Afleveringen
-
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vĂ€givalla ĂŒle. Me elame vananevas ĂŒhiskonnas ning seda ĂŒle Euroopa. Samas ei rÀÀgita piisavalt sellest, kuidas aidata vanemaealisi, kes kannatavad vĂ€givalla all. Seekordses SiseturvalisusetaskuhÀÀlingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vĂ€givalla ĂŒle. Nimelt on ligi kĂŒmnendik kuriteo ohvritest vanemad kui kuuskĂŒmmend eluaastat, kuid tegelikult on see arv mĂ€rkimisvÀÀrselt suurem. Nad on sihtrĂŒhm, kes ei kipu teavitama, kui satuvad.
Laua ĂŒmber olid Martin Kreitsman Politsei- ja Piirivalveametist ja Lenne Indov Sotsiaalkindlustusametist ning koos otsiti vastuseid jĂ€rgmistele kĂŒsimustele:
Milline on vÀgivald vanemaealiste vastu? Miks vanemaealised ei teavita enda vastu toime pandud vÀgivallast? Kuidas seda olukorda muuta?Saadet juhtis Siseministeeriumi vÀgivalla teemadega tegelev nÔunik Barbara Haage.
-
Seekord arutlesime, milline on hÀdaabinumbri 112 tulevik. Nimelt plaanitakse kogu Euroopas laiendada mÀrkimisvÀÀrselt viise, kuidas ohu korral sellelt numbrilt abi kutsuda. 2025. aasta suvel saab 112 peale teha videokÔnesid ning kasutada RTT-d ehk reaalajas tekstivestlust. 2027. aastal lisanduvad erinevad vestlusrakendused nagu Messenger, Teams ja WhatsApp. Need on suured muutused mitte ainult abivajaja, vaid ka numbrile 112 vastava pÀÀstekorraldaja jaoks.
Laua ĂŒmber olid Karmen Oks ja Martin Kajaste HĂ€irekeskusest ning koos otsiti vastuseid jĂ€rgmistele kĂŒsimustele:
Kuidas saab tulevikus HĂ€irekeskusega ĂŒhendust vĂ”tta? Miks on sellised uuendused olulised? Kas meie HĂ€irekeskus ja pÀÀstekorraldajad on sellisteks muutusteks valmis?Saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninĂ”unik Kristi Sobak.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus arutlesime, mida peaksid noored suvefestivalide eel teadma narkootikumidest.
Laua ĂŒmber olid Laua ĂŒmber olid Ain Peil Siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel- Ollo Tervise Arengu Instituutist ning koos otsiti vastuseid jĂ€rgmistele kĂŒsimustele:
Miks satutakse peol hÀtta? Kuidas seda vÀltida? Kuidas kÀituda, kui sÔbral hakkab halb ja tundub, et see vÔib olla narkootikumidest? Miks narkootikumid praegu eriti ohtlikud on?Saadet juhtis meie kommunikatsiooninÔunik Kersti Ringments.
-
Tee oma elu pĂ”neva(ma)ks! Ăra istu niisama kontoris ja vedele kodus diivanil! Tule ja tee midagi erakordset â hakka abipolitseinikuks!
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus rÀÀkisime abipolitseinikest, sest just lĂ”ppes aprill, mis on kuulutatud abipolitseinike kuuks. Laua ĂŒmber olid Nurmely MitrahovitĆĄ Siseministeeriumist ning Illimar Reinbusch, Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees.
Jutukus tuli:
Miks on abipolitseinikke ĂŒldse vaja? Mida abipolitseinikud igapĂ€evaselt teevad? Kui pĂ”nev tegelikult on? Kuidas saab abipolitseinikuks ja mis tulevik neile toob?Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninĂ”unik Kersti Ringmets
-
TĂ€na möödub 20 aastat pĂ€evast, mil liitusime EuroopaLiiduga. Sel puhul rÀÀkisime Siseturvalisuse taskuhÀÀlingu saates Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest Eestist. Laua ĂŒmber arutlesid Siseministeeriumi vĂ€lisvahendite osakonna juht Tairi Pallas, sama osakonna varasem juht, nĂŒĂŒd Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetĂ€itja Veronika Kaska ja Siseministeeriumi piirivalve- ja rĂ€ndepoliitika osakonna nĂ”unik HarryKattai. Koos otsiti vastuseid kĂŒsimustele_
1) Mida tÔi Euroopa Liiduga liitumine praegu eriti oluluseks teemaks tÔusnud Idapiirile?
2) Miks peab mÀrkima Àra, et projekti on toetanud Euroopa Liit?
3) Miks jÀlgitakse Euroopa Liidu toetuste kasutamist nii rangelt?
4) Millised on Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidega seotud tulevikuplaanid?
KĂŒsis Siseministeeriumi kommunikatsiooninĂ”unik Kristina Ots.
-
RÀÀkisime Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus turvalisuse arenguprogrammist, mis on suunatud kohalikeleomavalitsustele, koos Siseministeeriumi nÔuniku Nurmely Mitrahovitƥiga ning Rapla valla arendusjuhi Heiti Vahtraga.
