Afleveringen
-
Vanessa White tunnistab, et tema jaabikaasa jaoks oli Jaapan pikalt unistuste sihtkohaks â ĂŒhtĂ€kkitundus, et tĂŒtrega vanemapuhkusel olles on ideaalne aeg minna kuuksajaks tĂ”usva pĂ€ikese maale. Sest nagu Vanessa ĂŒtleb: polnud juvahet, kas magamata ööd Eestis vĂ”i Jaapanis.
TĂŒtar oli selhetkel 10kuune. Kuna Vanessa sĂ”nul on Lumi ÀÀrmiselt rahulik laps,sujus reis samuti hĂ€sti. KĂ”ige enam kartis ta pikki öölende, kuidneedki kulgesid hĂ€sti.
Saates tulebjuttu, kas ja kui palju lĂ€ks reis lapse tĂ”ttu tavapĂ€rasestkallimaks, mille jĂ€rgi Vanessa majutusi valis, millist kandekottiVanessa matkamiseks (vĂ”i ka muidu reisimiseks) soovitab, kuidashinnata kohalikku ĂŒhistransporti ja palju muud.
Vestlust juhibLiina Kohlmann.
-
Peeter Paaver otsustas pĂ€rastĂŒlikooli lĂ”petamist vĂ”tta vastu suure vĂ€ljakutse: hÀÀletadaTartust Vietnami. Kaasas oli tal pooleks aastaks sama palju raha kuikeskmisel kahenĂ€dalase paketireisi turistil.
Teel nĂ€gi Peeter nii hiiglaslikkurikkust kui ka suurt vaesust. Ta pidi jalgsi liikuma maailma ĂŒhesrikkaimas ja jalakĂ€ijavaenulikumas linnas ning isegi rannas magama.Hommikuks oli keegi talle madratsi vahele isegi 10 euro jagu rahapoetanud.
Indias nĂ€gi ta aga ĆĄokeerivatvaesust. Peeter kirjeldab vĂ€ga vĂ€rvikalt, kuidas pidi 38-kraadisepalavikuga 49 tundi rongi pakiraamil kĂŒlitama.
Veel on juttu Tais tsikliostmisest, kuidas ĂŒks Iraani mees talt seksi kĂŒsis ning miks olimĂ”nikord ĂŒhistransport odavam kui hÀÀletamine.
Peetril ilmus hiljuti ka raamatâVĂ€ike pöidlakĂŒĂŒdi kĂ€siraamat - Mis siis kui hÀÀletaksVietnami?â
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
SaatekĂŒlaline Terje Toomistu oliaastaid unistanud San Franciscost ning viimaks naeratas Ă”nn: ta saistipendiumi, et Ă”ppida Berkeley ĂŒlikoolis ning elada San FranciscolĂ€histel. Linnas, mis tema sĂ”nul tĂ”mbab kui jĂ€neseurgu.
Terje jaoks oli San Francisco paremkui arvas, kuid selle kĂ”rval avanes siiski kainestav pilk AmeerikaĂŒhiskonnale. Saates on juttu kolimisplaanidest Oaklandi (mis olitoona ĂŒks USA ohtlikumaid linnu), miks oli tarvis esimese asjanajalgratas hankida, kuidas mĂ€ngib Silicon Valley (ehk RĂ€niorg) rolliSan Francisco ulmelistes rendihindades, kui kergesti vĂ”ibkoduomanikust saada kodutu ja palju muud.
TĂ”epoolest, elu San Franciscos onkallis â Terje tunnistab, et sai stipendiumi nĂ€ol elu kopsakaimasissetuleku, kuid isegi ettekandjad teenisid rohkem.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Balkani piirkonda reisitakse ĂŒhaenam ning nii mĂ”nestki sealsest riigist on saanud turistimeka. KuidBosnia ja Hertsegoviina on vĂ”ib-olla et regiooni ĂŒks kĂ”ige vĂ€hemkĂŒlastatud riike. Just sellest paigast jutustavad Mari-Leen Treimannja Kaur Treimann.
Mari-Leen ja Kaur ning nende kakstĂŒtart reisivad tavaliselt minihaagisega (vaata ka nende YouTubeâikanalit) ning just nii veeresid nad möödunud suvel Balkanile. KĂ”igeeredamad muljed olid just Bosnia ja Hertsegoviinast. Saates on juttuĂŒllatavalt kaunist pealinnast Sarajevost; kolme usundi ja kultuuriristumisest (muide, Bosnia ja Hertsegoviinal on korraga kolmpresidenti); kuidas pere sattus hirmutavale teele, mida polnud isegikaardile mĂ€rgitud ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Eestlane Artti SammalpĂ€rg asutasĂŒheskoos oma sakslannast naisega Portugali surfimaja Far End SurfHouse, mis meelitab inimesi ĂŒle kogu maailma.
