Afleveringen
-
Wandoo Finance’i asutaja ja tegevjuht Iveta Bruvele usub, et finantsteenuste järgmine suur kasv tuleb piirkondades, kus miljonitel inimestel puudub endiselt kiire ja mugav ligipääs finantsteenustele ning turgu tuleb alles kujundada. Just seetõttu näeb ta märkimisväärset potentsiaali Ladina-Ameerikas, kus nõudlus kasvab kiiremini kui konkurents.
Saates räägib Bruvele, kuidas Wandoo Finance on jõudnud Euroopa ja Lõuna-Ameerika turgudele ning kuidas tehnoloogia aitab teha kalkuleeritud laenuotsuseid sekunditega. Lisaks toob Bruvele välja, millised plaanid on tal Eestis ning kuhu soovib Wandoo Finance’iga välja jõuda.
Saadet juhib Simo Sepp. Saade on inglise keeles.
Fotol Iveta Bruvele, foto autor: Simo Sepp -
Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja.
Tagasihoidlikest kaunistustest tüdinenud ehtekunstnik Sigrid Kuusk müüs oma ehteid juba õpingute ajal disainiturul. Need olid julged, silmatorkavad ja säravad pealekauba. “Inimesed käisid neist pehmelt öeldes ringiga mööda,” meenutas Kuusk vanu aegu.
Küll aga jäid need silma paarile inimesele ja üks neist oli moelooja Lili Jahilo, kellega Sigrid Kuusk teeb praegugi koostööd. Teine oli Kuressaares asuva Pallopsoni disainipoe juht Piret Ots. Pallopson on samuti üks vähestest kohtadest, kus Kuuse ehteid praegu osta saab.
Kokk-kondiiter-keevitaja
Sigrid Kuusk õppis ehtekunstnikuks, samal ajal tegeles enda teise kire ehk fotograafiaga, õhtuti teenis leiba teenindajana ja töötas praktika järel veel ehtekunstniku Birgit Skolimowski juures.
Seetõttu oli nii oma brändi kui ka särava SOHO kollektsiooni start üpris rahulik.
“Natukene ikka tekkis see mõte ka, et kas ma teen ikka õiget asja. Aga kui Lilli juba ehted meelde jättis, siis ma mõtlesin, et okei, seal on ikkagi midagi,” kirjeldas Kuusk, kuidas ta enese kahtlused kõrvale lükkas.
Saates “Lihtsalt alusta” rääkis Sigrid Kuusk enda teekonnast ettevõtjaks.
Näiteks sellest, kuidas ta enne finants-coach’i palkamist andis lihtsalt raha käest. Ja kuidas tal tegelikult puudus igasugune huvi äri luua ning kuidas ta praegu otsib tasakaalu kunsti ja kasumi vahel.
Veel jagas ta enda kogemust depressiooni ja rasketest hetkedest välja tulemisega.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Foto: erakogu.
Foto: Sigrid Kuusk -
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol: Sandra Horma ja Urmo Keskel -
Kuigi paljudes Harjumaa väikelinnades on uute kodude keskmine hind juba Tallinnaga võrreldavas suurusjärgus, leidub hulgaliselt põhjuseid, miks uued kodud kerkivad järjest enam Tallinnast välja.
"Tallinna linna lähivaldades ehitatakse 10 000 elaniku kohta üle 50% rohkem kortereid kui Tallinnas. Tallinna poliitikud peaksid kõvasti mõtlema mis on läinud valesti, kuidas sai selline olukord tekkida," rääkis saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja -huviline Jürgen Kallo.
Tema sõnul tasub igal kinnisvarainvestoril olla ka hobidemograaf ja urbanistika-huviline ning ta on koostanud oma statistika ja analüüsi ka Tallinna lähiümbruse valdade kohta ning see viitab mitmetele miinustele Tallinna osas. Samas oma kinnisvaraportfelli üüriäri ajamiseks on Kallo rajanud ainult Tallinnas.
"Nõudlus on väljaspool Tallinna üsna suur." märkis saates sel nädalal Tallinna kuldse ringi ja Harjumaa asulate eluasemeturust Äripäevas põhjaliku looga maha saanud Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg. Ta selgitab saates pikemalt Harjumaa linnade korterituru erinevusi võrreldes Tallinnaga.
