Afleveringen
-
Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ĂŒhe kriteeriumina inimeste lootust elamisvÀÀrsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pĂ€rast seda on olukord lĂ€inud ainult hullemaks. Kui fĂŒĂŒsik Stephen Hawkingilt kĂŒsiti tema ootamatult pika elu lĂ”pul, mis on tema elurÔÔmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused tĂ€iesti nulli ja pĂ€rast seda oli iga elatud pĂ€ev ja iga saavutus suur rÔÔmuallikas. Ehk lootus on alati ka siis, kui lootust justkui ei ole.
Saade on salvestatud 2023. aasta augustis Viljandis Keskkonnahariduse Suveakadeemias.
ĂĂ¶ĂŒlikool tĂ€nab koostöö eest Eesti Keskkonnahariduse Ăhingut ja Jonas Nahkorit.
Muusika: Martiini "Kinni-lahti", albumilt "Virr-varri Ă€hvardus" (Ăunaviks 2012)Heli: KĂŒlli TĂŒli Heli: Mart ZirnaskToimetaja: Mart ZirnaskProdutsent: Jaan Tootsen -
Piret Saluri ja Tiiu Relve rÀÀgivad sellest, kuidas nad tĂ”lkimise juurde jĂ”udsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tĂ€hendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari ĂŒheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis vĂ”ib tabada tĂ”lkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mĂ€lestuste vahel?
Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi.
Heli: KĂŒlli TĂŒliHeli: Mart Kessel-OtsaToimetaja: TĂ”nis TootsenToimetaja: Jaan Tootsen
Muusika: Leroy Anderson - The Typewriter -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Maailmas on lÀbi aegade paljudes keeltes loodud lÔpmatu hulk luuletusi, mis kÔnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi nÀiteks kadedusest? Miks on mÔnd tunnet palju kergem sÔnadesse valada kui mÔnd teist?
Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa Eller
Heli: KĂŒlli TĂŒliHeli: Taisto Uuslail Toimetaja: Jaan Tootsen
Saade on salvestatud Esna mĂ”isas. ĂĂ¶ĂŒlikool tĂ€nab Esna mĂ”isa hĂ€id haldjaid. -
ĂĂ¶ĂŒlikooli loengus rÀÀgib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetĂ€henduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mĂ”istetest nagu poliitiline kirjaoskus ja sĂŒdame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumĂ”iste ja inimvÀÀrikuse mĂ”istega. SĂŒdame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab loengu autor meile meie keerulisel ajal ka tulevikulootust.
Muusika plaadilt Filia Sion - Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Heli: KĂŒlli TĂŒliToimetaja: Jaan TootsenProdutsent: Jaan Tootsen
Saade on valminud koostöös Arvo PÀrdi Keskusega. -
1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kĂ”igi eestlaste elulugudes: mĂ€rtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur pĂ”genemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sĂŒnniaasta. Ăks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sĂŒnniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ĂŒhendab. SĂ”na saavad ka Viljandi kultuurikolledĆŸi 2000. aastal lĂ”petanud huvijuhid, kes lĂ”id Karusoo juhendamisel koolitööna dokumentaallavastuse âSĂŒgis 1944â. See kĂ”neles inimestest, kes asusid 1944. aasta septembris lÀÀnde pĂ”genema, aga pöördusid ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel tagasi. Miks on oluline selliseid lugusid teada? Kuidas mĂ”jutavad toonased valikud meid tĂ€na?
Muusika: Eduard Tubin âPrelĂŒĂŒd viiulile ja klaverileâ (1944), esitavad Sigrid Kuulmann (viiul) ja Marko Martin (klaver).
Katkendeid dokumentaalnĂ€idendist âSĂŒgis 1944â esitavad Reet Filippov, Keiu Tamm ja Karin Undrits. Kokkusaamine toimus 2024. aasta maikuus RĂ”ugu talupargis.
Heli: KĂŒlli TĂŒliToimetaja: Priit PĂ”ldmaProdutsent: Jaan Tootsen -
Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo rÀÀgib projektist âKes ma olen?â, mille kĂ€igus osalejad Ă”pivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lĂ”pust on Karusoo seda projekti lĂ€bi viinud vĂ€ga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud nĂ€iteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele Ă”petajad ning noored nĂ€itlejad-lavastajad nii Eestis kui Euroopas. Miks on tĂ€htis tunda oma pĂ€ritolu? Kuidas mĂ”jutab erinevate elulugude jagamine suhteid ĂŒhiskonnas?
