Afleveringen
-
LâOrĂ©al Balticu programmi âNaised teadusesâ noorte talentide tĂ€navuse auhinna pĂ€lvis Tartu Ălikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind, kes plaanib kasutada stipendiumi selleks, et uurida inimtekkelise reostuse mĂ”ju LÀÀnemeres elavatele lestakaladele. Tema sĂ”nul on oluline vĂ€lja selgitada, kas pikaajalise reostuse tulemusena on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vĂ€hkkasvajate tekke eest, nĂ€iteks kas nende kĂ”humikroobid aitavad vĂ€hki pĂ”hjustavate reostusainetega paremini toime tulla. Samuti rÀÀkis doktorant saates oma doktoritööst ja sellest, kuidas linnud ja inimesed elavad ĂŒsna sarnast pereelu.
Saatejuht on Sandra Saar.
-
1950-ndatel toimus lÀÀnemaailmas deinstitutsionaliseerimise protsess. See tĂ€hendab, et psĂŒĂŒhiliste erivajadustega inimesi, kes senini elasid suurtes haiglates vĂ”i varjupaikades, hakati massiliselt asutustest vĂ€lja kirjutama â tagasi kogukondadesse. Toona leiti see olevat ainuĂ”ige inimlik lĂ€henemine, sest miks peaks osa inimestest elama nii öelda teiste eest varjul? NĂ”ukogude Liidus, sealhulgas Eestis, vĂ€idetakse, et aset leidis vastupidine â vĂ”im suunas jĂ€rjest enam nii-öelda teistsuguseid inimesi silma alt Ă€ra. Kuidas oli tegelikult? Seda uurib ajaloodoktorant Liisa Lail.
Saatejuht on Sandra Saar.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Farmaatsia doktorant Kairi Tiirik aitab vĂ€lja töötada haavakatted, mis tulevikus lihtsustab miljonite inimeste elu. Miks taolisi plaastreid vaja on ja millal need turule jĂ”uda vĂ”iksid â seda kĂ”ike kuuleb taskuhÀÀlingust. Saatejuht on Sandra Saar.
Teravam kÔrv vÔib kuulda, et helikvaliteet on veidi teistsugune kui muidu. Seda seetÔttu, et erakordseid aegu silmas pidades kandsime saate salvestamisel maski.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
Sotsiaalmeedia laialdane levik lubab igaĂŒhel levitada oma tĂ”de ning esineda ĂŒkskĂ”ik kellena. Kuidas aga selles tohutus infotulvas ellu jÀÀda ja aru saada, mis on pĂ€riselt tĂ”si ja mis mitte? Miks on tekkinud ĂŒha enam vastandumist teemal peavoolumeedia versus alternatiivmeedia? Kuidas on ajakirjanikud koroonakriisi kajastamisel hakkama saanud? Sellest ja paljust muust rÀÀkis Tartu Ălikooli ajakirjanduse lektor ja Masaryki Ălikooli (TĆĄehhi) jĂ€reldoktor Signe Ivask. Saatejuht on Sandra Saar.
Erakordseid aegu silmas pidades olime saate salvestamisel kumbki oma kodus, et vĂ€ltida ĂŒleliigseid kontakte.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
Sellest, et meie lapsed ei liigu piisavalt, on rÀÀgitud kĂŒll ja veel. Kuidas ikkagi teha nii, et lastel liikumisharjumus tekiks ja kuidas saab kool omaltpoolt sellele kaasa aidata? Sellest kĂ”igest rÀÀgib lĂ€hemalt Tartu Ălikooli sporditeaduste ja fĂŒsioteraapia instituudi doktorant Getter Marie Lemberg, kel endalgi spordivallas tublid tulemused ette nĂ€idata. Saatejuht on Sandra Saar.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
In this episode, we talk with Erik KĂ”vamees about the necessity of studying prison and prison system, additionally, how it is to be a PhD student, who is doing oneâs degree remotely.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
Miks on nii, et mĂ”ne vĂ€hivormi vastu leidub ĂŒpris hĂ€id ravimeid, teistele aga mitte? Tartu Ălikooli meditsiiniteaduste doktorant Anni Lepland kuulub uurimisrĂŒhma, mis pĂŒĂŒab rinnavĂ€hi ravimit vĂ€lja töötada. Millal see juhtuda vĂ”iks ja miks vĂ”tab ravimite vĂ€ljatöötamine nĂ”nda kaua aega? Seda kuuleb taskuhÀÀlingust lĂ€hemalt. Saatejuht on Sandra Saar.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
Ajas rĂ€ndamine on inimesi köitnud ajast aega. Tegelikkuses on see aga palju lihtsam, kui arvata vĂ”iks ja mis peamine â ka kĂ”igile kĂ€ttesaadav. Tuleb lihtsalt raamaturiiuli juurde minna, meelepĂ€rane teos haarata, end mugavalt sisse seada ja ongi vĂ”imalus ajas rĂ€nnata. Tartu Ălikooli Germaani ja romaani keelte ja kirjanduse doktorant Susanna Soosaar uuribki lugejate aja kogemust romaanides, mis kĂ€sitlevad Teist maailmasĂ”da. Kuidas? Sellest rÀÀgib Susanna Soosaar taskuhÀÀlingus pikemalt. Saatejuht on Sandra Saar.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
-
MĂ”ni meist sööb seeni, teine jĂ€llegi mitte. Sellele aga, et seentel on meie ökosĂŒsteemis suur roll, ei saa keegi vastu vaielda, vĂ€hemalt nii loodab Tartu Ălikooli botaanika ja ökoloogia doktorant Sanni Maria Aurora FĂ€rkkilĂ€. Ta uurib, kuidas toitained taim-seen-muld sĂŒsteemis ringi liiguvad. Miks see aga meid huvitama peaks? Eks ikka seetĂ”ttu, et kui sĂŒsteem on hĂ€iritud, oleme seda ka meie. Kuidas? Sellest rÀÀgib Sanni FĂ€rkkilĂ€ taskuhÀÀlingus pikemalt.
Saatejuht on Signe Ivask.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.
Some people eat mushrooms, some people dislike them. Fungi are essential for us â this is what Sanni Maria Aurora FĂ€rkkilĂ€, a PhD student at the University of Tartu, hopes everybody knows. She investigates how nutrients flow in mycorrhizal systems. Why should we care? Basically, if the system is affected, so are we. How? Sanni FĂ€rkkilĂ€ talks about it in the podcast.
-
Saatejuht on Signe Ivask.
TaskuhÀÀlingu vÀljaandmist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise grandiga.