Afleveringen
-
Deltakutse reisisaate uues osas rÀndame Indiasse ning veterinaaria pÔnevasse maailma.
Meie kĂŒlaline on dr Aleksandr Semjonov â Eesti MaaĂŒlikooli loomakliiniku ĂŒlemarst, Tallinna Loomaaia peaarst ning anestesioloogia ja intensiivravi vanemlektor MaaĂŒlikoolis.
RÀÀgime sellest, millal Aleksandri reisimised alguse said, kuidas sĂŒndis armastus veterinaaria ja loomaanestesioloogia vastu ning millised patsiendid vĂ”i juhtumid on talle siiani eredalt meelde jÀÀnud.
Saame kuulda lugusid keerulistest olukordadest Indias ning kuidas saada hakkama olukorras, kus patsiendid on natuke suuremad, kui me kiirabis harjunud oleme.
-
Suvel ootavad Deltakutses ees vÀga erilised reisiepisoodid, kus rÀndame koos tegusate ja inspireerivate inimestega mööda maailma ning kuulame lugusid sellest, mida nad kaugetes paikades nÀinud, kogenud ja korda saatnud on.
Meie esimene sihtkoht on Ghana â LÀÀne-Aafrika riik, kus elab ĂŒle 35 miljoni inimese. See on rahvaarvult Aafrika 13. riik, kus elab ĂŒle saja erineva etnilise grupi, rÀÀgitakse vĂ€hemalt 70 keelt ning pĂ”imuvad vĂ€ga erinevad kultuurid, uskumused ja eluviisid.
Selles episoodis on meil kĂŒlas Kerttu Siffer â Ă”de, kes veetis kaheksa kuud vabatahtlikuna LĂ”una-Ghana kohalikus haiglas. Kerttu on töötanud nii Tallinna Lastehaiglas kui ka Tallinna Kiirabis ning selles osas rÀÀgime temaga elust ja tööst Ghanas, kohalikust haiglasĂŒsteemist, kultuurilistest erinevustest, vabatahtlikuks olemisest ning sellest, mida selline kogemus inimese ja meditsiinitöötajana Ă”petab.
Selleks et ka pĂ€rast episoodi kuulamist Ghana lainel pĂŒsida, pani Kerttu kokku Spotify playlisti oma lemmiklugudest sellest pĂ”nevast riigist:
https://open.spotify.com/playlist/7DhIm0LMuegoffU7zJQBM8?si=ffbde553e8dc4786
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Palliatiivravi ei tÀhenda loobumist. See tÀhendab inimese aitamist siis, kui tervistavat ravi enam alati pakkuda ei saa, aga valu, hirmu, hingeldust ja kannatust saab siiski leevendada.
SĂ”na âpalliatiivneâ pĂ€rineb ladinakeelsest sĂ”nast pallium â mantel vĂ”i kate. See kujund sobib hĂ€sti: palliatiivravi on nagu kaitsev mantel olukorras, kus haigust ei pruugi olla vĂ”imalik Ă€ra vĂ”tta, kuid inimest saab hoida, toetada ja aidata.
Selles Deltakutse episoodis rÀÀgime, mida palliatiivravi tÀnapÀeval tegelikult tÀhendab, millal sellele mÔelda, kuidas teha keerulisi raviotsuseid ning kuidas toetada patsienti ja tema lÀhedasi elu kÔige haavatavamates hetkedes.
Meiega on Liis Lang, palliatiivraviosakonna Ôendusjuht, ja dr Anne Einseli, palliatiivraviosakonna arst, erakorralise meditsiini arst ning Tartu Kiirabi brigaadijuht.