Saates tulebki pikemalt jutuks miks on Harjumaa väikelinnadel uusarenduste mõttes potentsiaal suur, kuidas toimib erinevates linnades järelturg, millised on üüriäri ajamise võimalused. Samuti oli jutuks hinnatase, transpordivõimalused ja elukeskkonna arengud üle Harjumaa.
Saadet juhtis Lauri Leet.
Fotol uusarendus Dublinis Ropemaker Place’i nimelises uusarenduses, foto autor Andras Kralla. -
Diabeet ei pruugi endast kaua märku anda ning võib esimest korda avalduda ka kõrges eas, isegi inimesel, kes ei ole ülekaaluline, toitub korralikult ja liigub. “Tervisetarga” saates selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past, miks tuleb veresuhkru kõrval vaadata üha enam südame, neerude, kehakaalu ja kogu ainevahetuse tervist.
Saates tuleb juttu I ja II tüüpi diabeedist, rasedusdiabeedist, laste ja noorte haigestumisest ning sellest, kuidas pärilikkus, uni, toitumine, liikumine ja kehakaal haiguse riski mõjutavad. Past räägib ka V tüüpi diabeedist, mida seostatakse pikaajalise alatoitumise ja toitainete puudusega ning mille ravi nõuab tavapärasest ettevaatlikumat lähenemist.
Lisaks selgitab ta, kuidas toimivad diabeediravimid, miks kaalulangetusravimid on nii suure tähelepanu alla sattunud ning miks bariaatriline kirurgia ei tähenda alati diabeedist lõplikku vabanemist. Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil dr Marju Past
Pildi autor Meeli Küttim -
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.
„1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee.
See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva. Järgnevate kuude jooksul heidab saatesari põhjaliku pilgu Põhjamaade ja Balti riikide suhetele – alates praeguste jätkusuutlikkuse edusammude ja digitaalse integratsiooni vahendite osas kuni globaalsete tulevikuriskide ja -võimalusteni aasta lõpus.
Selles episoodis räägime muuhulgas ökoaktivismi metsikutest 90ndatest: kuidas varased rohelised liikumised otsisid üles ohtlikud Nõukogude sõjaväe jäägid, kiirguskohtad rannikul ja peatasid edukalt Lääne-Euroopast pärit ebaseaduslikud tööstusjäätmete veod.
Samuti süveneme Põhjamaade mudelisse: kuidas Taani, Rootsi, Soome ja Norra pakkusid olulisi teadmisi, seadusandlikke mudeleid ja materiaalset tuge, mis aitasid Eestil oma keskkonnastandardeid ajakohastada, et lõpuks vastata ELi nõuetele. Ning jätkusuutlikkuse arengusse: kuidas jätkusuutliku arengu kontseptsioon muutus õpikute teooriatest, nagu „ökoloogiline jalajälg”, praktilisteks piirkondlikeks tegevusteks, nagu Baltic 21, ja kuidas Eestist sai rohelise digitaliseerimise teerajaja.
Podcasti juhib Tarmo Virki.
Podcast on inglise keeles.
Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee mõtiskleb 35 aasta pikkuse Põhja-Balti rohelise koostöö üle. (Foto: Tarmo Virki) -
Kriisiplaani saates on külas Tarmo Hõbe – Rally Estonia üks peakorraldajaid, endine Saku Suurhalli juht ja tänane T1 juht, kellega räägime kriisidest suurte avalike sündmuste ja rahvarohkete kohtade juhtimisel.
Saates tuleb juttu sellest, kuidas valmistutakse kriisideks olukordades, kus mängus on tuhanded inimesed, kümned partnerid, tehnika, ilm, avalikkuse surve ja inimfaktor. Rally Estonia näitel selgitab Tarmo, kuidas planeeritakse turvalisust nelja tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, millist rolli mängivad checklist’id, rahvusvahelised nõuded, tehnoloogia, juhtimiskeskus ja rallifännide enda vastutustunne.
Samuti räägime juhtumitest, kus kõik ei ole läinud plaanipäraselt – näiteks Anne Veski kontserdi katkemisest Rally Estonia avashow’l – ja sellest, kuidas kriisist võib lõpuks sündida uus lugu.
