Afleveringen
-
Sel laupäeval kuulete piisavalt palju kitarrimuusikat ning lugusid kuulsustest, kes seda kaunikõlalist pilli mänginud on. Neist ühe – Chet Atkinsi sünnist möödub kohepea sada aastat. Kitarri eellast kitaarat sõrmitseti tänase Iraani aladel juba siis, kui Jeesus Kristus oli alles väike poiss. Enn Eesmaa muusikavalik sisaldab kitarrile loodud klassikalist, džässi – ning popmuusikat. Esinejate hulgas on Francisco Torrega, Django Reinhardt, Chet Atkins, George Harrison ja Jimy Hendrix, kes peamiselt mängisid Fenderi, Gibsoni ja Zemaitise kitarridel.
-
Seekordne teabetund on maailmakuulsast iiri kirjanikust James Joyce’st ja ta raamatuist. Teda peetakse üheks tänapäeva inglise keelset kirjandust kõige rohkem mõjutanud autoriks. Teistesse keeltesse on Joyce’i teoseid suhteliselt vähe tõlgitud. Põhjuseks autori omapäraselt rafineeritud keelekasutus, mis paljudelt inglasteltki nõuab tavalisest suuremat keskendumist. Eesti tõlkekirjandusse on Paul – Eerik Rummo äsja andnud olulise panuse. Ta eestindas James Joyce’i suurromaani „Ulysses“. Enn Eesmaa saates kõlavad lisaks James Joyce’i elu ja loomingut tutvustavatele kommentaaridele ka kirjaniku tekstidele kirjutatud laulud.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Seekordses teabetunnis tähistame selle kevade suurjuubilari Ivo Linna sünnipäeva. Tema lauljakarjääri pikkus on erakordne, kuid Ivo Linna puhul on kvaliteet kvantiteedist olulisem. Paljud heliloojad on uusi laule kirjutanud just Ivo Linnat kõrvas pidades. Aastate jooksul on ta viljakat koostööd teinud mitme ansambli ning orkestriga. Ivo Linna on edukalt esinenud nii televisiooni-, kui kinoekraanil. Ning, mis erakordselt oluline - Ivo Linnast on saanud Eesti taasiseseisvumise üks sümbolkujusid. Enn Eesmaa saates kõlavad juubilari eri aegadel välja öeldud mõtted ja seisukohad ning laulud, mis paljudele meist mõndagi olulist tähendavad.
-
Seekordses saates meenutab Enn Eesmaa ühe kuulsa laulu kombel miks üks aasta loeb. Kõik mis toimus ning kes aastal 1924 sündisid on jõudnud sajandi tähiseni. Inimkonnale oli see suhtelisel hea ja rahulik aasta. Esimese maailmasõja katastroofist hakati üsna kiiresti toibuma, toimusid kahed olümpiamängud ning sporditaevasse tõusis esimene suurnimi Soomest Paavo Nurmi. Eestis alustas tööd osaühisus Raadio Ringhääling, Pääsküla - Tallinna liinil hakkasid sõitma elektrirongid. ENNtsüklopeedia muusikavalikus kuulete teoseid ja laule, mis kirjutati aastal 1924.
-
Väikest kasvu kuninganna Victoria tõestas taas kord, et selle maa ja rahva suuremad liidrid on olnud naised. Lisaks temale suutsid ka Elizabeth I ja Elizabeth II palju rohkem korda saata, kui enamus kuningaist. Victoria aeg oli Suurbritannia jaoks erakordselt edukas. Kuningriigi tähtsus ja tähendus polnud kunagi olnud nii suur, kui üheksateistkümnendal sajandil. ENNtsüklopeedia saatetunnis kuulete kommentaare kuninganna Victoria eraelu ning tema poliitikuid suunava tegevuse kohta. Ajapikku kuninganna võimalused Suurbritannia jaoks olulisi otsuseid mõjutada vähenesid. Enn Eesmaa muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saatetunni peateemaga.
-
Beethovenile pühendatud teises saates kuulete kommentaare geeniuse elu kohta ning Eestist pärit inimestega seotud muusika saamislugudest. Juttu tuleb Beethoveni ainsast ooperist „Fidelio“ ning äsja kahesaja aastaseks saanud 9. sümfooniast. Enn Eesmaa toob kuulajaini teiste muusikasuuruste arvamused Beethovenist. Robert Schumann imetles Bachi muusika sügavusi ja Mozarti oopuste kõrgusi. Beethoveni loomingus kuulis Schumann nii kõrgusi, kui sügavusi. Temagi lootis, et Beethoveni muusikat kuulatakse ka mõnesaja aasta pärast, võimalik, et igavesti.
