Afleveringen
-
Tunnetest peab rÀÀkima. Enese avamine on oluline. Vaja on minna enda sisse ja vaadata, kust need emotsioonid tulevad. Ja... selgub, et see pole alati hea mĂ”te. Ăigemini - mĂ”nikord on see isegi pĂ€ris halb mĂ”te. Mis on aga tugeva ja pigem ebameeldivate emotsioonide korral parem viis olukorrast vĂ€lja tulemiseks? Enese kĂ”rvalt vaatamine. Endasse sĂŒĂŒvimise ja kĂ”rvalt vaatamise dilemmast rÀÀgingi. Lisaks kaks töövahendit, kui oled sattunud olukorda, kus emotsioonid lahvatavad. Vaata siit: https://drive.google.com/file/d/1XyTBiTyHG80q8qNxG2AwovjmPkWDhk82/view?usp=drivesdk
-
TĂ€napĂ€eval on vĂ”imalik peaaegu kĂ”ike mÔÔta. TĂ€napĂ€eval on vĂ”imalik pea-aegu kĂ”ike mÔÔta. Ja inimesel on loomupĂ€rane tĂ”mme igatsorti mustrite ja korrapĂ€ra jĂ€rgi. Need kaks asja kokku pannes saame elu, kus efektiivsuse taga ajamine ja pidev optimeerimine on otsekui eesmĂ€rk omaette. Optimeerime tööd, optimeerime eraelu, optimeerime isegi suhteid... KĂŒsimus ei ole selles, kas see on vĂ”imalik, vaid pigem selles, kas see on ka mĂ”istlik. Efektiivsusel ja optimeerimisel on omad plussid, ent ka omad kaalukad riskid. Muuhulgas vĂ”ib efektiivsuse otsimine kihva keera taastumise, loovuse, kohanemise.
Siin on sulle töövahend ehk test oma hetkeseisu hindamiseks - kas oled parajasti optimeerimise tuhinas ĂŒlefunktsioneerimas vĂ”i ehk ongi sul tööle ja/vĂ”i erallu vaja rohkem struktuuri ja sĂŒsteemsust. Vaata töövahendit siit
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Töös kui elus tuleb ette olukordi, kus pannakse inimesed valiku ette: kas rÀÀkida ebamugavast teemast vĂ”i mitte. Ălekoormus, ebaĂ”iglane tagasiside, tahaks anda ausat tagasisidet - aga vĂ”ib-olla pole ajastus parim ja nii edasi. RÀÀkida vĂ”i mitte?
Valik igapÀeva elus pole aga tegelikult "rÀÀkida vÔi mitte". Valik on "teha teadlik valik" vÔi "proovida mööda vaadata". Vaikimisel on hind, see vÔib olla kaunis soolane. Ja samas - mÔnikord on asi seda vÀÀrt...
VĂ€rskes podcasti osas rÀÀgin dilemmast: kas rÀÀkida ebamugavast teemast vĂ”i mitte? Mida ĂŒtlevad selle kohta uuringud, kuidas see valik on seotud lĂ€bipĂ”lemise riski, psĂŒhholoogilise turvatunde ning kurnatuse ja vĂ€simuse tundega.
NB! Kui oled pÀriselt dilemma ees, siis siin on link töövahendile, mis aitab otsuseni jÔuda, kliki siia
-
"Ole rohkem kohal" on kĂŒll tore soovitus, ent ĂŒpris kasutu. Sest inimese tĂ€helepanu suunamiseks on vaja oluliselt enamat kui abstraktsevĂ”itu ootusi stiili "ole tugev" vĂ”i "tee rohkem". TĂ€helepanu olulisim suunaja on keskkond, mitte tahtejĂ”ud. Ja tĂ€helepanu on see, mis eelneb igale otsusele, mis sageli eelneb ka kĂ€itumisele ja mis mĂ”jutab seda, mida ja kuidas teeme, erakordselt palju. Ent nagu sarnaste nĂ€htustega ikka - tĂ€helepanu on mitut sorti ja kĂ”ik ei sobi kĂ”ikideks tegevusteks. Niisiis, mis on tĂ€helepanu, kuidas ta meid mĂ”jutab ja kuidas temast teadlikult kasu saada - kuula ikka!