Saate teises pooles meenutab Tarmo Saku Suurhalli aega: ootamatult ära jäänud suurkontserte, publiku turvalisuse tagamist, evakuatsiooniplaane ja Covid-perioodi, mil tuli kiiresti leiutada täiesti uusi formaate – autokino, autokontserdid ja virtuaalsed suurüritused.
Lõpuks räägime ka sellest, kuidas peaks kriisideks valmistuma tavaline ettevõte või avalik hoone: miks on vaja plaane, harjutamist, partnerite valmisolekut ja kiiret kommunikatsiooni. Tarmo rõhutab, et kriisi puhul on kõige tähtsam mitte tarduda, vaid tegutseda kohe, peatada kahju süvenemine, otsida lahendusi ja liikuda edasi.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: Andras Kralla. -
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu. -
“Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios.
Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid.
Ühe keskse teemana käsitleti saates Eesti presidendi võimu, mida mõnigi kord peetakse rituaalseks ja tähtsusetuks, mistõttu kohtab aegajalt ka mõtteid, et presidendi ameti võiks üldse kaotada. Saates osalenud eksperdid, kommunikatsioonibüroo AgendaPR partner Helin Vaher ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane lükkasid selle väite resoluutselt ümber.
Saadet juhtis Neeme Korv. -
Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund.
Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeolekut, kuid tööstuse jaoks on kõige olulisem argument majanduslik.
“Investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse või puhastesse tehnoloogiatesse on selge konkurentsieelis, see ei ole kuidagi ideoloogiline valik,” ütles Sutt.
Ettevõtjate jaoks on keskne küsimus, kas üsna üldine raamseadus annab pikaajalisteks investeeringuteks piisavalt kindlust. Sutt kaitses seaduse üldisust sellega, et liiga detailne regulatsioon jääks kiiresti päriselule jalgu. Tema sõnul annab seadus ette kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning vahepunktid aastateks 2030, 2035 ja 2040, kuid täpsemad sammud peavadki olema teekaartides.
“Selle seaduse pärast ühtegi tööstust kinni ei panda,” kinnitas minister.
Küll aga peab Eesti tema hinnangul liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, kus riik ei täida ainult lühikest juppi kellegi teise väärtusahelas, vaid suudab luua strateegilisi klastreid.
Suti sõnul on Eesti tööstuse konkurentsivõime üks võtmeküsimusi puhas ja soodsam kodumaine energia. Ta märkis, et Eesti importis eelmisel aastal 40 protsenti elektrist ning impordisõltuvuse vähendamiseks on vaja kiiresti edasi liikuda maismaatuule, salvestuse ja juhitavate võimsustega.
“Minu silmis on energeetika kindlasti üks Eesti majanduse tuleviku kasvumootoreid, aga see on siis puhas energeetika,” ütles Sutt.
Tema hinnangul peaks Eesti järgmise kümnendi suurem küsimus olema see, kuidas majanduse mahtu kasvatada ning selleks on vaja investeeringuid nii energiatootmisse, tehnoloogiasse kui ka tööstuse kõrgema lisandväärtusega suundadesse.
Pikemalt sellest, kuidas kliimakindla majanduse seadus tööstust arendab saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner.
Pildil Andres Sutt. Autor: Raul Mee -
Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. Sisuturundussaates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi.
Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid tehakse diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine.
Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole.
Saadet juhib Violetta Riidas.
Pildil Jelena Vigul.
Foto autor Violetta Riidas -
Eestis kütusekriisi praegu ei ole, kuid arukas on võimalikuks kriisiks valmistuda.
Lähis-Ida pinged panevad muretsema, kas kütus saab ka meil otsa. Saates “Kriisiplaan” võtame küsimuse lähema vaatluse alla.
Räägime sellest, miks mõnes riigis on tanklad tühjad, aga Eestis mitte, kui kauaks varusid jätkub ning mida tähendab kütuse kallinemine tarbijate rahakotile ja Eesti majandusele laiemalt.
Veel tuleb jutuks millal muutub kütuse hinna tõus tõeliseks majanduskriisiks, kuidas ennast hindade kõikumise vastu kindlustada ja miks eestlased seda ei tee. Samuti see, mida õpetasid 1973. aasta naftatarnekriis ja Ukraina sõda Euroopale ning kas praegune kriis kiirendab rohepööret või on seda hoopis pidurdamas.
