Afleveringen
-
This time, our guest is Nathalie Van Raemdonck, a PhD researcher at the Vrije Universiteit Brussel (VUB) in Media and Communication science. Her doctoral research focuses on the spread of misinformation and hostilities on social media, which she investigates through the lens of social norm contestations and affordances. In her spare time she runs a social media account on Instagram called @anti_conspiracy_memewars where she creatively uses memes to debunk misinformation and conspiracies.
In this episode, Maia, Maria and Nathalie bounce around different topics, drop humonnnngous amounts of references to memes, and generally have a good time. We hope you have a good time listening, too.
How to fix the world? Be kind, says Nathalie. If that is too soppy for you, then: "Give agency back to people instead of corporations, don't let greed win." Our main survival strategy is collaboration, after all.
All the links mentioned are provided here: â â â â â https://linktr.ee/dialoogiaâ
If you are REALLY interested in this topic, come and study with us! We have a brand new, highly anticipated and valued 1 year long MA program at Tartu University that focuses on exactly these matters: â Disinformation and Societal Resilience.
-
This season is special! The episodes are in English and all about disinformation and societal resilience. Our first guest is Victor Wiard, a researcher in media and journalism studies from Université Saint-Louis in Brussels. He also works with EDMO-BELUX hub for research on digital media and disinformation. In this episode, Maria and Victor talk about folk theories and people's media use, but also the rockstar-phase of Victor's life.
How to fix the world? When creating messages and reaching out, take the audience seriously, says Victor, don't just assume that everybody is like you.
All the links and people mentioned are provided here: â â â â https://linktr.ee/dialoogia
If you are REALLY interested in this topic, come and study with us! We have a brand new, highly anticipated and valued 1 year long MA program at Tartu University that focuses on exactly these matters: Disinformation and Societal Resilience.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Selle hooaja viimane osa lendab mitmepĂ€ise lohena. VĂ”i dinosaurusena? Sest Anna Markina, kes on Eesti juhtiv kriminoloog, on doktorandina kĂŒll juba tĂ€itsa saurus - alustas ta doktoriĂ”pingutega ju 1997. aastal. Leidis aga siis, kui ka katusartikkel juba vormi vĂ”ttis, et töö fookuses olevad maffiateemad on "natuke lahjad" ja tegi doktorantuuris pausi. Ja nĂŒĂŒd on doktorandina tagasi, uurides alaealiste Ă”igusrikkumisi mĂ”jutavaid tegureid. Kuna pausi ajal ei istunud Anna niisama, vaid tegi palju Suuri Tegusid ja kasvatas ekspertsust mitmes-setmes valdkonnas, tuli ka see Dialoogia osa mitmeharuline. RÀÀkisime Kalevipoegadest ja ohvriabist, taastavast Ă”igusest ja sellest, kuidas leebem lĂ€henemine karistuste puhul ei tooda retsidiivseid lumehelbekesi, paljust muust veel. Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: â â â https://linktr.ee/dialoogia
-
KĂŒlla tuli Sille-Liis MĂ€nnik, Tartu Ălikooli psĂŒhholoogia nooremteadur, kelle uurimisteemade seast leiab annetamise, vaimse tervise ja töö seosed, aga peamiselt tervisekĂ€itumise parendamiseks tehtavad mĂŒksud ja nĂŒgimised. Kuidas teha nii, et inimesed jĂ”uaks Ă”igel ajal tervisekontrolli ja arsti juurde? Aga nii, et me annetaks targalt ja sinna, kus meie panusest kĂ”ige enam kasu? Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: â â https://linktr.ee/dialoogia
-
