Afleveringen
-
Töövaidluskomisjoni juhataja loeb saabunud avaldust, avaldaja nimi on tuttav – kümnes kord vaidluses. Üks töötaja on suutnud tülli minna kümne erineva tööandjaga! Ta pole ainukene staarvaidleja, neid on veel. Kui palju on tööandjal õigus infot töötaja eelnevate tegemiste kohta teada? Kus lõpeb taluvuspiir ja algab pahatahtlik ärakasutamine? Kas oma õiguste eest seismine võib minna liiale?
Arutelus osalejad: Helen Tonkson (Töövaidluskomisjoni juhataja), Kaido Padar (Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige), Heli Raidve (lektor ja tööõiguse ekspert), Maili Mäehunt (töötajate usaldusisik)
Arutelujuht: Katariina Libe (kirjanik ja näitleja)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Eestis on hulk töötajaid, kes madala haridustaseme, keerulise sotsiaalse tausta või mingi muu põhjuse tõttu satuvad olukordadesse, kus nad nõustuvad kõikide tööandja nõudmistega, et säilitada tööd ja sissetulekut. Nõustutakse ohtrate ületundidega, suurtele kahjuhüvitise nõuetega ja loobutakse sotsiaalsetest garantiidest. Milline on tööandja roll endast nõrgema osapoole kaitsmisel?
Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Kaia Vask (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA president)
Arutelujuht: Katrin Lust (ajakirjanik)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Riigikulud on läbipõlemise tõttu väljastatud töövõimetuslehtede hüvitamisele viimase viie aastaga 6-kordistunud, rääkimata ravikuludest ja saamata jäänud tuludest ettevõtetele. Graafikuga tööl on suurem risk tervisele, kuid pole selge, kas töö- ja puhkeaja regulatsioonid toetavad töötajate ja tööandjate huve. Kas kohustuslik pikem puhkeaeg täidab eesmärki?
Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Maren Penu (Prisma personalidirektor), Kristi Lomp (Selver AS juhatuse liige), Siiri Kullamaa (Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht)
Arutelujuht: Deisi Helemäe-Sarv (ajakirjanik)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Tööõnnetusi alaraporteeritakse ja kutsehaigestumisi aladiagnoositakse. Tervise halvenemine tähendab inimese jaoks ravimite näol suuremaid väljaminekuid, tihti töötasu vähenemist või lausa töö kaotust. Kas kindlustussüsteem on tööandjale kulu või hoopis kulude kokkuhoid? Milliste kulutuste ja investeeringute tegemine on inimese tervise hoidmise seisukohalt mõistlik ootus tööandjale?
Arutelus osalejad: Silja Soon (Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja), Liina Naaber-Kivisoo (Viru Maakohtu kohtunik), Andres Piirsalu (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige)
Arutelujuht: Peep Peterson (endine tervise- ja tööminister ning ametiühingujuht)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Eestis haigestub igal aastal hinnanguliselt ligi 800 inimest tööst põhjustatud vähki, kuid neist diagnoositud on NULL. Noored mehed autoremonditöökodades ei tea, et diisliaurud ja kemikaalid mõjutavad viljakust ja võivad põhjustada kurgu- ja neeluvähki. Kaubapaigutajad ei seosta ööajal töötamist rinnavähi tekkega. Kuidas ennetada, tõsta teadlikkust, rakendada olemasolevaid nõudeid ja diagnoosida?
Arutelus osalejad: Kerttu Sepp (Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor), Tanel Kiik (Riigikogu liige, endine tervise- ja tööminister), Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Tervise töörühma juht)
Arutelujuht: Evelin Ilves (Confido Töötervishoiukeskuse juht ja töötervishoiuarst)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on tegelikult meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel. Mida peame ette võtma selleks, et eestlane ei kannataks ja et ta elaks peale selle ka veel kaua ja tervelt?
Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Kuuno Vaher (AstraZeneca Kesk-Euroopa juht), Agris Peedu (Regionaalhaigla juht), Lenno Uusküla (Luminori peaökonomist), Lise-Lotte Lääne (vandeadvokaat, Soraineni advokaadibüroo)
Arutelujuht: Urmas Vaino (vanemkonsultant, Meta Advisory)
Arutelu korraldaja: AstraZeneca -
Eelmisel aastal toimus Eestis 70 töövaidlust, milles käsitleti diskrimineerimist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Paratamatult mõjub töökius ja töövägivald inimeste vaimsele tervisele. Pea 20-aastase perioodi kohta on seoses vaimsete probleemidega esitatud retsepte või raviarveid kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Miks on töökohal pidev diskrimineerimine ja tööandja probleemidele ei reageeri?
Arutelus osalejad: Elina Soomets (M.I.K.S. konsultatsioonid jurist ja Tartu Ülikooli külalislektor), Marlen Laanep (vägivallatu töökeskkonna koolitaja), Kristjan Järvan (Tallinna abilinnapea)
Arutelujuht: Liina Kanarbik (TV3 uudisteankur)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Kaamerate kasutamine töökohal, eriti kaubanduses, võib olla vajalik turvalisuse tagamiseks ja varguste ennetamiseks, kuid pahatihti võib tööandja kasutada kaameraid töötajaga manipuleerimiseks. Pidev jälgimise tunne võib tekitada stressi ja ärevust ning vähendab produktiivsust. Kas pidev jälgimine töökohal kaamerate kaudu suurendab turvalisust või kahjustab töötajate vaimset tervist?
Arutelus osalejad: Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor), Leonid Siniavski (Tööinspektsiooni nõustamisjurist), Juhan Aia (Viking Security AS Põhja- ja Ida-Eesti regiooni juht)
Arutelujuht: Ott Kartau (näitleja)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
2023. aastal jõudis töövaidluskomisjoni 7% rohkem võõrtöölistega seotud vaidluseid, kui aasta varem. Töötajale jäetakse pahatahtlikult töötasu maksmata ja töötamise registris märgitakse töösuhte lõppenuks. Tagajärjeks saadetakse välismaalane riigis välja ning tema õigused jäävad kaitseta. Kui palju ja kuidas peaks riik panustama, et ettevõtlusturul ei leviks ebaausad võtted?
Arutelus osalejad: Kairit Kuusemaa (Tööinspektsiooni õigusnõunik), Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna juhataja), Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ jurist), Merite Liidemaa-Pärn (personalivaldkonna ekspert)
Arutelujuht: Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler)
Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon -
Vahel räägitakse, et riigi pakutavad toetused on bürokraatlikud ja inimesed ei saa nende taotlemisega hakkama. Arutleme, miks väikeelamute rekonstrueerimist toetatakse ning proovime ise järgi - võtame ette KredExi väikeelamu rekonstrueerimistoetuse, asume seda ühiselt täitma ja vaatame, kui kaugele me ette antud ajaga jõuame.
Arutelus osalejad: Kadri Salomets (KredExi toetuste haldur)
Arutelujuht: Martin Altraja (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonispetsialist)
Arutelu korraldaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -
Targa ja rohelise linnastu ning kogukonna areng pole pelgalt trend, vaid vajadus, mis mõjutab meie igapäevaelu ja selle kvaliteeti. Seetõttu pakub CEESEN-i (Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energeetika Võrgustik) ja Tartu Ülikooli korraldatav arutelu võimaluse koguda ideid ja jagada parimaid praktikaid ning teadvustab rohelise ülemineku probleeme ja lahendusi, innustades nii kogukondi kui otsustajaid.
