Afleveringen

  • Kuningas on langenud, elagu kuningas! Vana maailmameister Argentina sai finaalis Hispaanialt 0 : 1 lĂŒĂŒa ja pĂŒhapĂ€evast on meil uus. PĂ”neva finaali, absurdse pronksimĂ€ngu ja haarava turniiri vĂ”tsid Õhtulehe jalgpallistuudios „Kolmas poolaeg“ kokku ajakirjanik Rasmus Voolaid ja Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma.

    Nuuma jaoks oli pĂŒhapĂ€eva Ă”htu eriline, sest lisaks MMi finaalile alistas tema meeskond koguni 5 : 2 Paide Linnameeskonna. 22. minutiks oli seis 3 : 0 ja avapoolaja lĂ”puks 5 : 1 – nii pidime alustama stuudiot juttudega kodusest jalgpallist.

    SeejÀrel pronksimÀngu juurde. Kuidas on vÔimalik, et nii kÔrgel tasemel on vÔimalik, et MMil kaitsmisega pÔhimÔtteliselt ei tegeleta?

    FinaalmĂ€ngust rÀÀkides tegi Nuuma puust ja punaseks taktikalaual selgeks, kuidas Argentina kaitses, milliseid tsoone Hispaania rĂŒndas ja kuidas finaali 1 : 0 Ferran Torrese vĂ€ravast vĂ”itnud koondis argentiinlastelt palli kĂ”rge pressiga kogu aeg tagasi sai. Vastuse sai ka kĂŒsimus, kas Lionel Messi tĂ”esti paistis tavapĂ€rasest rohkem kaitses silma vĂ”i reaalsuses kaitses Argentina vĂ€hemusse jÀÀdes ikkagi kaheksa mĂ€ngija ja vĂ€ravavahiga.

    LĂ”petuseks vĂ”tsime turniiri kokku ja mĂ”lemad tĂ”ime vĂ€lja meeldinud ning tuska valmistanud sĂŒndmused.

  • Hispaania vĂ”i Argentiina? Kas teist korda Messi vĂ”i teist korda Hispaania? Jalgpalli MMi finaali eel vĂ”ib kĂŒsimusi pĂŒstitada nii- ja naapidi, kuid ĂŒks on selge: meid ootab igas mĂ”ttes haarav etendus.

    PĂŒhapĂ€evaĂ”htune suur finaal viib jalgpalli MMi pikas ajaloos esimest korda vastamisi valitseva Euroopa meistri ja Copa America vĂ”itja. Hispaania mĂ€ngib MM-tiitlile alles teist korda, Argentiina (eesotsas Lionel Messiga) lĂ€heb kullalahingule vastu trofeekaitsjana.

    „PĂ”rkuvad kaks erinevat jalgpallikultuuri. Kui argentiinlased laulavad hĂŒmni samamoodi nagu enne mĂ€ngu Inglismaaga, siis
 TĂ”esti, isegi mul tulid kĂŒlmavĂ€rinad! Hispaanlastel seda vĂ”imalust ei teki – nende hĂŒmnil sĂ”nu ei ole. See annab mĂ€ngu alates vĂ€ikese eelise Argentinale,“ lahkas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ finaalieelset tĂ€htede seisu treener Risto Sarapik.

    „Aga ma jĂ€taks selle karika ikkagi Euroopasse. Koju tagasi ta ei tule, aga Euroopasse vĂ”iks tagasi tulla kĂŒll,“ viitas Sarapik inglaste poolfinaalis langemisele.

    „Hispaanial on vĂ€ike eelis – nad on saanud pĂ€ev kauem puhata. See on suur vahe. Samuti vĂ”itis Hispaania oma poolfinaali Argentinast mĂ”nevĂ”rra kergemalt.“

    „Samas: Argentina on terve turniiri vĂ€ltel nĂ€idanud: nad on meeskond. Nad on end edasi vĂ”idelnud vĂ€ga rasketest olukordadest. Vaata mispidi tahes, otsustavaks saavad vĂ€ikesed detailid.“

    Enne finaali eelvaadet lahkame pĂ”hjalikult – ja mĂ”istagi ka taktikatahvlil! – mĂ”lemas poolfinaalis toimunut.

    Miks ja kuidas Hispaania soosikuks peetud Prantsusmaast kui teerulliga ĂŒle sĂ”itis?

