Afleveringen
-
Piibli jĂ€rgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist. Inimesedtahtsid ehitada torni taevasse ja et plaan nurjata, segas Jumal suhtluse tĂ”kestamiseks Ă€ra nende keeled. Ajapikku on âPaabeli tornâ, âPaabeli segadusâ ja teisedki Piibli algupĂ€ra vĂ€ljendid niivĂ”rd kinnistunud, et on leidnud metafoorina koha ĂŒldkeeles. Esimest korda ligi 60 aasta jooksul seisavad Eesti tĂ”lkijad ja vaimulikud silmitsi mitte ĂŒksnes nende vĂ€ljendite, vaid iga Piibli sĂ”naga: ette on vĂ”etudhiigelĂŒlesanne Piibel tĂ€ielikult uuesti tĂ”lkida.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Tartu Ălikooli piiblitĂ”lke töörĂŒhma liige Triin Leesmann arutavad saates muu hulgas seda, kuidas mĂ”jutab Piibli mĂ”istmist kaugenemine pĂ”llumajandusvaldkonnast ja kas Peetrus peaks olema hoopis Peeter. Samuti ilmneb, et ĂŒks sĂ”na teeb eestikeelse Piibli maailmas ainulaadseks.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson(EKI).
-
Kui kohalikus kohvikus on âpiimakohvâ igati mĂ”istetav tellimus, siis Itaalias vĂ”ib selline soov segadust kĂŒlvata. Kohvieksperte nii ĂŒldine sĂ”navara ei rahulda â tahab see klient siis cappuccinoât, caffĂš latteât, latte macchiatoât vĂ”i hoopis marocchinoât? Kui vale kohv annab kerge pĂ”ntsu maitsemeelele ja vahest ka rahakotile, siis meditsiinis vĂ”i sĂ”janduses vĂ”ib tĂ€pne termin olla lausa elu hinnaga.
Seekordses saates ongi teemaks eri tegevusaladele omane keel ehk oskuskeel. KaitsevÀe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson ja EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjeldavad rohkete nÀidete varal, kuidas erineb oskuskeel meie igapÀevakeelest ja miks on vahel tarvis keelekasutust pedantselt tÀpseks ajada. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tehisaru eesti terminitega toime tuleb ja missugust abi vÔiks ta terminitega töötavale inimesele anda.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Eestlased on kodumaalt vĂ€lja rĂ€nnanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. MĂ”nel juhul on rĂ€nde tulemusena tekkinud keelesaared â omaette vĂ€ikesed eesti ĂŒhiskonnad. Seejuures vĂ”ib keelesaartel kuulda sellist eesti keelt, mida Eestimaa pinnalt ei leiagi.
Selles âKeelehÀÀlinguâ saates rÀÀgivad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf JĂŒri Viikberg ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar JĂŒrgenson oma retkedest eesti keelesaartele. Saame teada, miks ka eestlasi vĂ”ib mĂ”nel pool pidada kolonistideks, ja jĂ”uame jutuga vĂ€lja nii ĂŒhe prohveti kui ka vĂ€ljendi âvalget laeva ootamaâ tekkelooni.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).
-
ĂS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on kĂŒlas ĂS-i töörĂŒhma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik. RÀÀgime sellest, mida ĂS-ist leiab, mida mitte ja milline Ă”igupoolest ĂŒks ĂS-i sĂ”na on. Samuti puudutab vestlus keele ja sellega kĂ€sikĂ€es ĂS-i muutumist ajas. NĂ€iteks: kas keegi oskaks tĂ€napĂ€eval öelda, kes vĂ”i mis on 1918. aasta ĂS-is leidunud raisuline?Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kirjandustunnis kuuldud "pÀike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mÔnegi jaoks esimene teadvustatud nÀide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kÔige igapÀevasemas keeles, isegi kui me ise endale sellest aru ei anna.
Seekordses saates arutleme EKI juhtivteaduri Ene Vainiku ja Tartu Ălikooli ĂŒldkeeleteaduse kaasprofessori Ann Veismanniga, milliste metafooridega rÀÀgitakse ĂŒhiskonnas olulistest ja tundlikest teemadest. Juttu tuleb nii kliimamuutusest, sĂ”nastikuaruteludest, koroonapandeemiast kui ka vaimsest tervisest. Mida ĂŒtlevad metafoorid meie arusaamade ja tĂ”ekspidamiste kohta?
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid nĂ€punĂ€iteid, kuidas Ă”igesti elada vĂ”i klaari nĂ€onahka saavutada. KĂ”ige selle keskel soovivad lehekerija tĂ€helepanu pĂŒĂŒda aga ka harivad postitused ja videod.
