Afleveringen
-
Ene viib meid saja aasta tagusesse Pariisi ja tutvustab Montparnasse´i Kikit keda teatakse ka Montparnasse´i kuningannana. Jutuga jõuame ka nn Mazani afäärini, mis eesti meediasse on jõudnud fragmentaarselt perekond Pelicot loona.
-
Pariisi olümpiamängude järel räägime kogemustest ja emotsioonidest, mis see suurüritus andis. Eestlaste tulemustes oli populaarseim koht 7-es, mis ka meile mällu sööbis :), aga muidugi said meie sportlased veel kõrgemaidki kohti. Pariisis puudutas olümpia kõiki, ka neid kes muidu spordikauged. Mis mõtteid olümpiamängud teis tekitasid ?
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Jätkame olümpiajutte ja Ene viib jutu ka aastatetagustesse sündmustesse.
-
26.juulist kuni 1. augustini toimuvad Pariisis XXXIII olümpiamängud - lühidalt Pariisi olümpiamängud :)
Ja räägimegi olümpia teemadel.
-
Juulis toimuv Avignoni festival on ilmselt Euroopa üks suuremaid teatripidusid. Tutvustatakse kaasaegseid teatri- ja tantsulavastusi ning nagu ikka on iga kord vähemalt üks lavastus, mis kõrgemaid laineid lööb.
Jõuame juttudega ka Prantsusmaa ärevasse ja kirglikku poliitikamaailma :)
-
Ene on tagasi Pariisis, olles mais ja juunis esinenud Endla teatri laval. Ja muljeid on palju.
-
Siin on teine osa meie kohtumisest Tiiu Grünthal-Robert´iga.
-
Meil on külas Tiiu Grünthal-Robert, prantsuse filoloog ja vandetõlk, kes räägib enda põnevat lugu : eestlasena Soomes, Eestis ja Prantsusmaal.
Saame teada, kuidas tema vanaisa Villem Grünthal-Ridalale Soome elama sattus ja kuis Tiiu Pariisi eestlaseks sai. Lisaks ka kunagisest Pariisi Eesti Seltsi laulukoorist.
-
Vaatame vanu fotosid, mis meenutavad nii mõndagi.
-
Meil on külas Riti Tiimus, kes töötab L'Oréal peakorteris Pariisis. Uurime kuidas ta Pariisi sattus ja milline on tema Pariis.
-
Märtsis jõudis Pariisis kinodesse Eesti film Savusanna sõsarad, mille produtseerimisel ja monteerimisel olid tegevad ka prantslased. Anna Hints oli isiklikult Pariisis, tutvustades seda erinevatel esitlustel, viimaks ka Creteil naistefilmide festivali lõpufilmina.
Creteil filmifestivalil osales kunagi ka meie Leida Laius, kelle filme teavad Eestis kõik.
-
Kehtnas kupja tütrena sündinud Paula Delacherie-Ilves oli esimene arhitekti diplomi saanud eesti naine. Ta lõpetas Budapestis 1929. aastal Kuningliku Tehnikaülikooli ja Budapestis kohtus ta ka oma elu armastuse, prantslase Jacques Delacherie´ga kellega ta Pariisi elama asus. Paula oli ka pikalt Eesti Seltsi Pariisis esinaiseks. Huvitava faktina lisaks, et temalt pärines Konstantin Pätsi Vabaõhukooli esmane idee.
-
Räägime Eduard Viiraltist, kes suri Pariisis 8. jaanuaril 1954 ja on maetud siinsele Père-Lachaise'i kalmistule.
-
Talv Pariisis ei ole sama kui Eestis. See pole mingi uudis. Eestist vaadates võib 9-12 kraadi sooja olla kui halb jaanipäev aga päris suvine siin talvel pole ja kohati võib isegi lund kohata. Ja lumi Pariisis on garanteeritud elevus üle maailma!