-
Oled sa enne olulist esinemist, vĂ”istlust, kohtumist endas kahelnud? Oled sa uut tööd vĂ”i projekti vastu vĂ”ttes mĂ”elnud: ma ei tea, kas ma sellega ikka saan hakkama... Kui oled, siis oled heas seltskonnas - nii on teinud paljud, et mitte öelda enamik inimesi, kes on midagi Ă€gedat korda saatnud. MÔÔdukas nn petja sĂŒndroom on uuringutele ja kogemusele tuginedes nĂ€htus, mis pigem aitab kaasa kui takistab. Niisiis, kahtlemine on normaalne ja aeg-ajalt isegi kasulik tegevus. Kuula ikka!
-
Miks me tunneme, et peame âarenemaâ iga hinna eest ja miks sellest on saanud kultuuriline norm? Ja miks mĂŒĂŒakse meile - ja palju meist ka ostavad - uskumust, et kui sa lood nĂŒĂŒd selle ĂŒhe konkreetse harjumuse, vĂ”tad vastu vĂ€ljakutse vĂ”i vĂ€hemasti "saad teada, kes sa pĂ€riselt oled", siis muutub su elu kardinaalselt? Sa arened ja kasvad ja... Siis selgub, et kiireid hĂ€kke pole olemas, palju toredad "vĂ€ljakutsed" tekitavad ainult tunde, et areneme. Ja tagatipuks - vĂ”ib-olla ei peagi kogu aeg arenema...
-
Inimesel on ainulaadne supervĂ”ime - vĂ”ime ajas rĂ€nnata. Oma mĂ”tetes. Selle vĂ”imekuse peamine ĂŒlesanne on aidata Ă”ppida minevikust ning proovida ette kujutada tulevikku. Nii veedabki keskmine inimene ligi poole oma Ă€rkveloleku ajast kas minevikus vĂ”i tulevikus. Ent see supervĂ”ime toob kaasa ka mĂ”ned mitte vĂ€ga toredad kaasnĂ€hud. EelkĂ”ige siis kui inimene hakkab liiga sageli ja liiga sĂŒgavale minevikku vaatama. Kui sĂŒĂŒtuna tunduvast kĂŒsimusest "miks?" saab tundide vĂ”i ka pĂ€evade pikkune vaevlemine, nĂ”iaring, kust vĂ€lja on ĂŒpris keeruline ennast mĂ”elda. Minevikku on mĂ”tet minna ainult nii kauaks ja sĂŒgavale, kui see aitab kaasa olevikus tehtavatele paremate otsustele. Ja elama peab ikka olevikus.
-
Me oleme seda juba proovinud. Edasi lĂŒkkamine. SĂŒĂŒdlase otsimine. VĂ”i siis lihtsalt enneaegselt tegevuse lĂ”petamine, olgu selleks projekt, muudatus töökorralduses vĂ”i maratoni jooks. Need kĂ”ik vĂ”ivad olla mĂ€rgid nn shit quit'ist ehk nĂ€htusest, kus pea annab alla enne kui tegelikult oleks pĂ”hjust vĂ”i kui keha on tĂ€iega lĂ€bi. Meil lihtsalt kaob usk. Miks ja kuidas see juhtub, kuidas seda Ă€ra tunda ja mida teha, et seda ehk vĂ€hem juhtuks - sellest rÀÀgingi.
-
VÔib-olla oled kuulnud jutte vÀikestest vÔitudest, vÀikestest sammudest, protsessi nautimisest. Tuleb vÀlja, et see pole ainult kaunikÔlaline jutt, vaid sellel on ka teaduslik pÔhi. 2011. aastal tegid Theresa Amabile ja ta kolleegid mahuka eksperimendi, mille jÀreldus oli selge: töö kontekstis tÀhendab motivatsioon sÔnasÔnalt "VÀikesed vÔidud iga pÀev olulises ja tÀhenduslikus teemas". Sellest rÀÀgingi. Lisaks ka ainult tulemusele keskendumisest, sotsiaalsest surve nÀidata suuri vÔite ja muustki, mis seda vÀikeste vÔitude strateegiat ohustavad.