-
Kahes järgmise saate peategelaseks on paljude lemmikhelilooja Ludwig van Beethoven. Äsja möödus 200 aastat ta kuulsaima teose 9. sümfoonia esiettekandest Viinis. Toona oli Beethoven juba lootusetult kurt. Paljudele on aga uudiseks, et vaid oma esimese oopuse - kolm triot jõudis geenius kirjutada enne kuulmisprobleemide algust. Beethoveni elul ja loomingul on ootamatult palju seoseid Eestiga. Selle tõestuseks kuulete kõigile tuntud muusikat, mida vähesed on osanud meilt pärit inimestega seostada.
-
Teises saates Leonardo da Vinci elust ja loomingust kuulete geeniuse teadustöödest, saate vastuse küsimusele miks teda peetakse süsteemiteooria eelrajajaks. Leonardo avastuste nimekiri on pikk, ennekõike aga hämmastab ta uurimustööde mitmekesisus. Enn Eesmaa teeb kokkuvõtte Leonardo da Vinci elu lõpuaastatest, mis möödusid Roomas ja Prantsusmaal. Kuulete mõndagi Leonardo tippteoste saamislugudest. Saate muusikavalik on koostatud Leonardo kaasaegsete heliloojate teostest, kuid ka Hans Zimmeri ja Vaiko Epliku saate peategelasega sisuliselt seotud lugudest.
-
Iga aasta aprillis tähistab inimkond Leonardo da Vinci sünnipäeval rahvusvahelist kunstipäeva. ENNtsüklopeedia teabesari pühendab inimkonna suuremate geeniuste hulka kuuluvale mehele kaks järgmist saadet. Sel laupäeval räägib Enn Eesmaa Leonardo lapsepõlvest, noorusest ning esimestest töödest, mida otsekohe märgati. Ta elu ja geeniuse loomingu kohta on sajandite jooksul palju kirjutatud, kuid ka legende ja lugusid jutustatud. Saate muusikavalikus kõlavad Leonardo da Vinci kaasaegsete heliloojate teosed ning kaheksateistkümnendal sajandil elanud ja muusikat kirjutanud Leonardo Vinci muusika.
-
Paari päeva pärast möödub 300 aastat Immanuel Kanti sünnist. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks, kes oma töödega suutis inimkonna mõttemaailma arendada. Sama suutis kunagi Sokrates, kes tegi otsustava pöörde antiikmõtlemises. Kogu elu Königsbergis elanud Kantist on kirjutatud väikese raamatukogu jagu uurimusi, artikleid ja mõtteavaldusi. Muusikast pidas Kant lugu, ent ei kirjutanud sel teemal peaaegu, et midagi. Ometi on Enn Eesmaa muusikavalik sellessegi saatesse peategelase ning tema ajaga üsna otseselt seotud.
-
Sel laupäeval kuulete algosadeks lagunenud ABBA liikmete viimaste aastate loomingust ning triumfijärgsest elust. Björn ja Benny on kirjutanud filmi- ja lavamuusikat. „Chess“ ja „Mamma Mia“ on olnud globaalselt edukad. Agnetha elab tagasitõmbunult ning võimalusel väldib tähelepanu. Anni-Fridil on tulnud üle saada mitme lähedase inimese kaotusest. Ometi pole ABBA-t unustatud, uus huvitõus seostub pea kõikjal tähistatud rootslaste võiduga Eurovisiooni laulukonkursil poole sajandi eest. Napoleonile otsustava kaotuse sümbolist Waterloos sai samanimelise lauluga ABBA maailmavallutuse algus.
-
Sel laupäeval täpselt poole sajandi eest võitis ABBA „Waterloo“ Eurovisiooni laulukonkursi Brightonis. Algas uus ajastu popmaailmas ja muusikäris. Seda tähtpäeva tähistatakse neil päevil kogu maailmas. ABBA liikmeile omistati Rootsi kuningriigi kõrged aumärgid, valminud on uued tõsielufilmid, korraldatakse mitmeid tribuutkontserte, avaldatakse artikleid ja mälestusteraamatuid. ENNtsüklopeedia teabesarjas kuulete kaht järgmist saadet ABBA enneminevikust, nende hiilgeaegadest ning sellestki, millega Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny täna tegelevad.
-
Selle nädala teabetunnis meenutab Enn Eesmaa Eurovisiooni lauluvõistluse parimaid. Neist esimese - Lys Assia sünnist möödus äsja sajand. Kuulete võidulaule kuni Waterlooni, sest ABBA-ga algas uus ajastu popmuusikas. Nende lauludest kuulete põhjalikumalt kahes järgmises saates.