    Ning miks ja kuidas Inglismaa Argentina vastu ĂŒhtĂ€kki tĂ€ielikult kangestus? VĂ”i nagu Sarapik kostis: „KĂ”ik Argentina varasemad mĂ€ngud pidid inglastele nĂ€itama, kuidas ei tohi nende vastu eduseisus mĂ€ngida. Aga ikka nad mĂ€ngisid tĂ€pselt nii, nagu ei tohi!“

    Head vaatamist ja kuulamist!

  • Zijn er afleveringen die ontbreken?

    Klik hier om de feed te vernieuwen.

  • Kas Prantsusmaa – Hispaania on jalgpalli MMi sisuline finaal? „Ei ole. See on poolfinaal,“ vastab jalgpallitreener Lauri Nuuma Õhtulehe MMi erisaates kategooriliselt.

    „Oodatud vĂ”istkonnad on poolfinaalides. See on selge. Samas ei tulnud siia pÀÀs neist kellelegi kergelt, kui Prantsusmaa vĂ€lja arvata – nemad on olnud tĂ”esti veenvad,“ lahkab Harju JK Laagri peatreener Nuuma „Kolmanda poolaja“ stuudios.

    MĂ”lemad poolfinaalid on vaieldamatud maasikad: teisipĂ€eva Ă”htul madistavad Prantsusmaa – Hispaania ja pĂ€ev hiljem Argentiina – Inglismaa.

    Ehkki Nuuma ei nĂ”ustu „Euroopa siseasja“ sisuliseks finaaliks ristima, nĂ”ustub ta: seni on just need kaks koondist jĂ€tnud kĂ”ige vĂ”imsama mulje. Kui terve ilm rÀÀgib Prantsusmaa rĂŒndevĂ”imust, siis meie vaatame taktikatahvlil otsa ka mĂ”lema suurepĂ€rasele kaitsetegevusele. Ning kĂŒsime: mis vĂ”iks tolle duelli otsustada?

    Inglismaa koondise tegutsemist kirjeldades pruugib Nuuma korduvalt sĂ”na „nĂ€rviline“. Seda reetis ka peatreener Thomas Tucheli ja liidermĂ€ngija Jude Bellinghami verbaalne pingpong.

    „Inglastega on alati nii: kui nad kuhugi vĂ€lja jĂ”uavad, siis ĂŒhel hetkel ikka ebaĂ”nnestuvad. Üks asi on neil seal Eestiga sarnane: kĂ”igepealt tavatsetakse oma tegemisi vaadata alati negatiivselt. Miks ei Ă”nnestu? Miks ei oska? Kuidas ei tule?“ tĂ”mbab Nuuma paralleeli.

    „Sealne suurturniiride ebaĂ”nne – siis nende arvates ebaĂ”nne – kultuur selgelt mĂ”jutab Inglismaad. Peab ju tulema koju! Nii pannakse mĂ€ngijatele ja treeneritele meeletu surve peale, mis hakkab lĂ”puks mĂ€ngu pĂ€rssima. Mida ring edasi, seda rohkem need pinged kasvavad, sest Inglismaa ei ole ju kunagi rahul,“ mĂ”tiskleb ta.

    Mida arvab Nuuma aga FIFA ideest laiendada esmakordne 48 meeskonnaga MM-finaalturniir nelja aasta pÀrast juba 64 koondisele?

    „Jah, see looks vĂ€iksematele veel rohkem vĂ”imalusi ja ehk ka muinasjutte. Aga ma oleks ikkagi kriitiline,“ kĂ”lab vastus. „Anname esmalt uuele sĂŒsteemile veidi aega. Et saada MMile tĂ”elist vÀÀrtust ja pĂŒsivust, prooviks kĂ”igepealt veel paar korda sama riikide arvuga. Alles siis tasuks vaadata, mis vĂ”iks edasi saada. 64 on liiga palju. Supp lĂ€heks lahjemaks ja ma ei usu, et globaalne huvi suureneks.“

  • „Euroopa jalgpall nĂ€itab kĂŒpsust ja vĂ”imu,“ ĂŒtleb jalgpallitreener Risto Sarapik Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ MMi otsustavate sĂŒndmuste kohta.

