Afleveringen
-
Seekordses osas arutame Eesti maavarade seisu üle. Kui palju me üldse teame mis meil maapõues on, kui sügavale oleme läinud ning mis on selle potentsiaal üldse. Ja loomulikult on kõrgfookus fosforiidil, mis hetkel aktuaalne ning sellel küsimusel, et kuidas seda kaevandatakse, kuidas on arenenud tehnoloogiad ja kas need haruldased muldmetallid on üldse kaevandatavad seal kahasse? Saates külas Kalle Kirsimäe ja Jaanus Purga.
-
Seekordses osas arutame OSCD Tuumaenergia agentuuri peadirektori William D. Magwood IV-ga tuumaenergia rollist ja arengutest maailmas. Kuidas tuumaenergia areng oli vahepealsel perioodil peale Fukushimat. Kuidas on väljavaated tulevikuks ning mida me riikide üleselt saaks teha veelgi efektiivsuse suurendamiseks ja tulevikku liikumiseks.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Tavakodanikena on meil ringmajanduse osast tuttav paberi, klaasi jne sorteerimine aga mis saab elektriautode akudest, tuulikute labadest ja muust keerukamast. Kas ringmajandus võib olla meile euroopas päästekiviks kuna paljusid kriitilisi tooraineid ei ole meil piirkonnas saada ja sõltuvus ebasõbralikest riikidest on probleemiks. Arutame temaatikat KBFI vanemteaduri Ivar Kruusenbergiga.
-
Kuidas üldse tehakse plaane, eelarveid ja ajakavasid projektidele, mille maksumused on miljardites ning ehitus ja planeerimisfaasid aastakümnetes? Kogu majanduskeskkond seal ümber on pidevas muutumuses ning komplekssed projektid sõltuvad paljudest parameetritest. Selleks, et seda teemat lahata olen saatesse kutsunud kahe suurprojekti esindajad: Anvar Salomets (Rail Baltica) ning Kalev Kallemets (Fermi Energia, tuumajaam).
-
Informatsiooni hulk meie ümber on viimastel aastakümnetel kasvanud metsiku kiirusega. Koos interneti levikuga on meil kõigil nüüd võimalus saada kõike ja kohe ning ka meid on võimalik kätte saada alati ja igal pool. Kuidas aga selles metsikus infovoos mitte muutuda ärevaks ning suuta ennast organiseerida, sellest räägime kogemusnõustaja Paul Vahuriga
-
Seekordses osas võtame koos Carri Ginteriga ette moraalsed dilemmad ja õigusruumi tehisaru tuleviku õigusi puudutades. Millal saab tehisaru sarnased õigused inimestega? Kas ta tohib kunagi ka kinnisvara omada? Mis hetkel inimene, kes järjest küber implantaate saab pole enam sama inimene ning kui kunagi saame ennast pilve uploadida, siis mis õigused meil on?
-
Seekordses osas arutame kuidas elektrivõrgud kujundavad meie elektrihinda ning mil moel seda paremini saaks teha. Kuidas üldse elektrivõrkude planeerimine ja läbilaskevõime käib ja mida teha uue geopolíitilise olukorra kontekstis. Saates külas Georg Rute.
-
Kuidas areneb meie ja meie laste vaheline suhtlus ja põhimõtted. Millised olid meie vanemate parimad teadmised, millised on meie omad ja mis saab olema meie lastel? Kuidas prioriteedid ja väärtused ajas muutunud on ning mil moel üritada kasvatada paremaid ja tugevamaid liidreid tulevikuks. Saateks külas Tanel Jäppinen.
-
Seekordses osas keskendume sellele kuhu on arenenud põllumajandus. Mil moel seal tänapäeval kasutataks andmeid targalt ning kui palju protsessis osaleb inimene ja mis osa tööst teevad ära erinevad robotid ja droonid. Saates külas Margus Muld.
-
Seekordses episoodis vaatleme tuumareaktorites kasutatavat kütust ning sellest tekkivaid jäätmeid. Kui palju on üldse vaja kütust, milline see on ja mida teha pärast ära kasutamist tekkinud jäätmetega. Kas ka meil on mitmekümne miljardilist lõppladestust vaja või teeme ümbertöötlemist? Saates külas Ilmar Puskar ja Hando Tohver.