-
Aasta lõppes viiruste keerises aga pidulikult.
Jõulud on perepüha aga uue aasta saabumine on ikka kärtsakam - müral ja pagutamisel on oma rituaalne tähendus vanast uude siirdumisel. On ka muid traditsioonilisi elemente nagu riigipea tervitus:). Pariisi linnas on suurim rahvakogunemine Champs Élysée bulvaril, kus sai näha suurepärast ilutulestikku ja olümpia meeleolus uue aasta tervitust. Oli väga palju rahvast, nagu ikka.
Loodame uuelt aastalt head tervist, rõõmsat tuju ja rahulikku meelt!
-
Kersti käis näitusel Kaia Kiige kunsti imetlemas aga ei saa lahti sisutühjast sõnast "nagu":) Ene aga uudistas teist näitust Pariisis, kus esitleti erinevaid balti kunstnikke, sh mõned eesti kunstnikud. Näitustel käimine on teinekord kui sport, tuleb end korralikult ette valmistada !
Kes on ilusad ja ideaalsed naised ? Ja kas usu õpetamine koolis on vajalik ? Aeg muutub ja meie koos temaga.
-
Enne jõule on nigulapäev ja lapsi külastab Püha Nikolaus ehk prantsusepäraselt Saint Nicolas. Kerstil on see legend häguselt meeles :). Jõuame oma jutuga ka identiteedi küsimuseni, sest veel novembri lõpus sattusime jälle vestlustesse "kes on eestlane?", kui püüdsime osaleda selleteemalisel kohtumisõhtul eesti kirjanikega. Kas ehk saab inimesel olla ka tema enda identiteet, mis ei põhine vaid rahvuslikul määratlusel? Kas luulest on abi? Ene loeb Runnelit ja ka Karevat, kelle sõnul Elu on lootus ja loomine! Fantaasia, mille me ise loome ?
-
Pariisi eestlaste usust ja uskumustest. Ene räägib, et kunagi korraldasid eestlased Pariisis jumalateenistusi, kus kohal käisid ka uskmatud sest kogukondlik suhtlus oli olulisel kohal. Eestvedajaks oli siis Pariisi Eesti Selts, mille tegevus praeguseks on hääbunud. Enel, kes on pea pool lapsepõlve Liiva surnuaial veetnud, on oma suhe jumalaga. Aga jututame ka muust seonduvast, ja isegi ühest ammusest õnne valamisest Pariisis.
-
Modigliani näitus Tuileries' aia Orangerie muuseumis, Aki Kaurismäki ja tema film "Langenud lehed", reisimuljed Portugalist ja Normandiast ning lõputud tormid ja üleujutused, mis oktoobris-novembris paljudele Prantsusmaal probleeme tekitanud.
-
Septembrikuu kuumuses räägime kunstnikest, aga ei Viiraltist ega Mägist.
Meenutame külaskäiku Normandiasse, Eu linna, kus elab eesti maalikunstnik Rein Tammik, kes tutvustas meile oma kodupaika ja kelle meremaalid meile kustumatu mulje jätsid. Ja siis ka ukraina kunstnikust Makar’ist (pärisnimega Volodymyr Makarenko), kes õppis ikooni maalimist Peterburis ja elas 1973-1980 Eestis kuid seejärel kolis siiski Pariisi, kus ta on edukalt elanud oma kunstist. Olemuselt maalija, on Makar tegutsenud ka graafiku ja illustraatorina. Nt on Makari poolt kujundatud ja illustreeritud muinasjutu raamat „Lendav laev“. Ja siis jõuame ka Marc Chagalle´ini, keda ma millegipärast ukrainlaseks mõtlen ... ent kes seda tegelikult pole, kuid kelle fantaasiarikkaid maastikke teab igaüks kes Garnier Ooperimaja suures saalis käinud, kuigi tema pärandis on palju enamat kui üks laemaal.
- Laat meer zien