-
Deltakonverents 2026 laval salvestatud Deltakutse seekordses osas vĂ”tame ette ĂŒhe vĂ€ga tuttava, aga alati vĂ€ljakutseid pakkuva olukorra â kĂ”huvaluga naispatsiendi. Millal on tegemist millegi healoomulisega, millal peitub sĂŒmptomite taga ajakriitiline seisund ja kuidas selles kliinilises virvarris Ă”iged kĂŒsimused kĂŒsida ning olulised otsused teha? RÀÀgime diferentsiaaldiagnostikast, ohumĂ€rkidest ja gĂŒnekoloogiliste pĂ”hjuste Ă€ratundmisest
SaatekĂŒlalisteks on:
Tanel Lepik â erakorralise meditsiini arst Viljandi Haiglas ja Tallinna Kiirabi randevuu brigaadis
Tuuli Haabpiht â naistearst Ida-Tallinna Keskhaiglas
-
KĂ”huvalu on meditsiinis nagu Schrödingeri kass: see vĂ”ib olla âlihtne gastroenteriitâ⊠ja samal ajal vĂ”ib see olla ka esimene mĂ€rk kiiresti arenevast kirurgilisest probleemist. Selles episoodis vĂ”tame ette Ă€geda kĂ”hu kĂ€sitluse just nii, nagu kiirabis ja haiglas pĂ€riselt vaja: mida kĂŒsida, mida hinnata, mida kindlasti mitte maha magada.
Tegu on pĂ”neva avaliku salvestusega 2025. aasta detsembrist. Ja jĂ”ulukuule omaselt â kui kĂ”ik söövad head ja paremat â salvestasime episoodi, kus kĂ”huvalu oli peamine kaebus.
TĂ€na on meie kiirabibrigaadis kaks fantastilist kirurgi:
Liisa Vipp â ĂŒldkirurg Ida-Tallinna Keskhaiglas
Liis JaanimĂ€e â ĂŒldkirurg Tartu Ălikooli Kliinikumis
Arutame samm-sammult kÔhuvaluga patsiendi kÀsitlust: kas tegu on appenditsiidi, mesenteriaalisheemia vÔi hoopis millegi muuga? Millised on need punased lipud, mis panevad ka kogenud kirurgi hetkeks seisatama? RÀÀgime ka sellest, miks vuntsiga mehed vÔivad olla ohtlikud.
Episoodi alguses teeme ka vĂ€ikese rĂ€nnaku kirurgia maailma: mis eriala see pĂ€riselt on, millist mĂ”tlemist see nĂ”uab ja kuidas kirurgid tĂŒsistustega toime tulevad.
Transpordi end tagasi jĂ”uluhĂ”ngulisse Gutenbergi saali, pane video kĂ€ima ja mĂ”tle kaasa â kuidas Sina need juhtumid lahendaksid?
Loe ka meie konspekti antud teemal, mis on leitav meie deltakate kodulehelt: https://deltakutse.ee/agekoht
-
2025. aasta lĂ”pus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa ElustamisnĂ”ukogu juhised. Oleme need detailideni lĂ€bi töötanud, et tuua Sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas vĂ”iks selle pĂ”hjal muutuda meie pĂ€ris elu praktika. I osas keskendusime advanced life supportile ehk edasijĂ”udnute elustamisele. II osas keskendume elustamisjĂ€rgsele ravile, mis on sama tĂ€htis, kui ALS. Mida tĂ€hele panna siis, kui sĂŒda on taas kĂ€ivitunud?
Et nii suure vÀljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. TÀna on meie kiirabibrigaadis jÀtkuvalt:
Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi Ôde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - PÔhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogAntud teemal oleme Deltakutse kodulehel avaldanud ka konspekti, mida saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/elustamine2026
-
TĂ€na lĂ€heme koos ĂŒhele pĂ€riselt pingelisele kiirabikutsele: patsiendi sĂŒda on seiskunud. RÀÀgime, millised on 2026. aastal parimad vĂ”imalused see uuesti kĂ€ima saada â ja mida ĂŒtlevad selle kohta kĂ”ige vĂ€rskemad soovitused.
2025. aasta lÔpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa ElustamisnÔukogu juhised. Oleme need detailideni lÀbi töötanud, et tuua sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas vÔiks selle pÔhjal muutuda meie pÀris elu praktika.