-
Inimesed tulevad tööle organisatsiooni pĂ€rast ja lahkuvad juhi pĂ€rast. See levinud ĂŒtelus kipub olema aga mĂŒĂŒt, kui vaadata seda, mis pĂ€riselus toimub. Tuginedes uuringutele on inimeste lahkumine enamasti kombinatsioon negatiivsest foonist ja positiivsest Ă”mbest ehk uuest vĂ”imalusest. Proovitakse minna eemale stressist, ĂŒlekoormusest, mĂ”nikord ka kehvast juhtimisest. Ent kui uut vĂ”imalust, valgust tunneli otsas ei paista vĂ”i ei juhtu midagi ootamatut ja Ă€kilist, siis samas ollakse pigem valmis ka ĂŒlekoormust ja nĂ”medat juhti taluma - lahkumine vajab pÀÀstikut.
-
Kaasamine, koostöö, koos tegemine on populaarne, sellesse usutakse ja seda propageeritakse. Kas aga alati on mĂ”istlik minna koos? Ehk uurisin, mida on teadusel öelda vĂ€idetavalt Aafrikast pĂ€rit vanasĂ”na "Kui tahad minna kiiresti, mine ĂŒksi, kui kaugele, mine koos" esimese poole kohta. Ja tulemus on, et teatud tingimustel on ĂŒksi minemisel on selged ja nĂ€htavad eelised. Veel enam, toon vĂ€lja ka rida pĂ”hjuseid, miks kaasamine ja koos minemine vĂ”ib takerduda.
-
Kui teha kĂŒsitlus, siis julgelt ĂŒle 90% inimestest on seda kogenud - kohtunud, koos töötanud, mĂ”nikord ka koos elanud inimesega, kes viisakalt öeldes on raskesti talutav. Kellega koostööd teha ei saa ega Ă”igupoolest tahagi. Ehkki vĂ”ib öelda, et meie hinnangud on subjektiivsed ja ilu on vaataja silmades, on siiski olemas ka n.ö teaduslik kirjeldus inimesest, kellega on raske et mitte öelda vĂ”imatu koostööd teha. VĂ€he sellest, raskesti talutava inimese mĂ”ju ulatub kaugemale - terve meeskonna tulemuslikkus on 30-40% vĂ€iksem. Kes on raskesti talutav inimene ja mida temaga siis peale hakata?
-
Usaldus ei ole eesmĂ€rk, see on tulemusliku meeskonnatöö tagajĂ€rjel tekkiv nĂ€htus, ĂŒtleb Amy Edmondson, Harvardi ĂŒlikooli professor ja ekspert koostöö teemal. Usaldust on kolme sorti, neist enim probleeme kipub tekkima nn emotsionaalse usaldusega ehk tundega, et mind (vĂ”i sind) kasutatakse kurjasti Ă€ra. See kui inimene teeb Ă€ra selle, mida lubas ja on kompetentne mingis teemas, on ainult usalduse nĂ€htavaim, sageli ka vĂ€iksem pool.
-
Me tegeleme oma ideede mĂŒĂŒmisega iga pĂ€ev. Tööl, kodus, sĂ”pradele ja ka vÔÔrastele inimestele. OrganisatsioonipsĂŒhholoogi Adam Granti vĂ€itel hakkame aga seda tehes sageli kĂ€ituma kas jutlustaja, poliitiku vĂ”i prokurörina. Ma tean, kuidas ajad kĂ€ivad. VĂ”i las ma nĂ€itan sulle, miks mul on Ă”igus. VĂ”i ma tĂ”estan sulle faktidega, et mul on Ă”igus. Paljudel juhtudel nii jutlustaja, poliitik kui ka prokurör aga ebaĂ”nnestuvad. Miks? Sellest rÀÀgime.
-
"Jooksis lati alt lÀbi," öeldakse. Seda on juhtunud enamike inimestega. Kui inimene pingutab ja proovib kÔvasti, aga tulemus tuleb alla tavapÀrase vÔimekuse. Selle nÀhtuse nimi on "lÀmbumine". Seekord rÀÀgin kolmest toredast teooriast, mis seletavad millal, miks ja kuidas meid see ebameeldiv nÀhtus tabab.
-
Inimesed kĂŒll igatsevad ĂŒksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mĂ”tetega ĂŒksi olemist vĂ€ltida. Kuni selleni vĂ€lja, et ollakse valmis endale mÔÔdukat elektriĆĄokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini - vahendid igavuse, oma mĂ”tetega ĂŒksi olemise vĂ€ltimiseks on ĂŒha paremad, ent samas tunnevad inimesed end ĂŒha ĂŒksikumana. Kuni muutusteni isiksuse kĂ€itumistes - ekstravertsus ja koostöövalmidus on kahanemas. Miks?