Arutelus osalejad: Marten Saareoks (CEESEN-i asutajaliige ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert),Kristi Klaas (Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler), Age Poom (TÜ linnakeskkonna kaasprofessor)
Arutelujuht: Kertu Vuks (Tartu linna ruumiloome osakonna juhataja)
Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool ja CEESEN (Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energeetika Võrgustik) -
Arutelu fookuses on ehitusjäätmete mõju keskkonnale, CO2 jalajälg, väärindamine ning säästvad (tuleviku)lahendused. Keskendume praktilistele ja tehnoloogilstele lahendustele, mis soodustavad ehitusmaterjalide taaskasutamist. Lisaks toome näiteid keskkonnasõbralike lahenduste integreerimisest ehitusprojektidesse, et tegeleda tulevikus ennetuse, mitte tagajärgedega.
Arutelus osalejad: Kaido-Allan Lainurm (Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna nõunik), Indrek Kajakas (Green Marine juhatuse liige), Eneli Liisma (AS Merko Ehitus Eesti Kvaliteedijuht), August Kompus (Rand &Tuulberg ESG juht)
Arutelujuht: Rita Jürmann (Keskkonnainvesteeringute Keskus, ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht)
Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus -
ELi- poolt kavandatud roheväidete direktiivi eesmärk on rohepesu tõkestada, nii et tarbijad saaksid edaspidi toodete kohta usaldusväärset infot. Mida tähendab antud muudatus aga ettevõtele ja kas direktiiv suudab tõesti tagada kommunikatsiooni selguse? Mis on üldse ettevõtete roll jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemade käistlemisel ning milline on (sotsiaalselt) vastutustundlik ettevõte?
Arutelus osalejad: Helin Vaher (kommunikatsiooniagentuuri Agenda PR asutaja ja partner), Eili Lepik (Kliimaministeeriumi rohereformi osakonnajuhataja), Marta Vihtre (Rimi Eesti Food AS turundusjuht), Carmen Karnö (Öun Drinks OÜ turundusjuht), Karl Vihur (FitSphere OÜ tegevjuht), Margit Palm (Paulig Grupi kommunikatsioonijuht Baltikumis)
Arutelujuht: Mart Valner (ajakirjanik)
Arutelu korraldaja: Paulig Estonia AS -
Arutelu teema tõstatus ühe tuntud arvamusliidri postitusest, mille kohaselt on doktorantuuri läbimine pelgalt hobi. Sellest tulenevalt on eesmärk ühiselt arutada, milleks doktorikraadi üldse vaja on, mida see endast kujutab, millised on kraadi omandamise võimalused ja väljakutsed ning mis saab pärast hariduse omandamist – kas ees ootab pilvitu tulevik või lõputu grantide taotlemine?
Arutelus osalejad: Anu Noorma (Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees), Toomas Vaimann (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Jaak Vilo (Eesti Teaduste Akadeemia liige), Mikk Granström (haridusteaduste doktorant), Katriin Kristmann (keemia ja materjalitehnoloogia doktorant)
Arutelujuht: Sandra Saar (ERRi ajakirjanik)
Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur -
Raha suunamine haridusse, õpetajate palkadesse ja üldiselt hariduskvaliteedi tõstmisesse Eestis peaks olema majanduspoliitika oluline suund, just haridusest tulevad meile spetsialistid, juhid, insenerid ja teadlased, kes aitavad ettevõtetes luua kõrgema lisandväärtusega tooteid, meelitavad Eestisse uusi ettevõtteid ja annavad hoogu Eesti majanduskasvu hoogustamisele.
Arutelus osalejad: Keit Fomotškin (Saku Gümnaasiumi direktor), Asso Soosalu (Solarride tegevjuht), Aivar Pehme (füüsikaõpetaja-ettevõtja)
Arutelujuht: Karl-Villiam Vaserik (Äriarenduse projektijuht, EAS)
Arutelu korraldaja: EIS -
Õpetaja eetikakoodeksi uuendamise arutelu on algusest peale saatnud küsimus, kuhu tõmmata piir, mille kohta koodeks juhiseid annab. Kas õpetaja roll seab eraelule mingid ideaalid ja piirangud, sest „õpetaja on õpetaja 24/7"? Või peaks koodeksis hoopis rõhutama õpetaja õigust isikliku elu privaatsusele, et see tegelikkuses rollikohustuste alla ära ei kaoks?