Et nii suure vÀljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. TÀna on meie kiirabibrigaadis:
Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi Ôde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - PÔhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog -
MĂŒrgistuste puhul on haigla-eelselt tegutsevad meedikud hindamatu vÀÀrtusega. Neil on harukordne vĂ”imalus olla esimesed detektiivid sĂŒndmuskohal â otsida juhtlĂ”ngu nagu Sherlock Holmes, koguda infot lĂ€hedastelt, sĂ”pradelt ja sugulastelt, uurida ĂŒmbrust, vaadata prĂŒgikaste ja ravimikarpe, mĂ€rgata tĂŒhje ravimlehti vĂ”i kahtlasi aineid. Iga killuke infot, mis haiglasse jĂ”uab, vĂ”ib osutuda otsustavaks, aidates suunata haigla kolleegid Ă”ige diagnoosi ja ravi juurde. Samamoodi on haiglas töötavatel meedikutel nii oluline mĂ€rgata sĂŒmptomeid, mis viitavad just mĂŒrgistusele ning seelĂ€bi valida vĂ”imalusel Ă”ige ravi ning antidoot.
Meie eesmĂ€rk on, et selle episoodi lĂ”puks oleksite isegi nagu meditsiinidetektiivid â oskaksite Ă€ra tunda mĂŒrgistuse mustri, mĂ”ista selle pĂ”hjust ja teada, kuidas patsienti aidata.
Selle pĂ”neva teekonna jaoks on tĂ€na meie kiirabibrigaadis: Ruth Kastanje, kes on mĂŒrgistusteabekeskuse Ă”de-konsultant.
-
Deltakutse kriisinĂ”ustamise sarja teises osas pöörame pilgu sissepoole â meie endi ja meie kolleegide poole. RÀÀgime sellest, mis saab pĂ€rast raskeid vĂ€ljakutseid ja traagilisi juhtumeid:
kuidas tulla toime olukordadega, mis jÀÀvad kummitama ka pÀrast vahetust
kuidas mĂ€rgata, kui kolleeg âhoiab end koosâ ainult nĂ€iliselt
millest pĂ€riselt abi on â nii iseenda kui tiimikaaslaste toetamisel
See episood tuletab meelde, et lisaks patsientide ja lÀhedaste toetamisele (millest rÀÀgime esimeses osas) vajavad hoidmist ka need, kes iga pÀev teiste jaoks kohal on.
Stuudios on:
Mari Kolga â PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinĂ”ustaja, Eesti KriisinĂ”ustamise Ăhingu liige
Tiina Naarits-Linn â traumajuhtumite superviisor, kriisinĂ”ustaja, Eesti KriisinĂ”ustamise Ăhingu juht
See osa on kĂ”igile, kes töötavad eesliinil â et me ei unustaks: inimlikkus ja hool algavad ka meist endist.
Millised on Sinu parimad nipid, kuidas ennast ja ĂŒksteist hoida pĂ€rast raskeid sĂŒndmusi? Jaga neid kommentaarides.
-
TĂ€nane osa on eriline â rÀÀgime teemast, millest meditsiinis sageli ei rÀÀgita piisavalt, kuid millel on tohutu tĂ€htsus. Me kĂ€ivitame justkui lisabrigaadi â sellise, mis ei kasuta ravimeid ega defibrillaatorit, vaid kuulab, toetab ja aitab inimesi siis, kui kĂ”ik muu on juba tehtud. Kuidas hoida patsiente ja nende lĂ€hedasi olukordades, kus maailm nende ĂŒmber on kokku varisenud? Kuidas pakkuda psĂŒhholoogilist esmaabi? Kuidas hoida meie kolleege ja tervishoiutöötajat? Sellest, kuidas kriisinĂ”ustamine pĂ€riselt vĂ€lja nĂ€eb nii sĂŒndmuskohal kui ka hiljem, rÀÀgime juba selles olulises osas.