-
PsĂŒhholoogilist turvatunnet peetakse ĂŒheks olulisimaks meeskonna tulemuslikkuse eeslduseks. Ent turvatunne ise saa olla eesmĂ€rk omaette - turvatunne on otsekui eeldus selleks, et meeskond saaks Ă”ppida ja seelĂ€bi paremat tulemust teha. Kolm kĂ”ige kindlamat viisi turvatunde lĂ”hkumiseks on aga hierarhia, "Kes on sĂŒĂŒdi"? mĂ€ng ja teiste tagarÀÀkimine.
-
Miks juhtub nii, et kui keegi kĂ€sib inimesel suitsetamine maha jĂ€tta, vĂ€hem tipsutada, tervislikumalt toituda vĂ”i rohkem liikuda, siis inimese esimene instinkt on teha vastupidist? Miks tööl range kontroll ja rigiidsed reeglid vĂ€hendavad motivatsiooni ja miks ĂŒhiskondlikud piirangud vĂ”ivad pĂ”hjustada proteste, isegi kui need on tehtud inimeste heaolu nimel? Selle nĂ€htuse nimi on reaktsioonivastasus ja selle on inimese loomulik instinkt ja pĂŒĂŒe taastada valiku vabadust ja kontrolli elu ĂŒle.
Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja Ônneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww
Instagram: â â â â â â https://www.instagram.com/raimoulavere/â â â â â â
Facebook: â â â â â â https://www.facebook.com/coachraimoulavereâ â â â â â
LinkedIn: â â â â â â https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ĂŒlavere/â â â â â â
Koduleht: â â â â â â https://raimoulavere.comâ â â â â â
Liitu minu uudiskirjaga â â â â â â http://eepurl.com/-X6cfâ
-
Kas inimesed pĂ€riselt ka Ă”pivad vigadest, nii nagu enesejuhtimise juttudes rÀÀgitakse? Vastus on... et mitte nii vĂ€ga. TĂ€psemini, Ă”pivad, aga harva ja teatud tingimustel. Ning oluliselt enam Ă”pitakse edu kogemusest kui vigadest. Sellest ja ĂŒhest kummalise vĂ”itu uskumusest, mis tegelikult takistab Ă”ppimist, rÀÀgimegi.
Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja Ônneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww
Instagram: â â â â â â https://www.instagram.com/raimoulavere/â â â â â â
Facebook: â â â â â â https://www.facebook.com/coachraimoulavereâ â â â â â
LinkedIn: â â â â â â https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ĂŒlavere/â â â â â â
Koduleht: â â â â â â https://raimoulavere.comâ â â â â â
Liitu minu uudiskirjaga â â â â â â http://eepurl.com/-X6cfâ
-
Ăks isikuomadus vĂ”i meetod vĂ”i kontseptsioon vĂ”ib lahendada pea kĂ”ik suuremad probleemid uÌhiskonnas, inimese elus vĂ”i ka organisatsioonis.
See uskumus on inimesi saatnud kogu ajaloo vĂ€ltel ja kogu ajaloo vĂ€ltel on see ka alati ekslikuks osutunud. Usk endasse, emotsionaalne intelligentsus, visadus ning palju muid teooriaid, mis tĂ”stavad justkui uÌhe karakteristiku uÌlimuslikuks, on osutunud tuÌuÌpiliseks "uÌks suurus kĂ”igile" tuÌuÌpi lahenduseks, millele on mÀÀratud hÀÀbuda uue ja veel vĂ€rskema moeteooria alla. Ent see ei takista inimesi uskumast ja otsimast.
Instagram: â â â â â â https://www.instagram.com/raimoulavere/â â â â â â
Facebook: â â â â â â https://www.facebook.com/coachraimoulavereâ â â â â â
LinkedIn: â â â â â â https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ĂŒlavere/â â â â â â
Koduleht: â â â â â â https://raimoulavere.comâ â â â â â
Liitu minu uudiskirjaga â â â â â â http://eepurl.com/-X6cfâ
- Laat meer zien