-
Seekordse saatetunni peategelased on maailma vokaaldžässi sümbolkujud Sarah Vaughan, Billie Holiday ja Lena Horne. Enn Eesmaa meenutab nende kohati traagilist elusaatust ning pakub kuulamiseks džässileedide laule. Muusikamaailm asub tähistama neist ühe suurjuubelit. Sarah Vaughan sündis üsna täpselt saja aasta eest. ENNtsüklopeedia saatetund kolmest erakordsest naislauljast on eetris sel laupäeval.
-
ENNtsüklopeedia seekordne teabetund on inimkonna näitekirjanduse klassikust Euripidesest. Tema loomingu kogumaht on suur - tõenäoliselt vähemalt 95 näidendit. Paraku on neist meie päevadeni säilinud vaid 18 + saatürdraama „Kükloop“. Euripidese kolleegid ja konkurendid olid Aischylos ja Sophokles. Euripidese näidendeist pidasid suuresti lugu Sokrates, Menandros ning isa ja poeg Senecad. Legendi kohaselt oli suurel sõnameistril Cicerol ta surmahetkel käes Euripidese „Medeia“. Enn Eesmaa saate muusikaosas kuulete katkendeid Euripidese näidendeist inspireeritud oopereist.
-
On kuupäevi, mis kõigile ühiselt midagi tähendavad – 1. jaanuar, isiklik sünnipäev, jaanipäev. 9. märts meenutab küllap veel mitmele eestlaste põlvkonnale Tallinna barbaarset pommitamist aastal 1944. Samal õhtul toimus „Estonia“ teatris Eduard Tubina balleti „Kratt“ tavaetendus, mis pooleli jäi, sest inimestel tuli pommirahe all otsida võimalust ellu jääda. Paljudel see paraku ei õnnestunud. Märtsipommitamiste osas pole eesti rahval kunagi kahtpidi suhtumist olnud. ENNtsüklopeedia seekordse teabetunni peategelane on Eduard Tubin. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates ka Eduard Tubinat ennast, kes mõnigi kord käis Eestis oma lavateoste esietendustel.
-
Sel laupäeval täitub 200 aastat tšehhi professionaalse muusika isaks peetava Bedrich Smetana sünnist. Vaatamata traagilisele saatusele kirjutas Smetana palju elujaatavat, isegi koomilise alatooniga muusikat. Tema teostest on tuntuim sümfooniline poeem „Vltava“, mida igaüks meist vähemalt korra kindlasti kuulnud on. Bedrich Smetana ooperitest on Eestis korduvalt lavastatud „Müüdud mõrsjat“. Aastaid Göteborgis elanud ja töötanud Smetana kirjutas suure hulga oma oopustest kurdina. Ometi just siis valmisid mitmed helilooja koomilised ooperid, „Libuše“ ja „Suudlus“ nende seas. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates katkendeid Bedrich Smetana teostest tšehhi, rahvusvahelise kuulsusega lauljate ning meie RAM-i esituses.
-
Eesti riigi sünnipäeval eetrisse mineva teabetunni peategelane on Konstantin Päts. Tema sünnist möödub reedel 150 aastat. Konstantin Pätsi tegevust on aastate jooksul põhjalikult analüüsitud, teda on kiidetud, kuid ka kritiseeritud. Ometi pole seni keegi suutnud veenvalt tõestada, et Pätsi poliitilisi otsuseid oleks mõjutanud ta ärikontaktid Nõukogude Venemaaga. Saates kuulete lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele me riigi esimese presidendi elu ja tegevuse kohta katkendeid Konstantin Pätsi kõnedest neljal viimasel aastal enne nõukogude okupatsiooni.
-
Julius Caesar on üks neid erakordseid isiksusi, keda inimkond on üle kahe tuhande aasta meeles pidanud, paljud koguni eeskujuks seadnud. Tema kohta on kirjutatud uurimusi, artikleid ja raamatuid. Neis analüüsiti Caesari tugevaid külgi, kuid ka nõrkusi, sest tegemist oli diktaatoriga, kõrgi isevalitsejaga, kes põrmustas Rooma demokraatia, alistas ja vallutas maid ja rahvaid, pidas kodusõda koguni Rooma riigiga. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete katkendeid oopereist, mida kuulsad heliloojad on Caesarist kirjutanud.
-
USA kuueteistkümnes president Abraham Lincoln oli mõneski olulises mõttes esimene oma kolleegide hulgas. Temast sai esimene riigipea, kes Valges Majas esindas Vabariiklikku Parteid, enne teda polnud ükski USA president saanud oma leiutise eest patenditunnistust. Selles kategoorias on Lincoln tänaseni jäänud ainsaks. Abraham Lincoln oli paraku esimene USA riigipea, kes presidendina mõrvati. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat ja laule, mis otseselt seotud Abraham Lincolni elu ja tegevusega.
- Laat meer zien