TĂ€na on meie kiirabibrigaadis:
Mari Kolga - PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinĂ”ustaja, Eesti KriisinĂ”ustamise Ăhingu liige
Tiina Naarits-Linn - traumajuhtumite superviisor, kriisinĂ”ustaja, Eesti KriisinĂ”ustamise Ăhingu juht
-
3. hooaega alustasime imeilusas Kuressaares toimunud avaliku salvestusega. Selles episoodis me seisame silmitsi ĂŒhe aeg-kriitilisema olukorraga tervishoius - oled Sa kodus lĂ€hedasega, tööl kiirabis vĂ”i EMOs vĂ”i oled Sa neuroloog - see on olukord, kus iga minut loeb ning sĂ”na otseses mĂ”ttes aeg on aju - me rÀÀgime tĂ€na insuldist. See on seisund, mis vĂ”ib olla koheselt selge aga vahel peidab ta ennast nagu kameelon. Ta vĂ”ib olla nagu Puuma Eestis - peita ennast vĂ€ga osavalt, liikuda kiiresti ning kui arvata, et Eestis puuma ei saa elada - siis vĂ”ta nĂ€pust ning ta vĂ”ib tabada igaĂŒht.
Selleks, et meil oleks koos neid juhtumeid kergem lahendada, siis tÀna on meiega brigaadis:
Karl JĂ”gi â PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla neuroloogMihkel Laidna â Kuressaare haigla erakorralise meditsiini arst ja Tartu Kiirabi arst-brigaadijuht -
Deltakutse uus kolmas hooaeg on teie ees ning tĂ€na lĂ€heme ĂŒheskoos kiirabikutsele, kus seisame silmitsi olukorraga, mis paneb proovile meie oskused, teadmised ja kĂŒlma nĂ€rvi. Sel aastal tulid vĂ€lja uued kiirabi tegevusjuhised ja just nendest me hakkamegi tĂ€nases osas pĂ”hjalikumalt rÀÀkima. Nimelt oli nendes juhistes kaks uut peatĂŒkki, millele me keskendume eriti: ĆĄokk ja trauma patsiendi kĂ€sitlus.
Meiega on tÀna brigaadis:
- Martin KĂŒtimets â anestesioloog ja intensiivraviarst PĂ”hja-Eesti Regionaalhaiglast
- Angela Aasanurm â Ă”de-brigaadijuht PĂ”hja-Eesti Regionaalhaiglast
-
2025. aastal jĂ”ustusid uued kiirabi tegevusjuhised, mille alusel Eesti kiirabitöötajad igapĂ€evatööd teevad. Kui sisestasin otsingusse sĂ”na âeetikaâ, ei leidnud ma juhistest midagi. Kui proovisin âeetilineâ, sain kolm vastet: diabeetiline, antipĂŒreetiline ja sĂŒmpatomimeetiline. Need viimased kĂ”lavad tervishoiutöötajale tuttavalt â nende taga on ravimid ja seisundid, millega tegeleme iga pĂ€ev. Aga eetika? See tundub sageli abstraktne, vÔÔras ja isegi hirmutav. Miks?
TĂ€na meie kiirabibrigaadisâŠ
Dr Katrin Elmet â anestesioloog, Tartu Ălikooli eetika lektor, Eesti aasta arst 2024 ning Tartu Ălikooli Kliinikumi vanemarst-Ă”ppejĂ”ud. Tema erihuvi on elulĂ”pu eetika, kus ta on ka aktiivselt ĂŒhiskonnas kaasa rÀÀkinud â just Katrin oli ĂŒks hiljuti Riigikogus vastu vĂ”etud tahteavalduse eestvedajatest.
Fun fact: Katrin pole kunagi kiirabiautos sÔitnud, sest tema tasakaaluorgan ei pea sellele vastu.
