Afleveringen
-
"Jukuraadio" 546. köögilaud keskendub rahvusvahelisele Ă”igusele. Teeme koos professor Lauri MĂ€lksooga ekskursiooni selle mĂ”iste ajalukku. Mis ajast me ĂŒldse saame kĂ”nelda sellisest asjast nagu rahvusvaheline Ă”igus? Peale selle on eelmainitud asi teinud ajaloos korduvalt vĂ€hikĂ€ike. Peatume 20. sajandi sĂŒndmustel â maailmasĂ”dadel ning neile eelnenud ja jĂ€rgnenud perioodidel. Aga ka tĂ€nasel pĂ€eval on rahvusvaheline Ă”igus muutunud mingiks imelikuks jutumulliks, mitte toimivaks nĂ€htuseks. Milline on selle koht Ukraina sĂ”ja ja lÀÀne-Vene konflikti taustal?
-
Riigikogu hoone sai valmis 1922. aastal ja selle projekteerisid toonases mĂ”istes verinoored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Sellel sĂŒgisel on nende mĂ”lema 140. sĂŒnniaastapĂ€ev. Ajaloolane Archibald Kald on 545. "Jukuraadio" köögilauas ja usub, et mĂ”lemad arhitektid on suutnud oma loominguga jÀÀdvustada end Eesti arhitektuuri ajalukku luues hooneid, mis paljudele koheselt vĂ€hemalt nime poolest meenuvad. Ei saa ka mainimata jĂ€tta, et 1920â1930ndate aastate Tallinna linna arhitektuuris jĂ€tsid nad mĂ€rkimisvÀÀrse jĂ€lje.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Ajakirjanik Aldo Maksimov rÀÀgib 544. köögilauas sellst, kuidas ta ajakirjandusest tĂŒdines, Kreekasse kolis ja seal Eesti kultuurimaju ehitama hakkas. Kultuurimaju sĂ”na otseses mĂ”ttes Samose saarel pakub ta residentuuri- ja puhkevĂ”imalusi Eesti kultuuriinimestele, seal kĂ€ivad kirjanikud, kunstnikud, nĂ€itlejad ja kogu ĂŒlejÀÀnud kirev kaader. RÀÀgime lĂ”una ja pĂ”hja elustiilide erinevusest, aga ka vĂ€ga mahlakatest 1990ndatest, mil Aldo enamvĂ€hem kĂ”ik kodumaised ajakirjandusvĂ€ljaanded "lĂ€bi töötas".
-
RĂ€nnumees Hendrik Relve on lĂ€bi kĂ€inud suure osa planeedist. 543. köögilauas jĂ€tkab Hendrik juttudega erinevate rahvaste, peamiselt vĂ€ikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ĂŒmbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all ĂŒldse mĂ”elda. Siin saates sattume geograafiliselt vĂ€ga eriilmelistesse paikadesse.
-
RĂ€nnumees Hendrik Relve on lĂ€bi kĂ€inud suure osa planeedist. 542. köögilauas pajatab Hendrik meile erinevate rahvaste, peamiselt vĂ€ikerahvaste omailmadest ja arusaamadest ĂŒmbritseva kohta. Aga ka sellest, mida termini "omailm" all ĂŒldse mĂ”elda.
-
Soome-ugri rahvad Venemaal elavad üsna õudses olukorras. Reaalsuses oleme jõudnud hetke, mis meenutab 1930ndaid, mil koostööd arendasid eelkõige Eesti, Soome ja Ungari. Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika ideoloogide meelest on koostöö taga konstruktsioon „Soome-ugri maailm“. See populariseerivat soome-ugri rahvaste ühtsust keelte ja kultuuride kaitsmiseks ja arendamiseks. Tegelikult aga olevat koostöö eesmärgiks kahju tegemine Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelisele mainele, Vene riigi survestamine ja soome-ugri rahvaste eemaldamine vene keele- ja kultuuriruumist ehk segregatsioon. Jaak Prozes Fennougria asutusest annab ülevaate.
-
Kiek in de köki kaitsetorn sai endale uue kuue, st uue pĂŒsinĂ€ituse. 540. köögilauas on kohal giid TĂ”nu Pedaru. Kiek in de Kök oli Tallinna esimene suurtĂŒkitorn (1483) ja vanalinna tuntuimaid maamĂ€rke, kĂ”rgeim kaitsetorn (50 m) ja moskoviitide rĂŒnnakute korral linna kaitsjate vastupanusĂŒmbol Tallinna piiramistel Liivi sĂ”jas. 1577. aasta veebruaris pommitasid tsaar Ivan Julma vaenuvĂ€ed torni nii ööl kui ka pĂ€eval. Kuni lĂ”puks tekitasid torni seina augu, kust "hĂ€rjavanker lĂ€bi vĂ”is mahtuda". Aga Tallinn ei langenud. Hiljem taastati sein ja sinna sisse mĂŒĂŒriti kivikuulid, millega moskoviidid pommitanud olid. Raudkuulidest tehti kĂ”rvale ka rist, mis mĂ€lestas lahingus hukkunud torni ĂŒlemat, kingsepp Hans Schultet.