Stuudiokülalised on Eesti Varude Keskuse juht Ando Leppiman ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Luminori analüütik Lenno Uusküla, foto autor Raul Mee. -
Organisatsiooni väärtuste kandjaks on inimesed ja igasugune muutus, olgu selleks uus juht, ühinemine, muutunud turuolukord või mõni kriis, mõjutab paratamatult ka töötajaid. Ühed kohanevad ja jäävad, teised pakivad asjad ja lahkuvad. Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad.
Äripäeva raamatuklubi juunikuises saates on fookuses ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Aira Tammemäe värske raamat “Kes me oleme”, kus „Karupoeg Puhhist“ tuntud erilised tegelased toimivad psühholoogilises plaanis turvalise siirdealana, andes võimaluse vaadelda erinevad inimtüüpe meeskonnas, mõista nende kiikse, saada aru, kuidas nemad maailma mõtestavad ning analüüsida neutraalsel foonil ka ärisuhteid. Mänguliselt ja ilma näpuga näitamata.
Saatejuht Igor Rõtov.
Fotol: Aira Tammemäe ja Igor Rõtov
Foto autor: Andres Laanem -
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
„Eesti haridus- ja teadusministeerium on võtnud vastu otsuse, et kuuekuulisi kutseõpet kutsehariduses enam riik ei rahasta. Mis tähendab seda, et meil lõpetab nüüd viimased kaks gruppi, 21 bussijuhti ja 24 veoautojuht sel kevadel, sügisel uusi gruppe enam ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus.
Edaspidi tuleb kutseõppeasutustel leida lahendus aastasele õppekavale või minna üle mikrokraadi peale, mis aga tähendab, et see ei ole enam tasuta.
„Keegi peab selle eest eraldi maksma hakkama. Ja siin on veel üks murekoht. Kui täna võime kutseõppesse võtta noori õppima nii veoauto kui bussijuhikutsele, siis täiendõppes me seda niimoodi enam teha ei saa. Seal tuleb ette transpordiministeeriumi määrus, mis ütleb, et 21 aastaselt saad alles õppima hakata,“ selgitas Loodus, kelle sõnul 18aastaselt bussijuhiks ja veoautojuhiks enam sellisel viisil Eestis õppida ei saa.
Kui Tarm o Looduse teatas ministeerium koolidele, et see otsus on sektoriga kooskõlastatud, siis saate teine külaline, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing kinnitas, et nii ERAA, ELEA, kui Eesti Autoettevõtete Liidule tuli see otsus kui välk selgest taevast.
„Saan kinnitada, et tegelikult on kogu seda protsessi juhitud selliselt, et otsused on küll vastu võetud, aga neid ei ole erialaliitudega kooskõlastatud, ega eelnevalt läbi arutatud. Väga ootamatu oli see otsus, mis kardinaalselt mõjutab kogu valdkonna sektori tööjõu järelkasvu ning ka Eesti julgeolekut. Kui meil puudub piisav reserv pädevaid veokijuhte, siis kes hakkab kriisiolukorras kaupa poodi või tagalasse vedama,“ küsis Kitsing.
Saate toimetaja palus mitme erineva pöördumise kaudu tulla saatesse teemat kommenteerima ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajat, kuid paraku ei suutnud isegi sealne kommunikatsiooniosakond mitte ühtegi sellist inimest leida.
„Logistikauudised eetris“ saatejuht on Tõnu Tramm, saatesarja toob kuulajateni Laomaailm.
Foto: ELEA, Raul Mee, Fotol: Herkki Kitsing, Tarmo Loodus -
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel, mil tuul puhub ja päike paistab kõikjal regioonis korraga ning suure pakkumise tõttu on hind nulli lähedal. Samas tarbime siis, kui taastuvenergiat ei toodeta ehk kõige kallimal hetkel.
Saates arutavad Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske, kuidas seda olukorda lahendada, millist kindlust ja plaani ootavad Eestilt siia uusi tootmisvõimalusi plaanivad investorid, kuidas erinevate tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsioon hindu alla aitaks tuua ning mida järgmise aasta jooksul ära saaks teha, et elektriarve püsivalt madalamaks muutuks.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol: Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske
Foto: Rivo Sarapik -
Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel viitab Päästeameti uuringutele, mille järgi on kriisides hakkamasaamise võimekus Eestis “kahetsusväärselt madal”.