Dr Kadri RĂ”ivassepp â anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst ja Tartu Ălikooli Kliinikumi arst-Ă”ppejĂ”ud. Kadri töötab igapĂ€evaselt II intensiivraviosakonnas, kus fookus on neurointensiivravil â valdkonnal, mis toob endaga sageli kaasa keerulisi eetilisi valikuid ja olukordi.
Fun fact: Kadri tasakaaluorgan on laitmatult treenitud â kiirabi kogemus on olemas.
Selles Deltakutse episoodis rÀÀgime surmast, valikutest ja vÀÀrtustest. ElulÔpuotsustest, kahtlustest, meditsiini inimsusest ja sellest, miks eetika ei tohiks olla tabu.
Kuula â see episood vĂ”ib muuta Su vaadet meditsiinile.
-
Seekordne episood viib meid Tallinnasse ja keskendub ĂŒhele kĂ”ige olulisemale ning tundlikumale teemale â laste kriitilised seisundid.
Meie brigaadiks on seekord lastereanimobiil ning meie imelised saatekĂŒlalised on:
đč Dr Kati Korjus â lastearst-neonatoloog, Ida-Tallinna Keskhaiglast
đč Dr Johanna Hade â lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast
đč Dr Helgi Padari â lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast
đ§ Episood on ĂŒles ehitatud pisut teistsuguselt kui tavaliselt â kĂ€sitleme kolme elulist ja harivat juhtumit:
VastsĂŒndinu abistamine kohe pĂ€rast sĂŒndi (jĂ€tk meie septembrikuu sĂŒnnituse episoodile)
Eelkooliealise lapse krambid
Ć okis laps ja laste elustamise eripĂ€rad
đ Peagi ilmub ka teemale pĂŒhendatud konspekt, mis aitab teemast veelgi paremini aru saada â hoia pilk peal meie sotsiaalmeedial ja saa see esimesena!
Tule kuula ja Ă”pi koos meiega â see on episood, mida ei taha maha magada!
-
Seekord oleme Mustvee kiirabibaasis, kus liituvad meiega kaks erialaspetsialisti, kelle igapÀevatööks on kriitiliste neuroloogiliste seisundite kÀsitlus:
đ§ Dr Aleksandr Beljantsev, Tartu Ălikooli Kliinikumi II intensiivraviosakonna arst-Ă”ppejĂ”ud
đ§ Dr Andreas Rehi, neurokirurgia arst-resident
Fookuses on ajukatastroof â seisund, mille kiire Ă€ratundmine ja Ă”igeaegne ravi on patsiendi ellujÀÀmise ja taastumise seisukohalt otsustava tĂ€htsusega.
Arutame jÀrgmisi teemasid:
â Millised on punased lipud, mis viitavad tĂ”sisele neuroloogilisele patoloogiale patsiendi esmasel hindamisel?
â Kuidas lĂ€heneda neuroloogilise koldeleiu diferentsiaaldiagnostikale?
â Milline on teadvushĂ€irega patsiendi kĂ€sitlus kiirabis?
â Kuidas toimub intrakraniaalse patoloogia diagnostika ja ravi haiglas?
Kuula ja mĂ”tle kaasa â kas Sina tunneksid potentsiaalse ajukatastroofi varakult Ă€ra?
KĂ”igile, kes soovivad antud teema kohta veel lugeda, siis meie kodulehel on ĂŒleval hea ning kompaktne konspekt, mis on kĂ€ttesaadav siit:
https://deltakutse.ee/ajukatastroof
-
Selles Deltakutse podcasti episoodis oleme TĂŒri kiirabibaasis ning jĂ€tkame punase trauma patsiendi kĂ€sitlemise lainel. TĂ€naseks teemaks on liiklusĂ”nnetus. Meie brigaadis on Karmen Veerme, PERHi erakorralise meditsiini arst ja randevuuarst Tallinna Kiirabis, ning Kristin Nurk, Ă”de-brigaadijuht PERHi kiirabis.