"KeelehÀÀlingu" 30. osas arutame, kui hĂ€sti on Eestis selline sisu ĂŒles leitud. KĂŒlas on keeleteemalise somekanali KĂ”netoru looja Marja Vaba ning VideoĂ”psina tuntud Kristo Siig, kes on samuti viimasel ajal keelelugusid vestnud. Jutuks tulevad suunamudijate elu (ja "suunamudija" sĂ”na ise), sisu loomise ajendid, jĂ€lgijate kaasatus ning kaadritagune töö.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.
-
Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele Ă”ppele ĂŒleminek" on enam kui sĂ”nakĂ”lks meedias vĂ”i rida mĂ”nes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid ĂŒleminekust kooli ja koolitajate vaatest.
Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii Ă”petajad, Ă”pilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kĂ”ige paremini toetada. NĂ€iteks arutatakse selle ĂŒle, miks tĂ”lkimine pole parim keeleĂ”ppemoodus ning miks ei peaks muretsema, kui laps pĂ€rast esimest kuud eestikeelsel Ă”ppel veel kodus eesti keelt ei kasuta.
Esimese ĂŒleminekuaasta möödumise puhul on kĂŒlas Narva PĂ€hklimĂ€e kooli eesti keele Ă”petaja ja Ă”ppealajuhataja Jevgenia Kirsanova ning EKI koolituse ja Ă”ppevara valdkonna juht Auli Udde.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.
-
1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid Ă”ppimiskohti see pakkus? Missugused ettevĂ”tmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise ĂŒldse on?
Hooaja viimases âKeelehÀÀlinguâ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvĂ”tte senistest kogemustest, jagab mĂ”tteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid tahke. KĂ€sitlemata ei jÀÀ ka teravamad teemad.
Erisaadet juhib ajakirjanik Taavi Eilat (ERR). Uued saated ja saatekĂŒlalised tulevad taas sĂŒgisel, seniks soovime mĂ”nusat suve!
-
Kuigi sĂ”na "dĂŒsleksia" on kĂ”igile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nĂ€he see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis vĂ”i kuus last, kes vajavad lugemisel vĂ”i kirjutamisel lisatuge.
Seekordses saates kĂ€sitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu lĂ€bi seda, milles dĂŒsleksia vĂ€ljendub. Kas igal dĂŒslektikul lendavad ikka lugedes tĂ€hed paberil ringi? Ja kuidas pakkuda dĂŒsleksiat kogevale lapsele parimat vĂ”imalikku tuge?
"KeelehÀÀlingus" on kĂŒlas logopeedid Kai MĂ€ses ja Kristel Lempu, kellest viimane on ka ise lugemisraskustega silmitsi seisnud.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kuigi juttude jĂ€rgi olla ĂŒks Tartu hĂ€rrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tĂ”lgib, siis ĂŒldiselt jÀÀvad Eesti keeletehnoloogia algusajad mĂ”nekĂŒmne aasta taha. NĂŒĂŒdseks on meil olemas pĂ€ris, mitte ainult arvatav tĂ”lkemasin, suudame muuta emakeelset kĂ”net tekstiks ja vastupidi.
Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mĂ”nda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjandusse, saanud osaks meie igapĂ€evast? Mis tasemel on eesti keeletehnoloogia, mida selles vallas tehakse ning milline töö on aidanud meil jĂ”uda siia, kus praegu oleme? Saates on kĂŒlas EKI keeletehnoloog Eleri Aedmaa ning Tallinna TehnikaĂŒlikooli kĂ”netehnoloogia kaasprofessor Tanel AlumĂ€e.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kui Tartu Ălikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusĂŒlikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpĂ”ld â tuli leida viisid, kuidas kĂ”igist erialadest eesti keeles rÀÀkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda.
Ent ka tĂ€napĂ€eval ei saa eestikeelset teadust ja kĂ”rgharidust pidada enesestmĂ”istetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtrĂŒhm? Neil teemadel arutlevad Tartu Ălikooli eesti keele (vÔÔrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor ja teaduse populariseerija Toivo Maimets.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates rÀÀgime toimetajatöö tegelikust sisust â sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid.
Arutleme, milline on keeletoimetaja igapĂ€ev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tĂŒĂŒpi tekstide juures, nĂ€iteks luules. KĂŒlas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester PĂ”ldma ning reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett keeletoimetaja Mari-Liis MĂŒĂŒrsepp.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tĂ€histame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka ĂŒleni eesti keeles â ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta ĂŒldse on?
Seekordses saates viivad meid giididena lĂ€bi eesti kirjasĂ”na sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ălikooli eesti keele kaasprofessor KĂŒlli Habicht. Uurime, millised olid varased eestikeelsed tekstid ja kas vaimuliku kirjanduse kĂ”rval on sĂ€ilinud ka teistlaadi materjale. Saate lĂ”pus saab ĂŒhtlasi teada, kes on meevike ja kes jĂ€hvkemees.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
KĂ”ik need, kes pole nĂŒĂŒdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tĂ”sisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, tĂ€psemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT.
Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hĂ€sti eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis pĂ€ris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu tehisabimehe luiskamisoskusest ja -lembusest. Juurdleme selle ĂŒle, milleks on otstarbekas suure keelemudeli abi kasutada ja milleks mitte.
KĂŒlas on EKI teadus- ja arendusjuht Martin Eessalu ning keeletehnoloog Silver Vapper.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.
-
Kui enamik meist Ôppis lugema karu- vÔi kukeaabitsast, siis tÀnapÀeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate Ôppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates rÀÀgimegi.
Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle ĂŒle, milliseid lisavĂ”imalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mĂ”eldud digimĂ€ngudest, mille abil saab omandada keele- ja muid oskusi, aga ka sellest, milline peaks selle kĂ”ige juures olema vanema vĂ”i Ă”petaja roll.
KĂŒlas on Kelly Lilles, kes on EKI nooremteadur, Tallinna Ălikooli doktorant ja laste digimĂ€ngude ettevĂ”tte Alpa Kids tegevjuht, ning Elyna HeinmĂ€e, kes on Tallinna Ălikooli haridustehnoloogia lektor.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson.
-
Seekordses âKeelehÀÀlingusâ lĂ€hme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hĂ”imurahvastele. Mis teeb hĂ”imlasest hĂ”imlase ja keda vĂ”ib eestlane keele alusel oma lĂ€himaks sugulaseks pidada? Teeme ajarĂ€nnaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ĂŒhised juured sugulaskeeltes vĂ€ljenduvad.
MĂ”testame ka rahvuse tĂ€hendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi seisavad â nende seas asjaolu, et paljud hĂ”imlased elavad meie idanaabriks oleva riigi aladel.
KĂŒlas on EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar ning Tartu Ălikooli lÀÀnemeresoome keelte professor Petar Kehayov.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
âĂpetajaâ, âjuhtâ, âhelitehnikâ ja âlapsevanemâ â mis soost inimesi neid sĂ”nu lugedes ette kujutasid? âKeelehÀÀlinguâ uue hooaja avasaates rÀÀgime sellest, kuidas sugu keeles vĂ€ljendub ning millised stereotĂŒĂŒpsed mĂ”tteviisid seonduvad ka nĂ€iliselt neutraalsete sĂ”nadega.
Muu hulgas tuleb juttu spordist ja vanemlusest â nii nendega seonduvast sĂ”navarast kui ka laiemast kontekstist. KĂŒlas on Tartu Ălikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen ning Ă”petaja ja feminist Greta Roosaar.Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Mis hÀÀlt sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? VĂ”i kas oled mĂ”elnud, kas kasutad sĂ”nu âjahâ ja âmhmhâ ikka tĂ€pselt samamoodi? Seekordses saates rÀÀgime, milline tĂ€hendus on suulises suhtluses kĂ”igel sellel, mida me enamasti isegi tĂ€hele ei pane.
TaskuhÀÀlingus on kĂŒlas Linköpingi Ălikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ălikooli nooremteadur Piret Upser. Piret rÀÀgib suhtlusprobleemidest hĂ€daabikĂ”nedes ning Leelo selgitab, kuidas tantsuĂ”petaja hÀÀlitsuste abil Ă”pilasi juhendab ja millist hÀÀlt me kallistades teeme.
Selle saatega lĂ€heb âKeelehÀÀlingâ pisikesele suvepuhkusele ja on uute pĂ”nevate teemadega tagasi juba sĂŒgisel. Soovime kĂ”igile meele(- ja keele)olukat suve!
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tĂ”enĂ€oliselt ei saanud nad ĂŒksteisest aru, sest nende rÀÀgitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates rÀÀgimegi Eesti murretest ja nende eripĂ€radest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jĂ”udnud nĂ€iteks sĂ”nad âköökâ ja âplikaâ, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sĂ”nu laenatud.
Saates on kĂŒlas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris MetsmĂ€gi ja Mari Kendla.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
-
Kes meist poleks kunagi Ă”ppinud, et ĂŒtlema peab âpĂ€rast kella kuutâ, mitte âpeale kella kuutâ. Ent kui emakeelne kĂ”neleja peab siiski loomulikuks öelda âpeale kella kuutâ, siis kas saame öelda, et ta ei rÀÀgi oma emakeelt Ă”igesti? Selle kĂŒsimuse ĂŒle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti âpeale kella kuutâ.
Seekordses saates rÀÀgime selliste tĂ€henduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kĂ”nelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. KĂŒlas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ălikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ălikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.
- Laat meer zien