Seekord on kĂŒlas Tartu Ălikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Kristjan Pulk, kellega rÀÀkisime nii sellest, miks inimesed teevad halbu finantsotsuseid, kuidas juhtimisel tajuvead ilmnevad ning - veidi ĂŒllatuslikult - ka sellest, kuidas inimesed friikartulite ja salatite tervislikkust hindavad. Punase niidina jookseb lĂ€bi Kristjani entusiasm eksperimentaalsete uuringute vastu ning tĂ”demus, et inimesed on lĂ€bivalt ebaratsionaalsed. Huvitavaid materjale, millest juttu tuli, leiad siit: â https://linktr.ee/dialoogia
-
Kolmas Dialoogia hooaeg keskendub Tartu Ălikooli sotsiaalteaduste doktorantidele ja see andis eriti hea vabanduse panna eelmiste hooaegade kaassaatejuht Maia Klaassen hoopis saatekĂŒlalise rolli, sest Maia on 1. aasta doktorant ja töötab meediapĂ€devuse nooremteadurina. Ta rÀÀgib kiiresti ja paljude nĂ€idetega, hĂŒpleb nagu elegantne parkuurija mikro-meso-makrotasandite vahel, rÀÀkides infosĂ”jast, meediapĂ€devustest, ahnetest platvormidest, hambututest seadustest, inspireerivast aktivismist ja moeterminitele suunatud hĂŒperfookusest. Huvitavaid materjale, millest juttu, leiad siit: https://linktr.ee/dialoogia
-
PsĂŒhholoogia on olnud linnaÀÀrne teema, koos naha- ja suguhaigustega (hehe, tervitused geograafilist nalja mĂ”istvatele tartlastele). Miks see aga nii on ja kas seda stereotĂŒĂŒpi on suudetud murda? Tartu ĂŒlikooli psĂŒhholoogia instituudi teadus-arendusjuhi ja afektiivpsĂŒhholoogia kaasprofessori Andero Uusbergiga tuli esimese hooaja viimases osas juttu ka psĂŒhholoogia populaarsusest ja kĂ€ttesaadavusest. Kuidas suhtuvad psĂŒhholoogid isehakanud terapeutidesse? Kuidas mĂ”jutab vaimse tervise kĂ€ttesaadavust AI? Dialoogia annab sĂ”na Tartu ĂŒlikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.
-
Dialoogia 1. hooaja viimases osas kĂ€is meil kĂŒlas Hunt Kriimsilm, ĂŒhes oma ĂŒheksa ametiga. RÀÀkisime emotsioonidest, kriisidest, tehisintellektist ja ka konspiratsiooniteooriatest - empaatiliselt. Kuula aga tiiserist hoopis argumentatsiooni, miks on Tartu tore linn.
-
Peamiselt kĂ”lab avalikus ruumis Ă”petaja ameti kohta terve hulk hĂŒperboole: ĂŒhtegi reaalaine Ă”petajat riigis alles pole, keegi Ă”petajaks Ă”ppida ei taha ning hoolimata iga-aastastest palgatĂ”usudest on justkui tegemist kĂ”ige vĂ€hem vÀÀrtustatud ametiga. Sellekuises Dialoogias kĂ€is kĂŒlas haridustehnoloog Mario MĂ€eots, kes on TĂ haridusteaduste instituudis eriala loodus- ja reaalainete Ă”petamine pĂ”hikoolis programmijuht. Mario on hea inimene, kellelt uurida: on see Ă”petajaelu tĂ”esti ka nii mĂ”ru? Miks pole Ă”petajakoolituse tĂ€itumine ootuspĂ€raselt lĂ€inud (vihje: asi pole selles, et katsetele ei tule piisavalt inimesi)? Kuidas Tartu Mill. Marine Auto Tartu ja Terminal Oil Ă”petajakoolituse populariseerimist sponsoreerinud on? Ja mis saab Ă”pilastest ja Ă”petajatest tulevikus? Dialoogia annab sĂ”na Tartu ĂŒlikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.
-
Miks rÀÀgib haridustehnoloog nahkhiirtest ja kuidas see kÔik Ôpetamisse puutub? Kuula tiiserit, et end aprillikuise Dialoogia lainele seada!
-
Ăiglasest ĂŒleminekust rÀÀkides ei saa kuidagi mööda minna sellest, kust enamik majanduskasvust tuleb. Kuidas seda erinevate riikide ja kultuuride kontekstis mĂ”ista, et tegelikult pole rohepöörde kĂ”ikjal nĂ”udmine sugugi mitte... Ă”iglane? Makroökonoomikaprofessor Raul Eamets toob nĂ€ite.
-
ChatGPT4 tuleku tuules on mure oma tulevase tööpĂ”llu pĂ€rast meie inforuumis ĂŒsna valjult kĂ”lanud. TĂ makroökonoomika professor Raul Eamets on tĂ€pselt Ă”ige inimene, kes selguse loomiseks kĂŒlla kutsuda. Milline siis nĂ€eb vĂ€lja tulevikutööturg? Kas kapitalismile on head alternatiivi? Milliseid oskusi tulevikus vaja vĂ”iks olla? Miks on hea omandada mitu kĂ”rgharidust? Professor Eamets avas ka oma viimase rakendusuuringu telgitaguseid ning vastas pĂ”letavatele kĂŒsimustele: mida Ukraina pĂ”genikud Eestis teevad ja kes siia ĂŒldse jÀÀvad? Tule kuulama! Dialoogia annab sĂ”na Tartu ĂŒlikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.