LiiklusĂ”nnetused on kogu maailmas juhtivaks surmapĂ”hjuseks 5â29-aastaste laste ja noorte seas. Igal aastal hukkub liikluses ĂŒle 1,3 miljoni inimese ning 20â50 miljonit saab vigastada, sageli raskelt ja pikaajaliste tagajĂ€rgedega. Enim pĂ”hjustavad neid Ă”nnetusi mootorsĂ”idukite kokkupĂ”rked, kus kuni 40% kannatanutest jÀÀb pĂ€rast Ă”nnetust oma sĂ”idukisse lĂ”ksu.
Eestis hukkus 2024. aastal liiklusĂ”nnetustes 69 inimest ja vigastada sai 2155. See tĂ€hendab, et keskmiselt iga nelja tunni tagant saab keegi liikluses viga. Enamik Ă”nnetusi toimub maist septembrini â seega jĂ”uab see episood kuulajateni just sobival ajal.
Statistika nĂ€itab veel ĂŒht olulist tĂ”siasja: ĂŒle kahe kolmandiku traumast tingitud surmajuhtumitest toimub enne haiglasse jĂ”udmist. Eriti suur on risk seisundite puhul, mis arenevad kiiresti ja mĂ€rkamatult, nagu sĂŒdame tamponaad, mille korral vĂ”ib eelhaigla suremus ulatuda 90 protsendini.
Kui Sind huvitab, kuidas kiirabibrigaad sellistes olukordades tegutseb ning millised otsused ja tegevused loevad kĂ”ige rohkem, siis pane kĂ”rv peale â see episood viib sind sĂŒndmuste keskele.
Lisaks on meil valminud konspekt meie veebilehel, mis on heaks materjaliks liiklusÔnnetuse kutseks valmistumisel. Konspekti saab lugeda siit
-
HĂ€irekeskusest laekunud info jĂ€rgi on kahtlus, et sĂŒndmuskohal vĂ”ib olla kasutusel tulirelv. Mida sellises olukorras teha? Millele mĂ”elda, kui ees ootab vĂ”imalik tulistamisjuhtum?
Tartu Kiirabi Deltakutse vÀrskes episoodis keskendume just sellisele kiirabikutsele.
Arutame:
Kuidas ravida laskevigastusega patsienti sĂŒndmuskohal ja erakorralise meditsiini osakonnas?Millised vĂ”imalused on politseil kannatanute abistamisel?Kas valida âscoop and runâ vĂ”i âplay and stayâ?ElupÀÀstev torakotoomia â kuidas ja millal seda teha?Seekordses kiirabibrigaadis:
Professor Peep Talving â traumakirurg ja PĂ”hja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhtDr Ott SÀÀsk â erakorralise meditsiini arst-resident, Tallinna Kiirabi arst ja endine politsei kiirreageerijaLemmo Jonuks â Tartu Kiirabi Ă”de-brigaadijuhtEpisood on salvestatud veebruaris toimunud Deltakonverentsil. Suur aitĂ€h kĂ”igile, kes kohal olid ja kaasa lĂ”id! Liitu meiega ka jĂ€rgmisel aastal: https://deltakutse.ee/konverents2026
Lisaks oleme koostanud laskevigastusega patsiendi kÀsitlemise konspekti, mida saad lugeda siit:
đ https://deltakutse.ee/tulistamine
đŹ Ja kui sa veel ei ole liitunud meie uudiskirjaga â nĂŒĂŒd on hea aeg!
Jagame kasulikke nÔuandeid, pÔnevaid teadusartikleid ja vÀrskeid uudiseid meie tegemistest. Liitu siin:
đ https://deltakutse.sendsmaily.net/landing-pages/299f9f47-2f8e-4eb2-aaf3-4a49a40e58a8/html/
-
Meil on valmis saanud Superkangelaste eriseeria teine osa ning tĂ€nane kĂŒlaline on meie stuudiosse jĂ”udnud otse Suurbritanniast!