    TÔepoolest: Vana Mandri koondised lÀbisid eelmise ringi kadudeta ning kaheksast veerandfinalistist kuus tuleb just Euroopast.

    Aga kes tuleb maailmameistriks?

    Risto Sarapik: „Üks Euroopa satsidest vĂ”idab. Mina sooviks, et Norra - see oleks jackpot. Aga reaalses elus arvan, et vĂ”idab keegi, kes on varem juba vĂ”itnud.“

    MÔistagi ei saa me kuidagi mööda minna ka kahest vanameistrist - Argentiina raskuste kiuste edasi tassinud Lionel Messist ja Portugaliga koju sÔitnud Cristiano Ronaldost.

    Paneme Sarapiku Portugali peatreeneri kingadesse ja kĂŒsime: kuidas olekse tema 41aastase Ronaldot manageerinud?

    Viivuks peatume ka USA presidendi Donald Trumpi MMi sekkumisel ja FIFA kuuletumisel.

    „Kui vaadata, mis maailmas toimub, siis see mind ei ĂŒllata. Aga ikkagi
 See on tĂ€ielik anekdoot! Olen jalgpallinimene ega mĂ”ista, kuidas saavad jalgpallis sellised asjad juhtuda. Ma ei tea
 See on mĂŒstika!“ hĂ€mmeldub Sarapik. „Et Trump helistab, see ei ole mĂŒstika, aga et siis hakkavad asjad kohe juhtuma - see nĂ€iitab, milline maailm parasjagu on.“

    Ning otse loomulikult: kui stuudios on jalgpallitreener, siis vÔtame appi ka taktikatahvli. Sedapuhku vaatame seal, kuidas Hispaania ja Prantsusmaa tÀhtede suunas liiguvad.

  • NĂŒĂŒd, mil MMil on lĂ€inud tĂ”eliselt pĂ”nevaks ja igal mĂ€ngul vaat et kulla kaal, rÀÀgime jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pingetest ning sellest, kas ja kuidas paberil tugevamad nĂ”rgemad lahti muugivad. VĂ”i siis ei muugi.

    Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma toob nĂ€iteid - ja mitte lihtsalt ĂŒldsĂ”naliselt, vaid ikka taktikatahvlil ette nĂ€idates ning konkreetsetele andmetele toetudes -, milline jalgpall on sel MMil edukas ja milline ei ole.

    „VĂ”tmekĂŒsimus on lihtne: kuidas jĂ”uda vastase kaitseliini seljataha?“ pĂŒstitab Nuuma lĂ€htepunkti ning jĂ”uab jĂ€reldusele, et edu on toonud vĂ”imalikult terav ja sagedane tolle tsooni rĂŒndamine.

    Samuti tuleb erineval moel juttu sellest, mida tÀhendab - eriti vÀljakukkumismÀngudes - mÀngijatel lasuv vaimne surve.

    „MM nĂ€itab vĂ€ga selgelt, kellel on tugev ja kellel nĂ”rgem psĂŒhholoogia. Eriti mÀÀravaks saab see mĂ€ngu lĂ”ppudes ja muidugi penaltiseeriates. NĂ€eme, et penalti löömine ja tĂ”rjumine on selge oskus. MĂ€ngijatel tekib terve rahva patuoinaks saamise hirm.“

    Nuuma kirjeldas koormat Egiptuse staari Mo Salahi nĂ€itel, millele ta reageeris ĂŒlikauni tabamusega: „Meie siin ei mĂ”ista, milline surve tegelikult nende meeste kukil lasub. Ja siis Salah lĂ€heb ja laseb sellise penalti
 Vaat see on psĂŒhholoogiline tase! Aga kui ta eksinuks
 See olnuks vĂ€ga-vĂ€ga karm, mis jĂ€tnuks jĂ€lje talle endale ja pĂ”lvkondadele. Need on kĂ”vad mehed, kes panevad palli nii kĂŒlmalt sisse. See Ă”petab vĂ”itma.“

    MĂ”istagi tuleb juttu Saksamaa kriisist ning Rohenemesaarte muinasloost ning vaatame otsa 1/8-finaalide paaridele ning arutleme, kust tasub ĂŒllatust oodata ja kust mitte.

    Head vaatamist ja kuulamist!