-
Ehk oled omakeskis mĂ”elnud, et huvitav, milline on majandusprofessori vaade praegusele rĂ€ndepoliitikale? Sellest, et tulevikule mĂ”eldes on tööturule vaja töökĂ€si juurde, on avalikkuses juba rÀÀgitud. Aga miks meie kvoodisĂŒsteem siis kokkuvĂ”ttes ikkagi ei meie eesmĂ€rke ei toeta?
-
Rohepöördega kaasneb tihti ka kĂŒsimus: mida siis ĂŒksikisik teha saab ja millised on realistlikud ootused indiviidile? SĂŒsteemi muutuste kontekstis rÀÀkis selles Dialoogia 5. osas Margit Keller. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.
-
Tartu Ălikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessorâ Margit Kelleriga sai turvasĂ”naks sĂŒsteemsĂŒsteem. Mitte ainult seetĂ”ttu, et Chalice on imeline, vaid selle osa fookuses ongi suured ja sĂŒsteemsed muutused. Miks neid uuritakse? Mida teada on saadud? Kuidas siis jĂ”uda sinnamaale, et sotsiaalne norm on ĂŒhtlasi meie keskkonda sÀÀstev norm - ja kuidas seda kĂ”ike planeerida eetiliselt? Dialoogia annab sĂ”na Tartu ĂŒlikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.
-
Veebruarikuise Dialoogia kĂŒlaline on pikalt uurinud sotsiaalseid praktikaid ning oskab rÀÀkida suurte ĂŒhiskondlike muutuste juhtimisest. Mis loom see kestlik areng siis selline on? Kuidas seda saavutada? Mis on need salapĂ€rased sekkumised, millest erinevates valdkondades muutusi esile kutsudes kĂ”neldakse? Ega nad ei hammusta?
-
Kas jaanuarikuine osa on kuulatud? Maia ja vanaema pole kunagi nii pikalt seksist rÀÀkinud. Ehk sĂŒtitab neljanda osa kuulamine ka Sinu kodus mĂ”ned huvitavad vestlused?
-
Seksuoloog ja psĂŒhholoogia doktorant Annika Tamme tĂ”i stuudiosse teema, mis - olgem ausad - ajas elevile kĂŒll, sest tegemist oli ju pĂ€riselt "seksika teemaga", mis tĂ”mbab tĂ€helepanu ilma, et vĂ€ga pingutama peaksime. Kusjuures, seegi on ĂŒks mĂŒĂŒt, mille kummutamisega Annika tegelema peab! Pooleteisttunnise vestluse kĂ€igus rÀÀkisime nii sellest, milliste probleemidega inimesed tema juurde jĂ”uavad, miks iga seksikoolitaja juttu tĂ”siselt ei maksa vĂ”tta, kuidas inimeste seksuaalsus elukaare jooksul muutub vĂ”i hoopiski ei muutu ning sellest, kuidas sinu "normaalne" ei pruugi olla minu "normaalne" ja see on okei. Lisaks kuuleme ka Maia kĂ”ige pikemat seksiteemalist vestlust oma vanaemaga ning episoodi lĂ”puks mĂ”istame kĂ”ik, miks pole seksuoloogia nii lihtne midagi ning miks bow chicka wow wow vĂ”ib ka kurblik hÀÀlitsus olla. Dialoogia annab sĂ”na Tartu ĂŒlikooli sotsiaalteadlastele. Saatejuhid on Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen.
-
Jaanuarikuine Dialoogia on meie sarja kĂ”ige pikem osa: teema on lihtsalt nii inimlik ja kirgi kĂŒttev! Meil on kĂŒlas seksuoloog, kes on korraga nii praktik (seksuaalteraapia) kui ka teoreetik (nooremteadur Tartu ĂŒlikooli psĂŒhholoogiainstituudis). Millest siis uuringud kĂ”nelevad? Kui suure osa oma elukaares inimene siis on seksuaalne olend - ja kes ĂŒldse ĂŒtles, kust see vanusepiir lĂ€heb?
-
Kas pole ikka veel novembrikuist osa kuulanud? Maria Ćœuravljova rÀÀgib muuhulgas huvitavalt sellest, kuidas noor, kes soovib graffitiga tegeleda, nĂ€itab ĂŒles suurt potentsiaali: tahab endas loomingulist oskust arendada ning kujundab linnaruumi, kus tal oleks hea olla. Meie aga karistame noori selle eest...
- Laat meer zien