"Ettevõtted koosnevad inimestest. Kui kriis tabab inimest, siis ta tegeleb esmalt “primaarsete asjadega” – pere turvalisuse ja baasvajadustega. Siit tulenevad tööjõuriskid, mobilisatsioon, koormised ning teadmatus, kas ja mis seisus need ressursid tagasi tulevad," rääkis Nagel.
PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi sõnul on kõik kriisid ilmselt realiseerunud riskid. Mägi sõnul muutub risk kriisiks siis, kui mõju on väga-väga suur, see puudutab laiemalt tervet organisatsiooni, ja see nõuab väga ajakriitilist reageeringut.
Saadet juhib Hando Sinisalu. -
Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv peaks parandama töötajate kaitset, kuid selle ümber käib tuline vaidlus. Kas tegemist on vajaliku uuendusega või riskiga muuta tööturg jäigemaks ajal, mil inimesed väärtustavad üha enam paindlikkust?
Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid tuhandeid inimesi – kullereid, sõidujagajaid, vabakutselisi ja teisi, kes teenivad tulu digitaalsete platvormide kaudu.
Saates arutleti, millist probleemi Euroopa Liit direktiiviga lahendada soovib ning kas see probleem on Eesti tööturul samal kujul olemas. Juttu tuli sellest, miks peavad ettevõtlusorganisatsioonid oluliseks direktiivi ülevõtmist minimaalses mahus ning miks platvormiettevõtted kardavad liigset reguleerimist.
Ühe keskse teemana käis läbi töösuhte eelduse küsimus. Millal on inimene iseseisev ettevõtja ja millal sisuliselt töötaja? Kui tööülesanded tulevad rakendusest, töömahtu mõjutab algoritm ja teenistust kujundavad platvormi reeglid, siis kus jookseb piir ettevõtluse ja töösuhte vahel?
Samuti räägiti algoritmilisest juhtimisest, mis on direktiivi üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid osi. Kas algoritm võib olla töötaja ülemus? Kui palju peaksid platvormid avalikustama oma süsteemide toimimist ning kus läheb piir läbipaistvuse ja ärisaladuste kaitse vahel?
Saates puudutati ka Arenguseire Keskuse välja toodud murekohti. Kas platvormitöö suurimad riskid on seotud ületöötamise ja sotsiaalkaitse lünkadega või peitub probleem hoopis selles, et meie sotsiaalkaitsesüsteem on loodud ajastul, mil inimesel oli üks tööandja ja üks töökoht?
Stuudios arutlesid neil teemadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Seili Suder, Bolti avaliku poliitika juht Sirli Heinsoo ning kaubandus-tööstuskoja poliitikaosakonna juht Marko Udras. Vestlust vedas Personaliuudiste juht Helen Roots.
Kuula, milliseid valikuid Eesti platvormitöö tuleviku kujundamisel praegu teeb ning kuidas need võivad mõjutada nii tööandjaid, töötajaid kui ka kogu tööturgu.
Pildil: Seili Suder, Marko Udras ja Sirli Heinsoo. Foto: Andres Laanem -
E-poe tooteleht on sageli peamine kokkupuutepunkt, mille põhjal klient otsustab, kas ta usaldab müüjat ja teeb ostu, ütles turundusekspert Sven Nuum.
Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse, millised vead Eesti e‑poodide tekstides korduvad, miks lühike ja üldsõnaline tootekirjeldus võib müüki pidurdada ning kuidas muuta toote omadused kliendi jaoks arusaadavateks kasuteguriteks.
Juttu tuleb ka sellest, miks kallimate toodete puhul tasub kasutada põhjalikumaid kirjeldusi, kuidas koguda klientidelt tagasisidet ning kuidas mõjutavad konversioonimäära usaldusmärgid, pildid ja kasutajate hinnangud. Lisaks selgitab Nuum, kuidas kasutada AId e‑poe tekstide analüüsimisel ja parandamisel nii, et tulemus ei jääks sisutühjaks müügijutuks.
Saates antakse praktilisi soovitusi tootelehtede, uudiskirjade ja kampaaniate ülesehituseks.
Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.
Fotol: Kaubandus.ee juht Maarit Kallas ja turundusekspert Sven Nuum. Allikas: Äripäev -
Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada. "Kriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna – mitte siis, kui katus juba põleb,“ ütleb ta.