Loeng on salvestatud 2024. aasta maikuus RÔugu talupargis.
Muusika: Jaak Johanson âTaastulekâ (Cesar MirĂł teksti pĂ”hjal), esitavad Jaak ja Mart Johanson.
Heli: KĂŒlli TĂŒliToimetaja: Priit PĂ”ldmaProdutsent: Jaan Tootsen -
Tekstiilikunstnik Ave Matsin: âOleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lĂ€hedale. Olles sĂŒvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse nĂ€en, kuidas pĂ€randtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tĂ€naste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesuguseid nĂ€iteid pĂ€randis leiduvate vÀÀrtuste, teadmiste ja oskuste kohta, mis vĂ”iks meid inspireerida tĂ€nase olukorra parandamisel.â
Saade on valminud koostöös Tà Viljandi kultuuriakadeemiaga. TÀname: Katariina Sofia PÀts ja Juko-Mart KÔlar.
Muusika: Eesti Keeled plaadilt âSabaga TĂ€htâHeli: Sigrid Koor ja KĂŒlli TĂŒliToimetaja: Jaan Tootsen -
Enne muusikaartisti karjÀÀri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise vĂ€litöö kĂ€igus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pĂ€rimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mĂ”ne eriliselt meeldejÀÀnud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioone ja kontserdi ajal pĂ€he tĂŒkkivaid mĂ”ttekiude ning arutlen nende nĂ€idete varal pĂ€rimusmuusika maailmas ringlevatel teemadel, millest intervjuudes ei rÀÀgita.
Saade on valminud koostöös Tà Viljandi kultuuriakadeemiaga. TÀname: Katariina Sofia PÀts ja Juko-Mart KÔlar.
Muusika: Joseph Adjusiwin âKolikingoâHeli: KĂŒlli TĂŒliHeli: Sigrid KoorToimetaja: Jaan Tootsen -
Meil on elada umbes 4000 nĂ€dalat, mis tĂ€hendab, et ĂŒkskĂ”ik kui produktiivselt vĂ”i efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jÀÀb ikkagi tegemata, enamik pĂ”nevaid kohti kĂŒlastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mĂ”istlik FOMO (ingl. k. fear of missing out) asendada JOMO-ga (joy of missing out)? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettevĂ”tluse Ă”ppejĂ”ud Juko-Mart KĂ”lar jagab mĂ”ned ideed, kuidas seda vĂ€ikest osa eksistentsist, mida me kontrollida saame, kasutada nii, et see oleks vÀÀrtuslik ja tĂ€henduslik meie enda ja meid ĂŒmbritsevate inimeste jaoks. Saade valmis koostöös Tartu Ălikooli Vljandi kultuuriakadeemiaga. ĂĂ¶ĂŒlikool tĂ€nab: Katariina Sofia PĂ€ts.
Heli: Sigrid Koor, KĂŒlli TĂŒliToimetaja: Jaan TootsenMuusika: MoĆŒdĆŒer Danielsson Fresco albumilt Between Us and the Light -
Jaan Einasto on öelnud: âElu â see on aine pluss informatsioon.â Kas see tĂ€hendab, et inimene on tehtud tĂ€hetolmust ja tĂ€hendusest? Kumb peale jÀÀb, kas tolm vĂ”i tĂ€hendus, ja kui kaua meie kodutĂ€ht neid mĂ”lemat ĂŒldse kĂŒtta jĂ”uab, sellest mĂ”tiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sÀÀsesĂ”ber Urmas Tartes.
Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Ăuerahva ĂŒlikoolis, Niiduveere Ă”pipaigas.
Heli: Kaido VeskiToimetaja: TÔnis Tootsen, Jaan TootsenMuusika: Ansambel Fog, albumilt Ether Teeths
TĂ€name Kaido Veskit -
âMiski ja eimiski vahelâ tulevad hiina ja jaapani mĂ”tteloo perspektiivist kĂ”ne alla mitmed mĂ€rksĂ”nad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on lĂ€bi aastate kesksel kohal olnud: tĂŒhjus, nĂ€htav ja nĂ€htamatu, peegel, kordus ja erinevus.