Saates on juttu nii Àri tegemisestPortugalis, mis rolli mÀngis kÔiges selles koroonaviirus, miks asubsurfimaja heas lokatsioonis, rendilepingutest, sealsestvabatahtlikust tööst ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Seekordse saate kĂŒlalised MarkToomsaluja Melody Nirk jutustavadMehhikos toimunud merikilpkonnade kaitselaagrist, mille eesmĂ€rgikson loomakeste liigiarvukust suurendada.
Juttu tuleb nii vabatahtlikusttööst Mehhikos, kilpkonnade mustast turust kui ka vĂ€gapopulaarsest pĂŒhast Dia de los Muertosest (surnute pĂ€ev, vĂ”rreldavmeie hingedepĂ€evaga).
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
MÔnda aega Panamas elanud ja vabatahtlikku tööd teinud KadriMaripuu nimetab seda Kesk-Ameerika riiki paradiisiks, millel on omadvarjud.
Saates tuleb juttu nÀiteks sellest, mis on pilvemets, kuidas tuliÔhtuti Àmblikke magamistoast vÀlja transportida,troopikafilosoofiast, Jeesuse piltide ja multikategelastegabussidest, narkokaubandusest ning kuidas kohalik Kadrit valgeksdeemoniks nimetas.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
Kadril ilmus hiljuti raamat âMinu Panamaâ.
-
Kevad on parim aeg Balkanilereisida, sest siis on ilmad juba mÔnusalt soojad, turiste on vÀhemning hinnad vÀgagi taskukohased.
Emile Laur ja Harli Kodasma onelanud Horvaatia pealinnas Zagrebis kahel ajaperioodil ning avastanudpĂ”hjalikult nii Horvaatiat kui ka ĂŒmberkaudseid riike. Emilietunnistab, et talle meeldib Zagreb vĂ€ga, kuid ĂŒldiselt pole tajulgenud selle kĂŒlastamist kellelegi soovitada. Samuti on Sloveeniapealinn Ljubljana vÀÀrt avastamist.
Piirkonna kĂ”ige positiivsemaksĂŒllatuseks peavad Emilie ja Harli aga Bosnia ja Hertsegoviinat. NadmĂ€rgivad, et kuigi umbes pool rahvastikust on islami usku, elavadbosnialased katoliiklastega harmoonias â seda on lausa huvitavvaadata, kuidas kaks religiooni tĂ€navapildis segunevad.
Saates on veel juttu, kuidasvĂ€ltida âpĂ€isel pĂ€eval röövimistâ, miks pole serblased niisĂ”bralikud nagu arvatakse ning mis piirkondi tasub kĂŒlastada.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Kui enamasti minnakse Austraaliasseerinevaid farmitöid tegema, siis JĂŒrgen Niit otsustas end sealfotograafiaalaselt tĂ€iendada. Maandudes Perthis, kĂ€is ta erinevatefotostuudiote ukse taga ning Ă”nnestus ĂŒsna kiiresti praktikalesaada.
Esialgu JĂŒrgen palka ei saanud,kuid tema eesmĂ€rk oligi Ă”ppida ametit ja luua tutvusi. OmaAustraalia-elu rahastamiseks kĂ€is ta fotograafia kĂ”rval kaevandusestööl.
Aja jooksul vĂ”ttis JĂŒrgen suunamoefotograafia poole â sealjuures oli ta enne seda absoluutseltmoekauge inimene. Saates jutustab ta koostööst Austraaliamoefotograafia ristiisaga ja erinevate modellidega,kohtinguprofiilide fotode tegemisest ning kuidas siis ikkagiAustraalias elades raha kokku ajada.
8. mĂ€rtsil avab JĂŒrgen Kihnumuuseumis oma moefoto nĂ€ituse.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Meist enamik pole kogenud vĂ”imalustnautida puhkusereisi, mis kestab enam kui aasta. Aga Madle Timm on jajutustabki sellest â tema töö Pagulasabis muutus pĂ€rast UkrainatĂ€iemahulise sĂ”ja algust ĂŒleöö vĂ€ga intensiivseks ning tundus,et mĂ”nenĂ€dalane puhkus enam ei pÀÀsta.
