Afleveringen
-
Psüühika II osa peategelane on Silver Sternfeldt, keskkonnapsühholoog. Lisaks on kohal Andero Uusberg ja Heidi Reinson. Kuula ka Heidi saadet Müksud ja Mülkad!
Saates tuleb jutuks, kuidas erinevatel inimestel on erinev ootus ümbritsevatele keskkondadele ja samas on olemas ka teatud universaalid. Mida enam oskame neid ära tunda, seda paremaid ruume suudame luua.
-
Esimene osa keskendub otsuste kujunemisele ja mõjutamisele.
Ruumilugude psüühika saated küsivad, kuidas psüühika otsuseid teeb ja kuidas keskkond neid otsuseid mõjutab. Teades, kuidas meie mentaalne taju käitub, oskame ka paremini kasutada ruumilahendusi käitumuslikeks muutusteks.
Aitäh Heidi Reinson, Andero Uusberg ja Silver Sternfeldt.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Pealinnast rongiga mõnekümne minuti kaugusel asub üks tõeline pärl. Jalakäijate linnana planeeritud jõelinn on terviklik ja mitmekesine. Linnalise iseloomuga ja mitmekesiste asumitega koht on korraga looduslähedane ja teenusterohke.
Ajalooline suvituslinn Kehra kujunes järkjärgult töölislinnaks ning tänasel päeval, kus tootmine muutub järjest puhtamaks, on saamas üha atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
Aitäh Inga Vainu, Priit Vabamäe, Enn Pung ja Pille Metspalu.
Saates on kasutatud helilõiku Rahvusarhiivi filmiarhiivist, autoriõigused: Eesti Kultuurifilm. https://www.efis.ee/film/1165
-
Ruumilugude teine hooaeg algab kõige pisemast. Kallaste on Eesti kõige väiksem linn ja on 15 aastaga kaotanud pool elanikkonnast.
Milliseks kujunevad Eesti väikekohad ja kas koostamisel olev Eesti üleriigiline planeering toob siin muutusi. Ruumilugu nimega Pisilinn jutustab emotsionaalse loo koos teaduslike avastustega.
Aitäh Piibe, Pille, Malle ja Kaido!
Autor: Tõnis Arjus. Saate valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
-
Eesti väikelinnad on olnud pikalt ja tahtmatult turundatud kui depressiivsed väikelinnad. Pealinnastumise trend ja head turutingimused Harjumaal on võtnud võimaluse alternatiivsetelt kohtadelt ja jätkuvalt toetanud väikelinnade kahanemist. Siin on lugu, mis näitab vastupidist, kuidas optimistliku nügimisega ja tugeva kohabrändiga on võimalik inimesi väikelinna meelitada ja olema uhked oma elukeskkonna eest. See on lugu ajaloolisest suvituspealinnast Tõrvast.
Aitäh väga mõnusate vestluste eest Maido Ruusmann, Reili Lille ja Argo Neumann!
Autor: Tõnis Arjus. Saate valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
-
Esimene Ruumilugude saade, mis on salvestatud live formaadis 2024.a. Arvamusfestivalil. Järgmise põlvkonna linnaruumi saates räägime noortega ootustest ruumile ja kuidas muutuvad erinevatel eluperioodidel ruumikasutusviisid.
Juttu tuleb jõusaalis ööbimisest, noorte elukoha eelistustest, autokasutusest, rongis suhtlemisest, kolmandatest kohtadest, Rõõmu kaubamajast, meeste hoiakutest, üksikisiku vastutusest, parkide kasutusest, ruumi pädevusest, keskkonnaharidusest, tupikutest, kvartalitest, noorte teadlikkusest… ehk kokkuvõtvalt, kamaluga Ruumilugusid!
Vestlevad Brigitta Taling Noorte Keskkonnanõukogust, Grete Reimand Noorte Keskkonnaühisusest ja salvestuse hetkeks 3 nädalat kliimaministri ametit pidanud Yoko Alender. Saate autor on Tõnis Arjus. Saate valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.
-
2024. aastal on Eestis kokku 28 riigigümnaasiumi. Ainuüksi viimasel kolmel aastal on rajatud 10 uut kooli ja suur osa neist koos arhitektuurivõistlustega.
Asjata ei ole Pelgulina riigigümnaasiumi hoone The Guardini artikli peategelane, kus imetleval toonil vaadatakse otsa Eesti õpperuumide loomise eduloole. Kas me oleme ehitanud liiga luksuslikult või on see olnud elementaarne vajadus, mis toetab meie NL aegse ruumi ümbermõtestamist, sellest ja paljust muust tuleb juttu siinses saates!