  • Jalgpalli MMi alagrupid on mĂ€ngitud ja turniiripuu on selge, mis tĂ€hendas, et taas oli aeg koguneda ka Õhtulehe „Kolmanda poolaja“ MMi stuudiol.

    Seekord rÀÀkisime Brent Lepistu abiga mĂ”istagi Eestit kĂ”ige enam puudutavast ehk Promise Davidist. NĂ”mme Kalju endine rĂŒndaja sai MMil jala valgeks ning nii palusime Lepistul teda iseloomustada ja rÀÀkida, milline oli Eestis Kanada mehe skauting.

    SeejĂ€rel puudutasime Uruguay mĂŒstilist kaasust: miks tabas staaridega palistatud meeskonda kogenud treeneri Marcelo Bielsa juhendamisel sÀÀrane krahh?

    Ja lĂ”petuseks vaatasime alagrupiturniirile pĂ”hjalikumalt tagasi: kes on meie silmis favoriit number ĂŒks, kelle aktsiad tĂ”usid alagrupiturniiriga enim ja kes mĂ€ngis neid kĂ”ige rohkem maha?

  • Tuleb vĂ€lja, et MMil mĂ€ngib Eesti jalgpallivĂ€ljakute legendi Brent Lepistu teisik! Seega kutsusime Lepistu „Kolmanda poolaja“ MMi saatesse kĂŒlla ja lasime tal sel teemal aru anda.

    Loomulikult polnud see ainus pÔhjus, miks jaanilaupÀeval vutijuttu ajada. Kui Lionel Messi purustab kÔikvÔimalikke rekordeid, palusime Lepistul vaadata olukorda mÀngija perspektiivist - miks on Argentina staar ka 38aastaselt nii edukas ja kas tÔesti pole igavesele Messi - Ronaldo debatile enam kohta?

    KuivÔrd ööl vastu teisipÀeva peeti MMil esimene Àikesepaus, siis rÀÀkisime ka sellest. Lepistu jagas siinkohal oma mÔtteid ja meenutas enda karjÀÀri karmimaid kogemusi.

    SeejÀrel peatusime pikemalt Saksamaa koondisel ja nende supervahetusmehel Deniz Undavil. Mis on tema fenomen, et ta on 56 minutiga (!) löönud kolm vÀravat ja andnud kaks resultatiivset söötu? Miks on ta endiselt pingil? Miks ongi osad mÀngijad vahetusest sekkudes oluliselt efektiivsemad kui teised?

    Ja lÔpetuseks Holland ja kurikuulus Lepistu teisik Bart Verbruggen!

  • Milliseid jĂ€reldusi saame teha jalgpalli MM esimesest mĂ€ngudevoorust? Vastused annab Harju JK Laagri peatreener Lauri Nuuma, abimeheks ei miski muu kui vana hea taktikatahvel!

    Lauri Nuuma ei salga, et kui jalgpalli vaatamiseks juba lÀheb, siis teeb ta seda alati professionaali pilguga. MÔistagi pole MM siin mingi erand.

    Sestap on „Kolmanda poolaja“ stuudiosse pĂŒstitud ka taktikatahvel, kus Harju JK Laagri klubi juhendaja vĂ”tab pulkadeks lahti kaks viigimĂ€ngu: Hispaania - Roheneemesaared ja Holland - Jaapan.

    Lisaks saavad vastuse veel mitmed kĂŒsimused, nagu nĂ€iteks:

    mida tasub Eesti koondisel ja klubidel MMilt ja tippmeeskondadelt Ôppida?

    milliseid jĂ€reldusi saab vĂ”i ei saa teha paljudest avavooru ĂŒllatusviikidest?

    kas 48 meeskonnaga MM on hea vÔi halb ning kas joogipausid on head vÔi halvad?

  • TĂ€na algab kĂ”igi aegade suurim spordipidu, kui Mehhikos, USAs ja Kanadas lĂ€heb kĂ€ima jalgpalli MM. Ühes sellega alustab ka Õhtulehe jalgpallisaate „Kolmas poolaeg“ MMi eristuudio, mille esimeses episoodis kĂ€is kĂŒlas Brent Lepistu.

    Lepistu avaldas, et tema esimesed mÀlestused MMist on 24 aasta tagused, kui talle kingiti Jaapanis ja LÔuna-Koreas toimunud suurturniiri pall, mille lÔhn on tal seniajani meeles. Lisaks avaldab ta, mis vÔi kes tegi temast Inglismaa koondise poolehoidja?