Arutluse all oli:
Mis on turvalisuse arenguprogramm ja miks on seevajalik? Millist vÀÀrtust pakub turvalisusearenguprogramm kohalikule omavalitsusele? Kuna saavad jÀrgmised omavalitsused programmikandideerida?Juttu ilmestasid pÀriselu nÀited programmis osaleja ehk Rapla vallast ning saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Kersti Ringmets.
-
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus rÀÀkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tĂ€histas just enda neljandat sĂŒnnipĂ€eva. Selle aja jooksul on lĂŒhinumbrile tehtud ĂŒle miljoni kĂ”ne ja teenus on kiirelt arenenud. Just sealt saavad meie inimesed kĂ”ige pĂ€evakohasemat infot riigilt nii igapĂ€evaselt kui ka kriisides.
Saates kĂ€is kĂŒlas 1247 arendusekspert Riina Ansu HĂ€irekeskusest ning otsiti vastuseid jĂ€rgmisetele kĂŒsimustele:
Kuidas ja miks riigiinfo telefon 1247 loodi? Millistes kriisides on 1247 riiki toetanud? Millised plaanid on HÀirekeskusel riigiinfo telefoniga 1247 tulevikuks?Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Mari Tupits.
-
Seekordses Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus rÀÀkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii lÀks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?
Laua ĂŒmber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Ăheskoos otsisime vastuseid jĂ€rgmistele kĂŒsimustele:
1. Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid?
2. Millised on uued trendid narkoturul?
3. Mida tuleb silmas pidada narkovastases vÔitluses?
4. Mida on plaanis teha, et jĂ€rgmisel aastal ei vaataks narkoĂŒledooside statistikast meile vastu jĂ€rjekordne must rekord?
Saadet juhtis meie kommunikatsiooninÔunik Kersti Ringmets.
-
Prokuröridest tugiisikud tÀnavalastele kÔlab tÀna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said pÀÀstetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude pÀÀstmisest ja raskete teemadega vÔitlemisest meie seekordne episood rÀÀgibki.
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pÀÀste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. RÀÀgime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tĂ€naseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike sĂŒsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukĂŒlastuste sĂŒsteemi?
Mida Ôppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tÀnaseks on jÔutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Kristi Sobak.
Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pÀÀste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lÔppeb detsembris 2023.
-
Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusĂŒlesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada.
VabaĂŒhenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid pĂ€evi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rÀÀkis temaga kodanikuĂŒhiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud Ă”ppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike jĂ€relkasvust.
Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kĂ€ttesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jĂ”uti. Kui protsess, kuidas otsuseni jĂ”utakse, jÀÀb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmĂ€rk on saada vĂ”imalikult hĂ€sti aru, kuidas inimene kĂ€itub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes. Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuĂŒhiskonnaga inimkeskne = innovaatiline Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene lĂ€heb kaasamisĂŒritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mĂ”jutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem Ă€ra tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana. ReStart. Selleks, et oleks tugev jĂ€relkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade sĂŒdamelĂ€hedus kasvab iga inimese seest. -
1. detsembril tĂ€histame turvalisuse pĂ€eva. Selle pĂ€eva puhul rÀÀgime tavapĂ€rasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ătle aitĂ€h kĂ”igile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, pÀÀstjatele, HĂ€irekeskuse pÀÀstekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, Ă”ppejĂ”ududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas.
Saates rÀÀgib Siseministeeriumi kommunikatsiooninĂ”unik ja Turvalisuse pĂ€eva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tĂ€nupĂ€ev sĂŒndis ja mis on selle suurem eesmĂ€rk.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on vÀga palju, selgust aga vÀhe. RÀÀgime, mis on selle konflikti juured, millised on vÔimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning kuidas see kÔik mÔjutab Eestit.
SaatekĂŒlalised:
JĂŒri Vlassov, Siseminsteeriumi julgeolekupoliitika nĂ”unik ja
Ringo Ringvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur radikaliseeriumise ja terrorismi valdkonnas ning Siseministeeriumi usuasjade nÔunik.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Mari Tupits.
-
Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriĂŒletuse vaba liikumise tĂ€histamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab!
TĂ€psemini öeldes on meie viimast pĂ€eva ametis olev asekantsler Piret LillevĂ€li ĂŒks vĂ”imekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mĂ€gesid!
KommunikatsiooninĂ”unik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ĂŒhiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest vĂ”itudest aga ka raskustest enda tĂ”estamisel mehises maailmas.
Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku SÀrekanno.
Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.
-
nnovatsiooni ĂŒlesanne on luua lisavÀÀrtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaĂŒhe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on ĂŒldse vĂ”imalik innovatsiooni teha?
Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama ĂŒle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nĂ”uavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajĂ€rgedega. SeetĂ”ttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe vĂ€lja ja nĂ”uavad eeltöö tĂ”ttu palju rohkem aega.
RÀÀgime Siseturvalisuse taskuhÀÀlingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mĂ”jufestivalil Impact Day. Ăhtlasi anname ĂŒhele kuulajale Ă€ra ĂŒrituse passi. TĂ€psemad juhised selle saamiseks jagame saate lĂ”pus.