Oma pika puhkuse veetis taLÔuna-Ameerikas ning reisis vÀga aeglaselt. Ta alustas Argentinastja jÔudis Kolumbiasse vÀlja. Madle meenutab lugusid nii kuulsastMachu Picchust (ja pettumusest seoses sellega), Surmateest (et seepolegi nii ohtlik), Ayahuasca rituaalist, molutamisest ja paljuenamat.
Loomulikult uurime Madlelt ka seda,kuidas niivÔrd pikka reisipuhkust finantseerida.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Hiina keel ja kultuur on eestimaalase jaoks harjumuspÀrasest midagikardinaalselt erinevat. Kuidas Hiinas ja hiinlastega suhtlemiselfopaasid vÀltida, rÀÀgib sealmail kaks aastat elanud Jens Veende.
Alustuseks jutustab Jens sellest, kuidas ta Hiinasse elama sattus. Kasee on omamoodi veider lugu. âHiinas vĂ”ib kĂ”ike juhtuda,â onöelnud Jensi esimene hiina keele Ă”petaja. Ja nii tĂ”esti on...Pikemalt saab sellest kuulda nii podcastist kui ka lugeda hiljutiilmunud raamatust âMinu Hiinaâ.
Saates on aga juttu Hiinas levivatest petuskeemidest, miks polehiinlastel rahakotti, miks on number 4 tabu ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Korduvalt Keenias kÀinud reisiajakirjanik Silvia PÀrmann teabrÀÀkida, et tegelikult polegi Keeniasse reisides hÀdavajaliksafarile minna. Eksootilisi loomi nÀeb suvalistes olukordades igaljuhul.
NĂ€iteks meenutab Silvia olukorda, kuidas sĂ”itis toidupoodi ningselle ees oleva vĂ”sa juures oli kolm kaelkirjakut. Silvia muigab, etnemad kaaslasega olid ainsad, kes peatusid ja pildistasid âkohalike jaoks tundus see tĂ€iesti tavapĂ€rane olukord.
Veel on juttu pööraselt muutuvast Nairobist, (era)haridusest,IT-sektorist ning asjaolust, et inimeste keskmine vanus on 20 ringis.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetÔttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarÀndur Talvis Lankots. TÀnavutegi ta selle plaani teoks.
Talvis toonitab, et Eritreassereisimine pole nii lihtne, et ostad pileti, vormistad viisa jaavastad rÔÔmsameelselt riiki. Juba viisa saamine on paras kadalippning kui oled viimaks kohal, siis on su kÀimised vÀga piiratud.Ilma ametliku loata ei tohi isegi pealinnast vÀlja sÔita. Eritreadnimetatakse ka Aafrika PÔhja-Koreaks.
Eritrea on ĂŒks maailma kĂ”igevĂ€hemarenenud riike. Talvis oskab selle kohta nĂ€iteid tuua â takĂ€is sĂŒdalinna nooblis restoranis, kus polnud isegi jooksvat vett(koristajatĂ€di kallas kannuga vett kĂ€tele); pangaautomaate poleolemas; internetti saamine on vĂ€ga keeruline ningajakirjandusvabaduselt on see tĂ€itsa nimekirja lĂ”pus. Juttu on kasĂ”javĂ€emaksust, mis on kopsakad 40% palgast.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Kirglik rĂ€nnuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale Ă”igel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile ĂŒksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirĂ€nnata ongi pĂ€ris tore.
Saates jutustab ta ĂŒksindareisimisest nii Mehhikos, Hiinas, New Yorgis kui Soomes. Ta naljatab,et mitte keegi ei lĂ€he ju ĂŒksinda Hiina â kuid just seepĂ€rasttahtiski tema seal tĂ€itsa ĂŒksinda rĂ€nnata.
Martini jaoks on alati elamusedolnud tĂ€htsamad kui raha. Martin tĂ”deb, et nii mĂ”nigi ĂŒtleb, et1500 euro eest saaks nĂ€iteks uue diivani... aga tema ise eelistabiga kell selle summa reisimise peale kulutada.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Kunstnik Riina Ăun sĂ”itis tĂ€navumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta lĂ€bis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi.
Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool polnud rööbasteledasi liikumine vĂ”imalik. Enamikes lĂ€bitud riikides peatus ta kapisut kauem, et kaasata kohalikke oma kunstiprojekti. Selle loomisesosales ĂŒle 70 inimese ningkoos sailoodud ĂŒle 100 tikandi,mille Riinapani kokku lapiteki-laadseks teoseks.
