, et paljud enesetapu teinud inimesed on sellele eelnenud kuul kĂ€inud tervishoiutöötaja jutul. SellepĂ€rast on tervishoiutöötajatel enesetapuriskis patsientide tuvastamisel, hindamisel ja toetamisel tĂ€htis osa.
Sellel olulisel teemal on meil seekord stuudios rÀÀkimas:
Ove Liis Mahhov - psĂŒhhiaatria arst-resident, vaimse tervise eestkĂ”neleja Tanel Lepik - erakorralise meditsiini arst, PĂ”hja-Eesti RegionaalhaiglasMe oleme teinud ka antud teemal konspekti, kus on vĂ”imalik tĂ€psemalt lugeda, kuidas suitsiidikatse lĂ€bi teinud vĂ”i kĂ”rge suitsiidiriskiga patsienti aidata: https://deltakutse.ee/suitsiidikatse
Kust saada abi?
Kiirabi: 112 (24h)
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapÀevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nÔustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga pÀev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24)
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
PsĂŒhhiaatriaosakonna valvetuba PĂ€rnus: 516 0379 (24h)
PsĂŒhhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
-
Kuidas pÀÀsta patsiendi naeratus? Traumaatilised hambavigastused moodustavad mĂ€rkimisvÀÀrse osa kehavigastustest. Maailmas on traumaatiliste hambavigastuste levimus jÀÀvhammaskonnas 15,2%, piimahammaskonnas 22,7%, seega kiirabisituatsioonis on tĂ”enĂ€osus antud probleemiga kokku puutuda ĂŒpris kĂ”rge. Traumaatiline hambavigastus on aegkriitiline seisund, kus on oluline kiire ja Ă”ige kĂ€itumine ning kiirabietapis saame potentsiaalselt pÀÀsta patsiendi hamba ja naeratuse. Seega hambatrauma saab olla samuti deltakutse.
Sellest pĂ”nevast teemast on meil seekord stuudios rÀÀkimas kaks saatekĂŒlalist:
Anna Firsova, hambaarst, rahvusvahelise hambatrauma assotsiatsiooni liige Marjo SinijĂ€rv, hambaravi eriarst Tartu Ălikooli Kliinikumis, Tartu Ălikooli nooremlektorDeltakutse veebilehel on meil ĂŒleval antud teemal ka konspekt. Seal on ka pildid, mis on heaks abiliseks teemaga tutvumisel. Ideaalne vĂ”imalus podcasti kuulamise ajal vĂ”i peale seda teemaga lĂ€hemalt tutvuda: â www.deltakutse.ee/hambatraumadâ
SÔidame koos deltakutsele!
-
Me oleme rÀÀkinud lĂ€bipĂ”lemisest ja kui suur mure on see tervishoius. Me oleme rÀÀkinud, kuidas Safety II on uus ja vĂ”imas patsiendiohutuse mudel, mis vĂ”imaldab meil ĂŒles ehitada kaasavamat, tervemat ja tugevamat tervishoidu. Kuidas me selleni jĂ”uame ja mis oleks jĂ€rgmised praktilised sammud? Ăhe lahendusena on vĂ€ljapakutud kliinilist debriifi. Mis see on? Kuidas seda lĂ€bi viia ja kuidas see meie tervishoidu parandab? Nendele kĂŒsimustele saad vastuse juba meie uues Deltakutse osas. Mul on suur rÔÔm stuudios vÔÔrustada Tartu Ălikooli Kliinikumi vanemarst-Ă”ppejĂ”udu anestesioloogia erialal Kerli Vijarit. Lisaks sellele on Kerli lastereanimobiiliarst Tartu Kiirabis, eestseisuse esimees Tartu Arstide Liidus ja ka juhatuse liige Eesti Anestesioloogide Seltsis. Kerli on Kliinikumis tegelenud viimastel aastastel simulatsioonide lĂ€biviimisega ja tema koolitusi iseloomustab alati osalejate tugev soov mitte Ă€ra minna. Podcasti vĂ€ltel arutame, miks kliiniline debriif on oluline osa tiimitöö parandamisel ja inimeste toetamisel. Kindlasti vaadake ka meie kodulehte, kus on ĂŒleval kliinilise debriifi pĂ”nev konspekt: www.deltakutse.ee/debriifingTake home messages:Kliinilise debriifingu peamine eesmĂ€rk on parandada tiimitööd ja leida sĂŒsteemi tasemel ĂŒles kohad, mis vajavad parandamist.Kliinilise debriifingu korral on ĂŒlioluline luua ohutu ja turvaline keskkond, kus kĂ”ik tunneksid end hĂ€sti ning kus ei tohi esineda indiviidi tasemel sĂŒĂŒdistamist.Kliinilise debriifingu lĂ€biviimisel jĂ€rgida konkreetset struktuuri ja panna paika reeglid, et asi kulgeks kiirelt ja efektiivselt.
-
Sa oled sattunud suurĂ”nnetuse keskele aga viimasest MIMMSi koolitusest on juba mĂ”nda aega möödas. Mis oli tĂ€pselt sĂŒndmuskoha ja vastutava meediku vahe? Mida ma peaksin tegema esimesena ja mis on head nipid, millega teha kogu suurĂ”nnetuse lahendamine sujuvamaks? Mis on uute Tartu Kiirabi vĂ€lijuhtide roll? Nendest pĂ”nevatest teemadest rÀÀgime koos Tartu Kiirabi vĂ€lijuhi Deivi Abeliga. Saatejuht dr Karl Oliver Tomson.