SaatekĂŒlalised:
Siseministeeriumi kodanikuĂŒhiskonna nĂ”unik Minna Harjo
ĂŒhiskondlike muutuste juht Kadi Kenk
meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati PĂ€ike
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Mari Tupits.
-
Siseministeerium avas tĂ€navusel Arvamusfestivalil vĂ€ga mitmeid teemasid ja diskussioone. NĂ€iteks turvalisest ööelust, kogukondade elujĂ”ulisusest, kriisidest ja paanika kĂŒlvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude mĂ€rkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju Ă€ratundmist, kogemuste jagamist, murede Ă€rakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa vĂ”tsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises Ă”hkkonnas neile andis.
Oma mĂ”tteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari KĂ€bi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo KĂŒĂŒt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.
-
Elanike mÔjutamine, ÔÔnestustegevus, varjatud ohud ja vandenÔud on vaid mÔned mÀrksÔnad Siseturvalisuse taskuhÀÀlingu uuest suvisest saatest.
Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud tunnustuse pĂ€lvinud teadustöö, mille mĂ”jud ulatuvad kaugemale, kui tavapilgul arvata vĂ”ib. Saates on endiselt fookuses elanike turvalisus, aga sel korral rÀÀgime sellest kui suur hulk inimesi muudab samaaegselt oma tavapĂ€rast kĂ€itumist ehk mis ohud vĂ”ivad elanikkonna mĂ”jutamise tulemusena ĂŒles kerkida ning kas need ohud vĂ”ivad viia riigi julgeolekut ja pĂ”hiseaduslikku korda ohustava massikĂ€itumiseni. Peatume lĂ”putöö pĂ”nevamatel avastustel ja pĂŒĂŒame selgeks teha, kas ohtude alla lĂ€heb ka propaganda, religioossed kogunemised vĂ”i jalgpallifĂ€nnide kaklused.
Mis massikĂ€itumine ĂŒldse on ja miks me nimetame mĂ”jutamist ohuks riigi julgeolekule? Millised on ÔÔnestustegevuse mĂ€rgid, kas vĂ€lisriikide mĂ”jutustegevus on meedias piisavalt kajastatud ning kas inimesed ĂŒldse tajuvad, et nad on mĂ”jusfÀÀris?
SaatekĂŒlalised:
Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia magistrant
Martin Purre, magistritöö juhendaja Kaitsepolitseiametist
Saatejuht on Teele Seire.
Magistritöö leiab digiriiulist: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3073. -
Eestlaste suurim pĂŒha â vĂ”idupĂŒha ning suured jaanilaupĂ€eva pidustused on lĂ€henemas. Me ei hakka manitsema, aga pĂŒĂŒame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kĂ”igi turvatundele. RÀÀgime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mĂ”jutavad ning mida saab Ă€ra teha turvalisema jaanipĂ€eva jaoks.
âą Kes ĂŒtleb, et kĂŒmme Ă”lut sauna kĂ”rvale on tĂ€iskasvanule probleem?
âą Miks igaĂ”htused âpudel vĂ”i kaksâ tarbijad end statistikas ise Ă€ra ei tunne?
âą Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ĂŒletarbinute eest?
⹠Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tÔusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mÔtteid jagub.
Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning PÔhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tÀhendab vÔimu teostamist ausalt, lÀbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhÀÀlingus pikemalt, et rÀÀkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse vÔtmes.
Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmÀrk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja kÀivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tÀhendab ja kellele suunatud on?
Uute lĂ€henemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja pĂŒĂŒab jĂ€ikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nĂŒgides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jĂ”uda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ĂŒhiskondlikele vĂ€ljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. KodanikuĂŒhiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse vĂ”tmes.
Kodanikele lĂ€hemale jĂ”udmisest ja innovatsioonifondis rÀÀgib Siseministeeriumi kodanikuĂŒhiskonna nĂ”unik Martin Tulit.
Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire.
-
Olgugi, et kodanikupÀevast on möödas pool aastat, on jÀlle pÔhjust rÀÀkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisusetaskuhÀÀlingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel vÔib aasta kodaniku aunimetuse Àra vÔtta ning mis otsuseni jÔuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas?
Aasta kodaniku aunimetuse vÀljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pÀrast aunimetuse andmist asjaolusid, mis vÀlistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kÔik osapooled Àra kuulata. Seekordses taskuhÀÀlingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vÀÀriline kodanik.
KĂŒlaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuĂŒhiskonna asekantsler Raivo KĂŒĂŒt
Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninÔunik Teele Seire
-
TĂ€pselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib tee edasi.
Kaks pikaajalist tuttavat ja kolleegi omavahel â juttu tuleb spordist, Ă”pingutest, arhitektuurist, poliitikast ning tulevikust. Kes on olnud Arnold Sinisalu suurimad eeskujud sisejulgeoleku valdkonnas ning kelle mahitusel ta doktoriks sai? Seda ja palju muud pĂ”nevat kuuled seekordsest Siseturvalisuse taskuhÀÀlingust.
Saade on salvestatud 4. aprillil 2023.
Head kuulamist!
- Laat meer zien