Saates “Kriisiplaan” räägib Vaarik, mis eristab tavalist kommunikatsiooni kriisikommunikatsioonist, miks on kriis alati seotud väärtustega ning miks ajafaktor võib muuta ühe otsuse kas eeskujulikuks või täielikuks läbikukkumiseks.
Juttu tuleb Vaariku kogemustest valitsuse kriisikommunikatsiooni juhtimisel, Vene ohust läbi aastate, COVIDi aja õppetundidest, aga ka sellest, kuidas ühiskonna madal usaldus avaliku võimu suhtes teeb meid vastase infooperatsioonidele haavatavaks.
Vaarik jagab praktilisi ideid, kuidas organisatsioonid saavad end kriisideks valmis seada: kriisisimulatsioonid, “musta ajurünnaku” meetod, väärtuste lühikese ja selge nimekirja koostamine ning see, kuidas seni varjus püsinud inimesest võib kriisis saada usaldusväärne kõneisik.
Tegemist on uue saatesarjaga, mis läheb eetrisse kord kuus. Järgmine "Kriisiplaan" on eetris jaanuaris. Sarja toetab Eesti Meediaettevõtete Liit.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Foto: Raul Mee -
Kiiresti kasvava mööblitootja Standardi uus juht Ottomar Tamm kaalub vajadust kahekordistada tehasetöötajate arv ja võimalusi jõuda 100 miljoni euro suuruse käibeni.
“Standard on täna kasvuettevõte,“ ütleb umbes kaks kuud tagasi ettevõtte tegevjuhina alustanud Ottomar Tamm.
Aastal 2023, mil Standardi endine juhtkond äri peatas ja ettevõte uute omanike kätte liikus, teenis ettevõte vaid 3,8 miljonit eurot müügitulu. 2023. aasta sügisest on uued omanikud ja juhtkond tegelenud äri käivitamise, suhete taastamise ja klientide otsimisega. Äri on taas kasvule pööratud.
2024. aastal tõusis müügitulu üle 8 miljoni euro, 2025. aastal üle 10 miljoni ja 2026. aastal liigutakse 13 miljoni graafikus. Hiilgeaegadel jäi Standardi käive 20 ja 30 miljoni vahele.
“Vähe,“ ütleb praegune tegevjuht Ottomar Tamm kunagise rekordkäibe kohta ja kinnitab, et tema ambitsioonid on suuremad.
“Mõtlen, et mis oleks, kui teeks 100 miljonit? Ja mida see meie jaoks tähendab? Kas peaksime eri turgudel olema lokaalsed? Kas peaksime looma laiema väärtusahela? Mitte ainult Standardi oskusteave, vaid ka partnerite oskusteabe?“ jagas ta küsimusi, millele juhina praegu mõtleb.
Tamm ütleb, et 100 miljonit on normaalne ja ambitsioonikas eesmärk ning niimoodi tulebki mõelda. “Me peame suruma kasvu, sest muidu sureme,“ usub tegevjuht.
Standardi viimased paar aastat ei ole olnud kerged. Kui 2023. aastal äri peatus ja uued omanikud ettevõtte üle võtsid, tuli hakata kõike taas looma. “Kogu müük ja äritegevus sai täiesti uue alguse. Sisuliselt kolistasime ämbreid nii, nagu jaksasime. Suhtlesime kõigi ja kõigega, mis meid potentsiaalselt uuele ägedale ärisuhtele, projektile või turule lähemale viis. Võtsime vastu otsuse teha ka ebamugavaid projekte. Olime neid sunnitud tegema, sest need andsid meile võimalusi näidata, et oleme tagasi,“ meenutab Tamm.
Praegu on Standard turul taas nähtav ja märgatav, on Tamm pingutuste tulemusega rahul.
Nõudlus on kasvanud ja Standardil on “torus“ projekte järgmise aasta kevadeni. Sellest tulenevalt näeb ettevõte vajadust suurendada ka tehasetiimi. Kui praegu töötab Kose tehases 23 tootmistöötajat, siis aasta lõpuks peaks see kerkima 40 juurde, prognoosib tegevjuht.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetab AJ Tooted.
Pildil Ottomar Tamm. Foto: Liis Treimann - Laat meer zien