-
Eesti sĂ”jamuuseum Viimsis peidab endas mitmeid pĂ”nevaid saladusi ja lugusid. 539. "Jukuraadio" köögilauas on muuseumi direktor Hellar Lill, kes viib meid asjakohasele ekskursioonile. Oma geograafilise asendi tĂ”ttu on sĂ”jaajalugu ja kĂ”ik muud lood Eestis hĂ€sti tihedalt lĂ€bi pĂ”imunud ning kĂ”lavad kokku nagu ĂŒks suur ja ĂŒsna Ă”udne seiklusjutt.
-
Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524, rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 538. saates (teine osa) toimunut. Varasemas ajalookirjanduses on pildirüüstet nähtud reformatsioonisündmuste kõrgpunktina Liivimaal, tänapäeval lihtsalt ühe episoodina reformatsiooni käigus, mida ei ole põhjust üle tähtsustada. Muidugi ka nõukogudeaegne ajalookäsitlus hindas mässe ja hävitustööd, seal leidus klassivõitluse tunnuseid, kus allasurutud klassid valasid välja oma õigustatud viha.
-
Täpselt pooltuhat aastat tagasi 14. septembril 1524 rüüstasid 400–500 sõjakalt meelestatud linlast Tallinna all-linnas kirikuid. Linnamuuseumi vanemteadur Toomas Abiline valgustab 537. saates toimunut. Katariina, Pühavaimu ja Oleviste kirikutes purustati pilte, lõhuti altareid ja pühakute kujusid, murti lahti rahakirstud, võeti kaasa hinnalised kirikuriistad. Ümmarguste tähtpäevade puhul on kohane toimunut meenutada. Mis võis viia niisuguste tegudeni, millega lähiminevikust oskaks paralleele tuua pronksiööga? Miks hävitati kunstivara, mis tallinlaste endi annetustena olid sajandite jooksul kirikutesse kogunenud? Ja süüdlased jäid karmi karistuseta, täpselt nii nagu pronksiööl, kuigi kirikurööv oli toona üliraske kuritegu.
-
Gruusias toimuvad kohe valimised. Kaukaasias on "Jukuraadio" varemgi kÀinud, aga 536. köögilauas istuvad Priit Turk ning Riina Kaljurand, kes on mÔlemad olnud Gruusias Eesti suursaadikud (Riina lÔpetas seal alles sel suvel). Nad aitavad seda keerulist, kaunist ja ÀÀrmiselt pÔnevat regiooni lahti muukida. Me ei rÀÀgi sugugi vaid pÀevapoliitikast, vaid ka kultuuriruumist ning grusiinide kommetest reaalsusega suhelda.
-
Jukuraadio: jukuraadio_2024-08-08
-
532. Jukuraadio viib meid ĂŒsna Ă”udsesse 1940. aastasse, mil Eesti âastus vabatahtlikultâ NĂ”ukogude Liidu liikmeks. Saates saame teada, kuidas meie iseseisvuse jalad napilt ĂŒhe suve jooksul tĂ€ielikult alt Ă€ra saeti. Kui veel maikuus pidas Konstantin PĂ€ts noorskautidele oma lossi ees isamalist kĂ”net, siis juba 16. juunil saadeti Eestile telegramm, kus nĂ”uti âtĂ€iendavateâ nĂ”ukogude sĂ”javĂ€eosade laskmist nĂ”ukogude territooriumile ning kui kindral Johan Laidoner sĂ”itis 17. juunil Narva lepingut allkirjastama ja tingimustest rÀÀkima, sĂ”itsid nĂ”ukogude ĂŒksused talle juba poolel teel Tallinna poole vastu. Ajaloolane Andres Adamson ja Juku-Kalle Raid kĂ€ivitavad ajamasina ning uurivad selle ja jĂ€rgmise nĂ€dala saates, mismoodi meie vabadust justkui vorsti viilutati; kuidas 21. juulil uus valitsus âeesti rahva tahte kohaseltâ Moskvasse taotluse saatis, et NĂ”ukogude Liiduga ĂŒhineda ja kuidas Stalin meid 6. augustil 1940 sinna "armulikult vastu vĂ”ttis". On ĂŒsna seiklusrikas, aga vĂ€ga morn köögilaud.
- Laat meer zien