Saate autor, helimees, reporter, monteerija, operaator, muusik, fotograaf, turundaja: Tõnis Arjus
Aitäh:
Ülle Matsin - HTM
Indrek Lillemägi - PERG
Ott Alver - Arhitekt Must
Lisalugemist:
https://kultuur.postimees.ee/8094678/kultuuris-kuum-kas-koolimajad-on-liiga-luksuslikud
https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/pelgulinna-riigigumnaasium/
https://perg.ee/meediakajastus/
https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2024/mar/27/free-lunches-brain-breaks-and-happy-teachers-why-estonia-has-the-best-schools-in-europe
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120250836/pelgulinna-riigigumnaasium-teeb-puitarhitektuuri-ajalugu
Saates on kasutatud helilõiku ERRi saatest “Aktuaalne kaamera” - https://kultuur.err.ee/1060785/pelgulinna-riigigumnaasiumi-arhitektuurikonkursi-voitis-kavand-seitse-venda ja vinüülplaadilt Entel Tentel, 1971.a., Melodia https://www.youtube.com/watch?v=3VSQp0hNMaE
-
Kolmas ja viimane suvine erisaade tugineb Darina Nossova magistritööle, mis tegeleb küsimusega, kuidas tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel hea elukeskkonna kättesaadavus kõigile ühiskonna gruppidele. Elujõuline linn ja tolereeriv ühiskond eeldab erinevate inimeste kooselamist ja -töötamist.
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsioonimõjudest.
-
Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga tööga siin: https://entu.app/eka/file/66700906d3d571901aa7c2b4
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.
-
Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.
Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatused ja samal ajal võimalused. Kui me oskame neid märgata. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine.
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.
-
Eesti pealinn on olnud mitmeid aastaid kurioosne koht, kus puudub linnaarhitekti roll. See muidugi ei tähenda, et linnas oleks kogu selle aja puudunud linnaruumi kompetents. Sellele vaatamata on tegu vajakajäämisega, mis on andnud kõneainest tükiks ajaks. Viimasel ajal on pakkunud aga vestlusainest hoopis linnaarhitekti koha taastamine ja pannud paljusid küsima, mis rolli avalikus sektoris arhitekt üldse mängib.
Saate autor on Tõnis Arjus ja kaasautor Merle Karro-Kalberg. Aitäh Eesti Arhitektuurimuuseum jagamast ka "Kellele linnaarhitekt" vestlusõhtu materjale. Kogu vestlust, mis toimus oktoobris, 2023 saab kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=koIWnWLj6H0
-
Liikuvuse II osa räägib sellest, kuidas meid ümbritsev ruum mõjutab meie liikumisviise ja harjumusi. Ühtlasi tulevad jutuks tavapärased müüdid, näiteks väide, et suurem lubatud kiirus tagab sujuvama liikuvuse või et tehnoloogia lahendab kõik meie mured. Kuidas tegelikult on, kuula saatest!
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).
Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/
-
Liikuvus on piisavalt lai ja mitmeti tõlgendatav teema, seega on sellele pühendatud kaks järjestikust saadet. Esimene osa vaatab laiemalt, kuidas on arenenud Eesti asustus ja kuidas see mõjutab meie liikumisviise. Milleks valmis olla piiratud ressurssidega maailmas.
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).
Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/
-
2023 aasta sügisel avati Tallinnas uues kuues Vana-Kalamaja tänav. Tänava lahendus tugineb juba 6 aastat varem toimunud arhitektuurivõistluse võidutööle, mille autorid olid Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.
Ruumilugu vaatab aga ajas veel kaugemale, kuulab, kuidas võistluseni jõuti ning arutleb tänavate kujunemise ja väljakutsete üle. Vestluskaaslasteks on Tallinna linnavalitsuse ruumiloome osakonnast Kaidi Põldoja ja Jaak-Adam Looveer ning arhitekt Toomas Paaver.
Vt. ka konkursitööd https://www.kavakava.ee/project/vana-kalamaja-tanav/
Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel!
-
10 aastat ja 8 korda toimunud linnafestival UIT viib linlased ruumi märkama ja muutma. Eestvedajad Marie Valgre ja Kadri Lind räägivad, mida nad on kõigi aastate jooksul märganud, kellele kuulub kultuur ja paljust muust.
Lisaks sõidame jalgratastel kaasa Tauri Tuvikese garaažlate teemalisel tuuril, mis lõpeb Kultuuripealinna saadiku Tõnu Runneli "baaris".
Selles osas on kasutusel UIT tunnusmuusika, mille on loonud Joville!
https://www.uituituit.ee/
-
Eestimaa südames asub keskväljak, mille ümber on aastaid keerelnud vestlus, milliseks peaks kujunema sealse kogukonna keskne avalik ruum.
Paljud on sellest ruumist osa saanud eelkõige Arvamusfestivali raames. Esimeses ruumiloos avan selle koha kujunemise ja ootuste lugu.
Kohtusin Paide Teatri "Väljak" lavastaja Mariliis Petersoniga, kohaliku kogukonna eestvedaja Maiko Keskkülaga, ettevõtja ja ajaloohuvilise Rainer Eidemilleriga ja arhitekt Aet Aderiga.
Loos on kasutatud helilõike 1958.a. ja 1967.a. ringvaadetest, aitäh Rainerile vihje eest! Vaadake ka tema tehtud ajaloolist ülevaadet Paidest siit
Lisaks on kasutatud salvestust lavastusest "Väljak". Ja üldiselt ka soovitan käia Paide Teatris! https://paideteater.ee/
Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel.