    SeejĂ€rel lĂ€ksime juba tĂ€navuse turniiri juurde ning vastuse said kĂŒsimused:

    Mis koondis vÔidab ja kes on turniiri parim mÀngija?

    Mis koondis on turniiri must hobune ja kes tÔuseb ootamatult esile?

    Mis koondis ja kes mÀngijatest on turniiri ebaÔnnestuja? Vastust nÀete juba pealkirjas.

  • Ross Allen on Eestis Briti suursaadiku kohuseid tĂ€itnud viis aastat ning parasjagu tiksub tal ametiaja viimane kuu. Eesti keele laitmatult selgeks Ă”ppinud mees on aga ka Crystal Palace’i klubi tulihingeline fĂ€nn ning just sellest – ning paljust muustki – ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pajatabki.

    „Minul ei olnud valikut ja ka mu lastel ei ole valikut. See on kohustuslik!“ kirjeldab Allen perekondlikku tava, mis neid LĂ”una-Londoni vutiklubiga pĂ”lvest pĂ”lve liidab.

    JĂ€rgmisel nĂ€dalal mĂ€ngib Crystal Palace oma esimest eurosarja finaali. Sinna Allen ise kohale minna ei saa, kĂŒll aga elas ta vahetult kaasa lemmikute mullusele ajaloolisele Inglismaa karikavĂ”idule.

    „Seda kĂ”ike oli natuke liiga palju! Ärkasin ĂŒles juba kell viis. Olin terve pĂ€ev nii nĂ€rvis ja vĂ€sinud, et
 MĂ€ngu ajal oli mul pĂ€ris tugev peavalu,“ meenutab ta suurt pĂ€eva. „Aga kokkuvĂ”ttes tundsin midagi sellist, nagu teie siin laulupeo ajal.“

    MÔistagi rÀÀgime ka peagi algavast MM-finaalturniirist, kus Allen hoiab pöialt nii Inglismaale kui ka Ơotimaale.

    „Muidugi me tahame, et Inglismaa oleks jalgpalli kodu. Aga see on irooniline laul,“ ĂŒtleb ta inglaste kuulsa „Football coming home“ („Jalgpall tuleb koju“) viisijupi ja endiselt kĂŒmnendeid kestva tiitliootuse kohta. „Laul tekkis, sest me olime nii halvad. Ka suurema osa minu elust oleme me olnud halvad. Pidin pettuma. Ja siis jĂ€lle pettuma. SeepĂ€rast on minu usk ka nĂŒĂŒd vĂ€ga-vĂ€ga vĂ€ike. Loodetavasti saan meeldiva ĂŒllatuse osaliseks.“

    Samuti tuleb juttu Inglismaa jalgpalli mÔjust, FIFAst ja UEFAst, Brexitist, rahast, Briti poissmeestest ning ka Alleni kohtumistest Konstantin Vassiljevi ja Ragnar Klavaniga.

    Head kuulamist!

  • Ross Allen on Eestis Briti suursaadiku kohuseid tĂ€itnud viis aastat ning parasjagu tiksub tal ametiaja viimane kuu. Eesti keele laitmatult selgeks Ă”ppinud mees on aga ka CrystalPalace’i klubi tulihingeline fĂ€nn ning just sellest – ning paljust muustki – ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ pajatabki.

    „Minul ei olnud valikut ja ka mu lastel ei ole valikut. See on kohustuslik!“ kirjeldab Allen perekondlikku tava, mis neid LĂ”una-Londoni vutiklubiga pĂ”lvest pĂ”lve liidab.

    JĂ€rgmisel nĂ€dalal mĂ€ngib Crystal Palace oma esimest eurosarja finaali. Sinna Allen ise kohale minna ei saa, kĂŒll aga elas ta vahetult kaasa lemmikute mullusele ajaloolisele Inglismaa karikavĂ”idule.