Mul on suur au tutvustada Briti armee koloneli ja anestesioloogi, dr Giles Nordmanni. Koos Gilesiga uurime, kuidas ta leidis tee Briti armeesse ning milliseid soovitusi annaks ta neile, kes on kaalunud sarnast teekonda. RÀÀgime ka tema kogemustest sÔjatandril ning sellest, milline vÔiks vÀlja nÀha sÔjameditsiini tulevik.
See on inspireeriv ja pÔnev vestlus mehest, kelle karjÀÀr on viinud teda maailma kÔige keerulisematesse ja intensiivsematesse meditsiinilistesse olukordadesse.
We are excited to present the second episode of our Superheroes special series, and todayâs guest has joined us in the Deltakutse studio all the way from the United Kingdom!
It is a great honor to introduce Colonel Dr. Giles Nordmann, an anesthesiologist in the British Army. Together, we explore his journey into the military, how he found his way to the British Army, and what advice he has for those considering a similar path. We also discuss his experiences on the battlefield and what the future of military medicine might look like.
This is an inspiring and insightful conversation with a man whose career has taken him to some of the most challenging and high-stakes medical environments in the world. Donât miss it!
-
Seekordne episood jĂ€tkub tĂ€pselt sealt, kus eelmisel korral pooleli jĂ€ime ehk vĂ”imalusel kuulake enne meie eelmist episoodi, kus keskendusime hĂŒpotermiale. Seekord oleme Tartu Ălikooli Kliinikumis, kus me pole kiirabibrigaad, vaid hoopis ECMO-brigaad â spetsialistid, kes reageerivad juhtudel, kui patsiendi elustamine ei ole olnud edukaks ning viimase variandina jÀÀb alles kehavĂ€line vereringetoetus.
Aga mis on ECMO? Kuidas see suudab pÀÀsta inimesi, kelle sĂŒda on juba seiskunud? Millal tuleks seda vĂ”imalust kaaluda ning kuidas töötab see imeline tehnoloogiline areng? KĂ”igest sellest rÀÀgime juba tĂ€nases Deltakutse podcasti episoodis.
TĂ€na on meie ECMO-brigaadis:
Olavi Maasikas - Tartu Ălikooli kliinikumi anestesioloog
Indrek Paas - PÔhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog
Meil on valminud vĂ€ga hea ja ĂŒlevaatlik konspekt samal teemal: https://deltakutse.ee/ecpr
Loe juba sealt pÔhjalikumalt, mis on ECPRi nÀidustused ning millal peaks selle peale mÔtlema.
-
Meie esimene avalik salvestus tĂ”i nii kuulajatele kui meile nii palju positiivseid emotsioone, et me tegime seda jĂ€lle! Seekordne avalik salvestus vĂ”tab teemaks meie kĂ”ige populaarsema episoodi â elustamine. Seekord on seal ĂŒks ,,agaâ juures â tegeleme eriolukorraga. VĂ”tame luubi alla hĂŒpotermias patsiendi elustamise.
Nagu avalikule salvestusele kombeks, on meil kutsel kaasas laiendatud brigaad:
Veronika Reinhard (anestesioloog, tulevane Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht, Tartu Kiirabi lastereanimobiiliarst)
Martin Padar (anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst, TĂK 2. intensiivraviosakonna juhataja)
Martti Rumm (Tartu Kiirabi tehnik, PÀÀsteameti Tartu komando pÀÀstja)
Saatejuht Karl Oliver Tomson (anestesioloogia ja intensiivravi arst-resident)
Meie kodulehel on ĂŒleval vĂ€ga kompaktne konspekt kĂ”igest olulisest, mis Sa pead sellises eriolukorras elustamise juures teadma. Konspekti saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/hypotermia
Tulge hĂŒpake kiirabiauto peale ning lahendame koos taas ĂŒhe vĂ€ga Ă”petliku ja pĂ”neva juhtumi!
- Laat meer zien