Saates jutustab ta, kuidas tallebussi asemel eratakso jÀrgisaadeti, ÔÔvastavast momendist Montenegro mÀgedes, millisterahvustegata suhestus ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Mis siis, kui ostaks vĂ€lismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo â juhuste kokkulangemisel on neil nĂŒĂŒd korter armsaskĂŒlakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et vannitoast avanebvaade Como jĂ€rvele. JaGeorge Clooney elamine asub ka sealsamas lĂ€hedal.
Ostetud korteroli vÀgagi taskukohase hinnaga. Kris teatab, et selle summa eestpoleks VÀndras isegi vÀlipeldikut saanud... Loomulikult vajabkorter renoveerimist ning seda on nad ka mitme aasta jooksul tasapisiteinud. Aga nad ei kiirusta, sest naudivad protsessi.
Saates jutustab Kris, kuidas leidaItaalias sobiv kodu, mis makse tuleb alaliselt maksta, avatudkeldrite festivalist, kohalike hulkaintegreerumisest ja palju enamgi.
Kui aga uurida Krisilt, kasItaaliasse teise koju sÔitmine liiga ajamahukas ei ole, siis sellegata ei nÔustu. Tema sÔnul sÔidaks nÀiteks Hiiumaal asuvassesuvilasse kauem.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Mis siis, kui koliks Ă”ige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarĂ€ndur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tĂŒdruksĂ”ber sai sinnamaile tööpakkumise.
Entusiasmi ei jagunud ĂŒleliiakauaks, sest pĂ€rast kahte nĂ€dalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha â vĂ€lismaalasi ei nĂ€inudta kogu perioodi jooksul ĂŒldse ning tĂ€navad olid suure osa ajastkohalikest tĂ€iesti tĂŒhjad. âNagu maailm oleks lĂ”ppenud,âkommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab.
Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tĂŒdruksĂ”bratööst, mil moel vĂ€lismaalast vastu vĂ”eti ning loomulikult naisteĂ”igustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisĂ”iguse alles 2018. aastal, kuid juba vĂ”ibsuurlinnades nĂ€ha ka naissoost Bolti taksojuhte.
Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pÀÀsenud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
TĂ€nase saate kĂŒlaline SusannaVeevo tunnistab, et TĂŒrgi vĂ”ttis teda vĂ€ga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvĂ”tt hÀÀbuma, justkui ĂŒtleksid kohalikud:aitab kĂŒll, mine koju.
TĂ€navu raamatu âMinu TĂŒrgiâavaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ĂŒlikoolis. Ăhelt pooltviisid Ă”pingud teda ĂŒlikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt ĂŒliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal nĂ€iteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jĂ€lgima vĂ€ga oma riietust. Susanna meenutablĂ”busalt esimest koolipĂ€eva â ta saabus pĂ”lvini lehviva seeliku,paljaste Ă”lgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel.
Veel on juttu soost tingitudmĂ”rvadest, kuidas naine on alati mĂ”ne mehe omand, et tĂŒrklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui vĂ€lismaalasi ja palju veel.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Emily-Hestia Palmet otsustas ĂŒheskoos abikaasa Martiniga, et lĂ€hevadoma kolmekuuse tĂŒtre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sĂ”itnud kuiTallinnast Tartusse.
Kogu teekonna jooksul lÀhtuti eelkÔige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha.
Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kĂ”ik on riiklike vaktsiinidega kooskĂ”las,veinimĂ”isate kĂŒlastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jÀÀdi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud.
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
-
Petuskeemid on kĂ”ikjal âmilliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarĂ€ndur ja ettevĂ”tja Andre PĂ”lm?
Hiljuti raamatu âMinu Brasiiliaâavaldanud Andre oskab jutustada kĂ”ige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre kĂ€ivitas seal idufirmat, millekontor asus tĂ€pselt favela kĂ”rval... nĂ€iteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist pĂ”genema, sest algas tulistamine. Tema sĂ”nul onselline tulevahetus kĂ”ige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu vĂ”ibjuhuslik kuul sattuda.
Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis ĂŒldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kĂ”ige kaunim suurlinn. Temal Ă”nnestuska vargustest pÀÀseda... ainsana on Andre Rios ilma jÀÀnud omaplĂ€tudest!
Vestlust juhib Liina Kohlmann.
- Laat meer zien