Arutelus osalejad: Henrik Harjus (Miina Härma Gümnaasiumi õpilane), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige), Uku Valner (Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja)
Arutelujuht: Aive Pevkur (TalTechi õppejõud)
Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus -
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit soovib koos oma mõttekaaslastega avada arutelu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust võõrkeeleõppest ja mitmekeelsusest. Räägime, kuidas muuta keeleõpet tõhusamaks, kuidas kaasata õpilasi ja kogukondi ning teha rohkem koostööd. Oma arutelus proovime leida ka lahendusi keeleõppe ja aineõppe lõimimiseks.
Arutelus osalejad: Marika Peekmann (HTM, üldhariduse osakonna võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse peaekspert), Karola Velberg (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit), Marta Loo (Tallinna Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane), Karmen Kisel (Mustamäe Riigigümnaasiumi võõrkeeleõpetaja ja haridusjuht)
Arutelujuht: Kati Bakradze-Pank (EVÕLi aseesimees)
Arutelu korraldaja: Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit -
Naiste ja meeste võimed reaal- ja tehnikateaduste vallas on sarnasemad kui arvatakse. Siiski näeme neis valdkondades juhtivatel kohtadel peamiselt mehi. Arutelus osalejad räägivad oma kogemustest naisena reaal- ja tehnikateadustes, nii takistustest ja stereotüüpidest kui nendega toime tulemisest. Arutleme üheskoos, kuidas reaal- ja tehnikateaduseid tüdrukutele atraktiivsemaks muuta.
Arutelus osalejad: Ene Ergma (Eesti Teaduste Akadeemia liige), Maarja Grossberg-Kuusk (TalTech, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Krista Fischer (TÜ, Eesti Teaduste Akadeemia liige), Hanna-Britt Soots (TÜ doktorant, õpetaja), Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkooli õpilane)
Arutelujuht: Aigar Vaigu (AS Metrosert)
Arutelu korraldaja: Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikute kogu -
Koolides on vanemate kaasamine ja vanemad-kool koostöö pigem kehv ja vähene, ollakse vastanduvas positsioonis ja üksteist ei mõisteta. Teema on eriti esile kerkinud seoses hariduse valdkonnas käivitatud erinevate reformidega. Arutleme, miks vanemad on tihti kooli jaoks segavad faktorid ja mida oleks vaja, et kõigil osapooltel tekiks selgem arusaam, kuidas paremini koostööd teha?
Arutelus osalejad: Raino Liblik (Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor), Ülle Mandre (Lepistiku lasteaia direktor), Riin Peeters (Haabneeme Kooli õpetaja ja HEV-koordinaator), Merili Kärner (Ülenurme Gümnaasiumi vanematekogu kaasasutaja, TÜ kommunikatsioonijuhtimise magister, TÜ haridusinnovatsiooni magister)
Arutelujuht: Palbo Vernik (Eesti Lastevanemate Liit)
Arutelu korraldaja: Eesti Lastevanemate Liit -
Miks on ennastjuhtiva õppija arengu toetamine oluline? Kuidas näeb see välja klassiruumis ja mida tähendab õpetaja, õpilase ja lapsevanema jaoks? Loome arutelus õpetajate ja lapsevanemate vahel üksteise töö, motivatsioonide ja hirmude mõistmist. Arutleme, kuidas selgitada uue tööviisiga kaasnevaid olukordi ja teha protsess kõikide jaoks toimivaks ja meeldivaks.
Arutelus osalejad: Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht), Toomas Tuul (õpetaja Elva Gümnaasiumis ja Narva Gümnaasiumis), Triinu Pääsik (Noored Kooli mentor), Jaanika Müürsepp (Eesti Montessori Ühingu asutaja), Viktoria Latova (Kaasava Hariduse Keskuse looja)
Arutelujuht: Liivia Talvik (mentor ja koolitaja, Noored Kooli)
Arutelu korraldaja: Noored Kooli - Laat meer zien
