Afleveringen
-
Jukuraadio 562. köögilauas õitseb kirjanik ja režissöör Vahur Laiapea, keda suurem osa meist teab Ukrainas toimuva sõja lugude edastajana. Vahur andis välja raamatu “Hingedepäev Hroza külas” ja neist mikroajalukku kuuluvatest sündmustest tulebki juttu. Vahur: “Olen sadu ja sadu kordi kuulnud väga raskeid lugusid ning mu teadvus kipub kõike neid ühte köitma ja tervikuna võtma. Nii teadvus peabki töötama, muidu võib see katki minna. Parim, mida saan teha, on leida jutustaja elust hetki, mis on erilised ja ainulaadsed minu, kuulaja jaoks. Siis on lootust, et need ka mu lugejat puudutavad. Siis on lootust, et see kuritegelik sõda ja selle süüdlased ei muutu uueks normaalsuseks, millekski tavaliseks ja andestatavaks."
-
Jukuraadio 561. saade võtab koos ajaloolase Andres Adamsoniga ette 106 aastat tagasi toimunud Eesti Vabariigi vastase mässu Saaremaal. 1919. aasta Saaremaa mäss (nõuka-ajal järjekindlalt ka ülestõusuks nimetatud) kujutas ennast saarlaste vastuhakku Eesti Vabariigile ja baltisaksa mõisnikele, mis toimus 16-21. veebruarini 1919. Ühtset põhjust toimunule on raske laiendada, pigem kohtusid erinevad arengud, mis nende veriste sündmusteni viisid. Igal juhul oli tegemist Vabadussõjas olevale Eestile äärmiselt ohtliku sündmusega. Mäss suruti maha 1919. aasta 21. veebruaril.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Jukuraadio 555. köögilaud on külas Heinz Valgul, kes võidab koos meie kõigiga niikuinii! Et just jaanuaris 2025 saab 90 aastat vanaks absoluutselt legendaarne Kuku klubi, kus on elanud oma uskumatut kirevat elu Eesti intelligents juba 1935. aastast, siis võtame koos Heinz Valguga kätte ja uurime, mis selles klubis aegade jooksul juhtunud on. Neist seiklustest saaks kümme head mängufilmi. Peatume 1930ndates, sõjajärgsel ajal (Kuku klubi oli lahti ka saksa okupatsiooni ajal ning jupp maad Stalinigi aega), siis aga paarutame edasi 1950ndate lõppu ja 1960ndatesse ning 1970ndatesse, kus Kukus käisid “tööl” seltsimehed KGB-st, et keldrirahval silma peal hoida. Rännak on võimas.
-
1993. aastal Tallinna–Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Aga vähesed teavad, et enne II maailmasõda sõitis samal liinil reisiaurik “Estonia". Tegelikult aga on “Estonia” nime all sõitnud mitmed laevad veel varem, koguni rohkem kui 100 aasta jooksul. Meremuuseumis on üleval näitus, mis pajatab meile “Estonia” loo. Aga vandenõuteooriatest ei räägi. Kandume korraks 20. sajandi algusesse ja lõpetame ajastu kirjeldusega, kus sõitis hiljem hukkunud “Estonia”. Reisilaev Estonia sümboliseeris eestlastele vabadust, edu ja läänelikke väärtusi, mis ei olnud toona just paljudele kättesaadavad. Milline oli elatustase, mida seal pakuti ning mida üldse avatud liiklus “välismaale” toona tähendas – sellest pajatavad Meremuuseumi kuraator Teele Saar ning muuseumi direktor Urmas Dresen.
-
Alle galeriis toimub novembri eelviimase nädala lõpul Eesti üks suurimaid kunstioksjone. Galerist Harry Liivrand viib meid "Jukuraadio" 547. saates põnevale matkale, kus uurime, mil moel kunst aja jooksul puhtaks investeeringuks muutub. Räägime hinnatud klassikutest, haruldustest ja võltsingutest ning uurime, millised summad kunstioksjonite kirevas maailmas ringi uhavad.
-
"Jukuraadio" 546. köögilaud keskendub rahvusvahelisele õigusele. Teeme koos professor Lauri Mälksooga ekskursiooni selle mõiste ajalukku. Mis ajast me üldse saame kõnelda sellisest asjast nagu rahvusvaheline õigus? Peale selle on eelmainitud asi teinud ajaloos korduvalt vähikäike. Peatume 20. sajandi sündmustel – maailmasõdadel ning neile eelnenud ja järgnenud perioodidel. Aga ka tänasel päeval on rahvusvaheline õigus muutunud mingiks imelikuks jutumulliks, mitte toimivaks nähtuseks. Milline on selle koht Ukraina sõja ja lääne-Vene konflikti taustal?
-
Riigikogu hoone sai valmis 1922. aastal ja selle projekteerisid toonases mõistes verinoored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Sellel sügisel on nende mõlema 140. sünniaastapäev. Ajaloolane Archibald Kald on 545. "Jukuraadio" köögilauas ja usub, et mõlemad arhitektid on suutnud oma loominguga jäädvustada end Eesti arhitektuuri ajalukku luues hooneid, mis paljudele koheselt vähemalt nime poolest meenuvad. Ei saa ka mainimata jätta, et 1920–1930ndate aastate Tallinna linna arhitektuuris jätsid nad märkimisväärse jälje.
-
Ajakirjanik Aldo Maksimov räägib 544. köögilauas sellst, kuidas ta ajakirjandusest tüdines, Kreekasse kolis ja seal Eesti kultuurimaju ehitama hakkas. Kultuurimaju sõna otseses mõttes Samose saarel pakub ta residentuuri- ja puhkevõimalusi Eesti kultuuriinimestele, seal käivad kirjanikud, kunstnikud, näitlejad ja kogu ülejäänud kirev kaader. Räägime lõuna ja põhja elustiilide erinevusest, aga ka väga mahlakatest 1990ndatest, mil Aldo enamvähem kõik kodumaised ajakirjandusväljaanded "läbi töötas".
-
Rännumees Hendrik Relve on läbi käinud suure osa planeedist. 543. köögilauas jätkab Hendrik juttudega erinevate rahvaste, peamiselt väikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ümbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all üldse mõelda. Siin saates sattume geograafiliselt väga eriilmelistesse paikadesse.
- Laat meer zien