Rupert Gethin vĂ”tab raamatus âBudismi alusedâ kokku, kuidas selles traditsioonis rÀÀgitakse tĂŒhjusest: âNĂ€ha ĂŒhtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest vĂ”rdub selle jĂ€rele haaramisega, katsega sellest kinni hoida, kuid dharmad on nagu unenĂ€od, maagilised illusioonid, kajad, peegelpildid, miraaĆŸid, ruum; nagu vees peegelduv kuu, vĂ”luloss, vari vĂ”i imevĂ€el loodu; nagu tĂ€hed, kastepiisad, mull, vĂ€lgusĂ€hvatus vĂ”i pilv â need on olemas, kuid samal ajal neid pole olemas, ja kui me tahame neid kĂ€tte saada, pole meil millestki kinni hoida.â (lk 302-303)Loengus tulebki juttu unenĂ€gudest, peeglitest, pilvedest, vahust veepinnal ja muudest vĂ”rdpiltidest, mille vahendusel budismile omast tĂŒhjusetunnetust on proovitud edasi anda. Liigume miski ja eimiski vahel lĂ€bi erinevate hiina ja jaapani tekstide.
Saade on salvestatud Tartu Kunstimajas 2023. aasta mĂ€rtsikuus Sirja-Liisa Eelma nĂ€itusel âPeegelduste pealispindâ.
Heli: Taisto UuslailToimetajad: TÔnis Tootsen, Jaan TootsenKÔneleja: Alari AllikMuusika: Potoratch -
Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pĂ€rimusmuusik Lauri Ăunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kĂ”igest koguvad jĂ€rjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vĂ€hem vĂ”i rohkem, kui keegi kanda jĂ”uaks, vĂ”i on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pĂ€rimuse jahtijate vĂ€ljalastud tinade-pudina naginaid.
OtepÀÀ vallas, Vidrike KĂŒlamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali âĂöbikuöödâ raamides 18. mail aastal 2023.
Heli: Taisto UuslailToimetajad: Taisto Uuslail ja Jaan TootsenKĂ”nelejad: Lauri Ăunapuu ja Lauri SommerMuusika: Lauri Ăunapuu ja Lauri SommerĂĂ¶ĂŒlikool 2023
-
Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ĂŒhtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme â nagu nĂ€iteks Ă”hureostust â ei pruugi me aga Ă”ieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ĂŒmaraks pöetud eramaja-iluaiast on pĂ”line, aga tĂ”husama elurikkuse-vĂ”rgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas.
Evolutsiooniliselt on kĂ”ik âilusâ olnud meile kasulik. Ka vaesunud linnalooduse tajumine âkoledanaâ saab toimuda lĂ€bi evolutsiooni pĂ”hitööriista: Ă”ppimise.
Linnade elurikkuse taastamisest rÀÀgivad arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet ning loomaökoloog Tuul Sepp.
Vestlus salvestati 2023. aasta maikuus Loodusfestivali programmis Tartu Ălikooli loodusmuuseumis.
TĂ€name Kaarin Heina TĂ loodusmuuseumist.
Heli: Taisto UuslailToimetajad: Mart Zirnask, Jaan TootsenMuusika: Tartu linde ja inimesi salvestas Veljo RunnelĂĂ¶ĂŒlikool 2023
-
FilmireĆŸissöör Anna Hints on hea nĂ€ide sellest, et kui kuulata oma sĂŒdame hÀÀlt, siis varem vĂ”i hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob vĂ”imaluse suurele Ă”nnestumisele. Julgus kĂ€ia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed rÀÀgivad kummalist keelt, kus mĂ”eldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette nĂ€evad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suitsusauna soojus, sĂ”pruskonna olemasolu lööb hinge valla, meeled Ă”itsema. Kus ĂŒhtmoodi pĂŒha on nii varvaste vahel lirtsuv muda kui tĂ€hine taevas sauna katuse kohal.
Toimetaja: TĂ”nis Tootsen, Jaan TootsenHeli: Liisa TaulMuusika: EeterĂĂ¶ĂŒlikool 2023
-
Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast mÀÀratleb. Ajal, mil tehisneurovĂ”rgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning lĂ€bivad ĂŒha edukamalt kĂ”iksugu lĂ”pueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab ĂŒha vĂ€hemaks jÀÀvat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi nii paha?
Toimetaja: TĂ”nis Tootsen, Jaan TootsenHeli: Taisto Uuslail ja Tristan RebaneMuusika: Sander SaarmetsĂĂ¶ĂŒlikool 2023