    „Seda kĂ”ike oli natuke liiga palju! Ärkasin ĂŒles juba kell viis. Olin terve pĂ€ev nii nĂ€rvis ja vĂ€sinud, et
 MĂ€ngu ajal oli mul pĂ€ris tugev peavalu,“ meenutab ta suurt pĂ€eva. „Aga kokkuvĂ”ttes tundsin midagi sellist, nagu teie siin laulupeo ajal.“

    MÔistagi rÀÀgime ka peagi algavast MM-finaalturniirist, kus Allen hoiab pöialt nii Inglismaale kui ka Ơotimaale.

    „Muidugi me tahame, et Inglismaa oleks jalgpalli kodu. Aga see on irooniline laul,“ ĂŒtleb ta inglaste kuulsa „Football coming home“ viisijupi ja pikki kĂŒmnendeid kestvatiitliootuse kohta. „Laul tekkis, sest me olime nii halvad. Ka suurema osa minu elust oleme me olnud halvad. Pidin pettuma. Ja siis jĂ€lle pettuma. SeepĂ€rast on minu usk ka nĂŒĂŒd vĂ€ga-vĂ€ga vĂ€ike. Loodetavasti saan meeldiva ĂŒllatuse osaliseks.“

    Samuti tuleb juttu Inglismaa jalgpalli mÔjust, FIFAst ja UEFAst, Brexitist, rahast, Briti poissmeestest ning ka Alleni kohtumistest Konstantin Vassiljevi ja Ragnar Klavaniga.

    Head kuulamist!

  • Vallot Vainula on 40kordne Eesti individuaalne lauatennisemeister. Tema jalgpallivĂ€ravavahist poeg Jan Martti teeb kodusel tipptasemel alles esimese samme, aga kuulutab julgelt: „Loomulikult on ka minu unistus jĂ”uda Eestist vĂ€lja ja mĂ€ngida Euroopas kĂ”rgemal tasemel.“

    Vahva spordipere kĂ€is Õhtulehe taskuhÀÀlingus „Kolmas poolaeg“ oma lugu rÀÀkimas.

    Saatejuht on Andres Vaher.

  • „Mu motivatsioon oli mitme meeskonnakaaslase omast kĂ”rgem,“ meenutas Zakaria BeglariĆĄvili Õhtulehe jalgpallisaates ĂŒle-eelmise aasta lĂ”pus Narva Transist lahkumist. „NĂŒĂŒd on mu motivatsioon veel kĂ”rgem. Tunnen, et see iga aastaga ainult kasvab ja loodan, et nii jĂ€tkub veel kaua.“

    NĂŒĂŒd NĂ”mme Unitedis mĂ€ngiv, ent nii Flora (neli korda) kui Levadia (ĂŒks kord) ridades Eesti meistriks tulnud „Zaka“ leiab end ikka ja jĂ€lle mĂ”ttelt, miks siinsed noored platsil samamoodi ei pĂ”le nagu tema vĂ”i ka Gruusia eakaaslased.

    „VĂ€ga paljudes mĂ€ngijates ma ei nĂ€e seda! Mina olen 35. Kui ma vaatan nooremaid, 18, 19, 20aastaseid
 Nad lihtsalt mĂ€ngivad. Jah, siis ma lĂ€hen vahel natuke nĂ€rvi!“ tunnistab söödu- ja löögimeister, kes tuli esimest korda Eestisse palli lööma juba 2010. aastal.

    Tervikuna ennustab ta Eesti jalgpallile siiski helge(ma)t tulevikku. Ühtlasi loodab end koos naise, tĂŒtre ja pojaga Tallinna mĂ”nusalt sisse seadnud ning tuleviku Eestiga siduv BeglariĆĄvili, et seitsmeaastasel pojal Nikolas Ă”nnestub korda saata see, mis tal endal jĂ€i tegemata: ehk tĂ”mmata selga Eesti koondise sinine sĂ€rk.

    „Nikolas kĂ€ib juba ka NĂ”mme Unitedis trennis. Kui mu naine vahel arvab, et ta vĂ”iks tulevikus ehk Gruusiat esindada, siis Nikolas ise ĂŒtleb kindlalt: ma olen sĂŒndinud Eestis, ma armastan Eestit rohkem ja tahan mĂ€ngida Eesti eest! See ongi minu vĂ€ike unistus: nĂ€ha teda mĂ€ngimas Eesti koondise sĂ€rgis,“ avaldab Zaka.

  • FC Flora ja FCI Levadia ridades neljal korral Eesti meistriks kroonitud Brent Lepistu kĂ€is oma vĂ€rvikat karjÀÀri meenutamas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“.