-
Seekordses osas keskendume sellele kuidas töötab meie enda hall mass ehk inimaru. Kuidas ta otsuseid teeb, infot salvestab ja mil moel see erineb näiteks tehisarust. Arutame ka sotsiaalmeedia ja tema mõjudest ka väärinfo hindamisele ning sellele kuidas üldse keskendumist ja õppimist paremini teha. Saates külas aju ekspert Jaan Aru.
-
Sel korral räägime sellest kuidas Eestlased on kosmost vallutamas. Kuigi Eesti on ESA liige sel aastal juba 10. aastat pole veel väga palju juttu olnud sellest, et ka meil on edukalt arenev kosmosetehnoloogiate arendamise tööstus. Avamegi seda veidi. Saates külas Karoli Kahn ja Sandhra-Mirella Valdma
-
Seekordses osas arutame Grete Arroga mis on üldse eesmärgid, et milliste võimetega lapsi me soovime õpetada, kuidas sellist õppimist saavutada ja mida selleks on süsteemis vaja ümber vaadata. Kas meie traditsioonilised hindamised on üldse relevantsed ja kas loengud peaks olema vaatamiseks kodus ja konsultatsioonid koolides ehk vahetame kodutöö ja koolitöö osad
-
Mil moel on robotid tulnud meid igapäeva elus aitama. Millist sorti robotid on lihtsaimad inimeste tegevuste asendajad ning kui laialdaselt neid kasutada võiks. Kas peagi jääme kõik oma töökohtadest ilma või on mingid valdkonnad siiski üpris heas seisus. Ja kui tõesti robotid järjest rohkem ära võtavad töökohti, siis kas peaksime oma maksumudeli ümber mõtlema?
Saates külas Rainer Raudsepp ja Kristo Karjust.
-
Seekordses osas vaatame, et mis asi see tehisintellekt on ning kuhu me tema arenduses liikumas oleme. Arutleme ka selle üle, et kas ja mil moel võib see ühel hetkel osutuda murekohaks ning kas tehisaju võib omada motiive, mis ei ole meile üldse kasulikud ning kuidas seda ära hoida saaks kui saaks. Saates on külas ka selle valla üks maailma tasemel eestkõnelejaid Jaan Tallinn.
-
Seekordses osas vaatame otsa sellisele imeloomale nagu kvantarvutid. Me kõik tunneme tavalisi arvuteid. Kasutame neid iga päev ja elu ilma nendeta hästi ette ei kujuta. Samas kui hakkame rääkima kvantarvutitest, siis teame vaid, et see on mingi futuristlik tehnoloogia kvantmehaanikast ja võib-olla saab kunagi krüptograafiat murda. Mis ta aga tegelikult on ja mille jaoks kasutada. Sellest seekordses osas, kus on külas ka eesti üks väheseid kvantarvuti eksperte Roland Matt.
-
Seekordses episoodis arutame meditsiini tulevikku. Kuidas ravimite väljatöötamine on käinud, mil moel me teame miks teatud ravimid töötavad ja teised mitte ning kui isiku põhiseks on võimalik ravimisega minna. Saates külas Tanel Mahlakõiv (Icosagen).
-
Seekordses osas arutame targast tarbimise juhtimisest. Seda nii kodu kui tööstuse kontekstis ning miks see üldse on oluline nii üksiktarbijate kui ka võrgu stabiilsuse kontekstis. Saates külas Konrad Hanschmidt (GridIO).
-
Suured mehitamata luurelennukid olid kasutusel juba ammu. Populaarkultuuri tulid droonid väikeste kaameraga seadmetena, millega oli põnev lähipiirkonnas ringi lennata ja ilusaid pilte teha. Täna on aga Ukraina-Vene sõjas droonid asendamatuteks abimeesteks luure ja jälgimise ning kaugseire jaoks. Samuti ka ründevahenditena. Arutame kuidas droonid sinna jõudsid ja kuidas neid täna kasutatakse.
-
Seekordses osas keskendume isesõitvatele sõidukitele. Räägime kaugel tänapäeval see tehnoloogia tegelikkuses on ning kui reaalne on, et me peagi ilma juhita taksodega ringi sõita saaks. Saates külas Anti Veeranna (Starship technologies) ning Taavi Rõivas ja Johannes Mossov (Auve Tech) ning räägime ka Eestist kui innovaator riigist selles vallas.
- Laat meer zien