Selleks, et teha suurĂ”nnetuse lahendamine natuke lihtsamaks, tegime valmis ka Deltakutse veebilehel kompaktse lĂŒhiĂŒlevaate antud teemal. See on kĂ€ttesaadav sellel lingil: https://deltakutse.ee/suuronnetus
Take home messages:
Korralik sidepidamine ĂŒksuste vahel ja sees on kriitilise tĂ€htsusega suurĂ”nnetuse edukaks juhtimiseks ja lahendamiseks.
SuurĂ”nnetuse olukorras esmase triaĆŸeerimise ajal ravi ei teostata - ravi jÀÀb CSCATTT mnemoonikus teise T ehk treatmenti alla.
SuurĂ”nnetusel tee lĂ€hedalt koostööd HĂ€irekeskuse, PÀÀste, Politsei ning vĂ€lijuhiga - Ă€ra karda kĂŒsida abi.
Head kuulamist ja lugemist!
-
Miks on vingugaas meie organismile nii ohtlik? Millal me peame vingugaasi mĂŒrgistust kahtlustama ja kuidas me saame meie patsiente kĂ”ige paremini aidata? Nendele kĂŒsimustele vastab uues "Deltakutse infosĂŒstis" alati sĂ€rav erakorralise meditsiini arst Anneli Kampus. Tulge uut osa kuulama ja saage targemaks, kuidas sellele salakavalale mĂŒrgistusele vastu seista!
Meie veebilehel on taaskord ĂŒleval ka tore kirjalik ĂŒlevaade: www.deltakutse.ee/vingugaas
Nii tore, et olete meiega, deltakutsikad! Vilkuritega deltakutsele!
-
Kui me tavaliselt oleme sĂŒndmuskohale reageerinud kiirabiautoga, siis seekord on meil ainulaadne vĂ”imalus lennata oma patsiendi juurde! Meil on Deltakutse stuudios kĂŒlas anestesioloog Severin Puss, kes töötab arstina PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla I intensiivravi osakonnas ja PERHi reanimobiili peal. Koos Severiniga lahendame me tĂ”eliselt keerulist pÀÀsteoperatsiooni, mis vajab lisaks meie meditsiinilistele teadmistele ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abi. Nagu tavaliselt, siis vĂ”tame teid kĂ”iki kiirabikutsele kaasa. Tule kuula ja saa teada:
Kes teenindavad Eestis meditsiinilende? Millistes olukordades kasutatakse Eestis helikopterit patsiendi transpordil ja kuidas see vĂ€lja nĂ€eb? Tutvustame lĂ€hemalt kolme faktorit lennumeditsiinis, mis patsiendi fĂŒsioloogiat mĂ”jutavad: hĂŒpobaarne hĂŒpoksia, gaaside ruumala muutused ja vibratsioon. Lahendame ĂŒhte meditsiinilist juhtumit tĂ”eliselt vĂ€ljakutsuvates tingimustes.Lisaks podcastile oleme teinud ka mugava konspekti, et Sa oleksid valmis, kui Sa meedikuna pead helikopteri pardale astuma.
www.deltakutse.ee/meditsiinikopter
Tule meditsiinikopteri pardale!
-
See "Deltakutse" episood on erinev. Seekord pĂŒhendame me terve episoodi meile: tervishoiutöötajale. Me teeme igapĂ€ev fantastilist tööd, saame aidata nii palju inimesi ja meie töö tĂ€henduslikkuses ei tohiks kahelda keegi. Ometi tunnevad nii paljud meist perspektiivitust, kurnatust ja lĂ€bipĂ”lemist. Inspireerituna Priit Tohveri suurepĂ€rasest artiklist "Lahkumisintervjuu", arutame me, miks lĂ€bipĂ”lemine tekib ja mida me saame kĂ”ik selle vĂ€ltimiseks teha. SaatekĂŒlaliseks on meil fantastiline psĂŒhhiaatria arst-resident ja vaimse tervise eestkĂ”neleja Ove Liis Mahhov.
Tule kuula ja mÔtleme, kuidas saame luua paremat keskkonda meie kÔigi jaoks: nii kolleegide kui ka patsientide jaoks.
Me oleme teinud lÀbipÔlemisest kokkuvÔtliku konspekti, mis on kÀttesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/labipolemine
Arutame aktiivselt sel teemal kĂ”ik koos ja muudame Eesti tervishoiusĂŒsteemi paremaks.
-
Mul on suur rõõm tutvustada meie podcasti täiesti uut formaati: deltakutse infosüst. Selle eesmärk on võtta üks põnev ja huvitav meditsiiniline teema ja teha see selgeks vähem kui 20 minutiga. Esimeses infosüstis keskendume deliiriumile - räägime selle sündroomi paljudest erinevatest avaldumisvormidest, nende põhjustest ja lõpuks ka ravist. Head kuulamist!
Me tegime deliiriumi teemal väga hea konspekti, mis on kättesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/deliirium
Saates on meil külas erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm. Saatejuht Karl Oliver Tomson.
Take home message:
Brigaadi ohutus on esmatähtis!
Deliiriumis patsiente tuleb uurida somaatiliselt.
Alkoholi kuritarvitajal võib samuti esineda mittevõõrutusdeliirium.
Mittevõõrutusdeliirumi ravis vältida bensodiasepiine ning keskenduda põhihaiguse ravile.
Eakate patsientide ravis alustada poole väiksemast doosist.
Psühhotroopsete ravimite manustamisel on oluline patsienti monitoorida, kuna oht on rütmihäireteks, südameseiskuseks. - Laat meer zien