    Alustuseks kinnitas Lepistu, et kuivĂ”rd alanud hooajal pole ta ĂŒhegi klubi hingekirjas, siis on igati loogiline jĂ€reldus, et tema karjÀÀr ongi lĂ”ppenud. PĂ€ris lĂ”plikult ta ust kinni ei tĂ”mmanud, aga sĂ”nas, et 95protsendilise tĂ”enĂ€osusega on see nii.

    SeejĂ€rel vĂ”tsime Lepistu karjÀÀri pulkadeks lahti ja keskendusime selle vĂ”tmemomentidele. Iga teema sai vĂŒrtsitatud vĂ€rvikate lugude ja pĂ”nevate meenutustega:

    Kodune U19 EM

    Ajateenistus

    Eesti meistritiitlid ja kaptenipael Floras

    VÀliskarjÀÀr (Kristiansund, Lahti, Mioveni)

    FCI Levadia, opositsiooniliidri staatus ja karjÀÀrilÔpp

    Pereelu ja isapÔli

    Selgus nĂ€iteks, millist palka teenis Flora kapten Lepistu 2017. aastal, kui ta meeskonna ĂŒheksa vĂ€rava toel Eesti meistriks vedas ja mida pakuti talle uueks hooajaks. Milliste seiklustega puutus ta kokku koos Andreas Vaiklaga Kristiansundis ja kuidas lĂ”ppes keset Ă”htusööki tema teekond Rumeenia kĂ”rgliigaklubis Mioveni.

    LĂ”petuseks valutas Lepistu mĂ”istagi sĂŒdant ka Eesti jalgpalli hetkeolukorra ja tuleviku pĂ€rast. Ta tunnistas, et on koos Tarmo Kingiga kodust jalgpallijuhtimist kĂ”ige enam kritiseerinud ja seepĂ€rast ka kannatanud.

  • Ken Kallaste on tĂ€navusest Tallinna FCI Levadia jalgpallimeeskonna abitreener. Õigemini: paberita abitreener.

    „Olen tĂ€iesti nullpunktis. Mais algab kursus, siis on plaan minna,“ rÀÀgib 37aastane endine profijalgpallur ning tunnistab: tegelikult soovinuks ta mĂ€ngimist jĂ€tkata, aga mitte mĂ”nes Eesti meistriliiga tagumise otsa vĂ”istkonnas.

    „Ma ei arvanud, et hakkan treeneriks. MĂ”tlesin, et kui mĂ€ngimisega lĂ”petan, pakin end kokku ja lĂ€hen Eestist Ă€ra, kuhugi soojale maale. Konkreetset ideed, mida tegema hakkan, ei olnud,“ teatab ta. „Siis aga tuli Levadia jutuga, et mind nĂ€hakse uues rollis. MĂ”tlesin: okei, proovin siis seda ametit. Seni olen nautinud.“

    Kallaste nautis ka elu Poolas, kus ta veetis mĂ€ngijakarjÀÀri parimad hooajad. Saates pajatab ta, mis need viis aastat eriliseks ja meeldejÀÀvaks tegi – meenutades ka kĂŒlili keeratud bussi, hobupolitsei sekkumist ja mitmeid teisi vĂ€rvikaid juhtumisi.

    „Sa tunned ennast seal jalgpallurina. Kuidas fĂ€nnid non-stop möllavad
 See on jĂ”hker! VĂ€ga raske on mitte pingutada,“ kĂ”lab selle kĂ”ige lĂŒhike kokkuvĂ”te koos tĂ”demusega, et „olin kĂ”igis sealsetes meeskondades tehniliselt vĂ”ib-olla kĂ”ige halvem mĂ€ngija“.

    Ainsana kolme erineva klubiga (Kalju, Flora, Levadia) Eesti meistriks kroonitud Kallaste rÀÀgib ka koduste tippklubide vahetamisest, sÀrgi raskusest ja Flora fÀnnide vihastamisest.

    „Kui ma olin Floras, muidugi vihkasin Levadiat ja tahtsin neile korralikult keerata. Jah, ma ei kujutanud ette, et lĂ€hen Levadia sĂ€rki. Aga kui pool sai vahetatud, avastasin, et ka see on vĂ€ga sĂŒmpaatne klubi. Ja siis tahtsin Florale keerata.“

    Risto ja Ken Kallaste on Klavanide ja Poomide kÔrval ainsad Eesti koondises mÀnginud isa ja poeg. Milline oli isa roll Keni tippjalgpalluriks kasvamisel?

    „Oleks vĂ”inud suurem olla. Kindlasti mĂ€ngis rolli see, et me ei elanud koos. Aga nii palju kui trehvasime, midagi ma temalt ikka kaasa sain. Hakkasin jalgpalli tĂ”sisemalt vĂ”tma alles 14-15aastaselt. Keegi vĂ”inuks mind nooremas eas rohkem tagant suruda.“

    Saatejuht on Andres Vaher.

  • Kui siiani on Premium liigat arendatud pigem konservatiivselt, siis omaaegne pikaaegne jalgpallikoondislane, kuid alates detsembrikuust alaliidus tippliigasid juhtiv Teet Allas nĂ€eb kursimuutuse vajalikkust.

    „Minu soov on teha ambitsioonikas plaan ja liikuda edasi suhteliselt kiirete sammudega, et publikut tuleks rohkem,“ lausus ta Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“.

    „Mis puudutab liiga nĂ€itamist laiemalt, siis siin tahaksime teha suurema muudatuse. See pööre ei ole lihtne, vaid nĂ”uab suurt pingutust. Kuhu me sellega tĂ€pselt jĂ”uame, kas see teenus saab olema tasuline ja kas muutus tuleb juba 2027. aastal, seda nĂ€eme tĂ€navuse aasta jooksul,“ avas Allas veidi kaarte. „Oleme mĂ€rtsi keskel astumas Euroopa liigade assotsiatsiooni liikmeks. Üks vĂ”imalus on nĂ€iteks erinevate riikidega ĂŒhiste telepakettide mĂŒĂŒk.“

    Selle kohta, et tĂ€navuse hooaja avamĂ€ng lĂŒkkus ERRi soovil jĂ€rgmise nĂ€dala reede Ă”htult laupĂ€eva varalĂ”unasse, lausus Allas: „Loomulikult ei neelanud me seda muutust alla liiga lihtsalt. Praegu on nii, aga tahaks, et edaspidi arvestataks neis kokkulepetes rohkem ĂŒksteisega.“

    KĂŒsimusele, kas pigem on tĂ”enĂ€oline ĂŒlejĂ€rgmisel hooajal ERRiga koostöö jĂ€tkamine vĂ”i mitte, vastas Premium liiga uus boss: „KĂ”ik variandid on vĂ”imalikud ja neid on palju. Mingeid piire meil ees ei ole: nĂ€iteks seda, et peame olema tingimata 36 mĂ€nguga ERRis. See on meie ja meie klubide otsus. VĂ”ib-olla peaks seal olema ainult kĂ”ige-kĂ”ige olulisemad kohtumised ja ĂŒlejÀÀnud kuskil platvormil.“

    Allas rÀÀgib ka muudest uue ametiga kaasnevatest muredest ja rÔÔmudest. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas talle ikka ja jĂ€lle kuulsat Moldovale löödud vĂ€ravat meenutatakse, mida ta on pidadnud ĂŒle elama kohtunikuna kĂ€tt proovides ning sellestki, kui tundmatuseni on ÀÀrekaitsja amet vahepealsete aastate jooksul muutunud.

    Saatejuht on Andres Vaher.

  • Tallinna Kalevi ĂŒlipikaaegne kogukonna- ja turundusjuht Remy PĂ”ld on klubi nimel elanud ja hinganud pea 11 aastat. Ühes tĂ€navuse talvega tĂ”mbab ta klubis asjaajamist veidi koomale.

    Niisiis kutsusime Kalevi klubi pikaaegse asjaajaja endale kĂŒlla ning vaatasime möödunud aastatele tagasi. Tugeva korvpallitaustaga mees – kes muuseas mĂ€nginud Eesti U20 koondises kĂ”rvuti nii mĂ”negi siinse tippmĂ€ngijaga – jĂ”udis esmalt tĂ€nu tuntud jalgpalliagendile Inglismaale ĂŒlikooli ning sealtkaudu otsapidi jalgpalli juurde.

    Praktika Leicester Citys, koduigatsus ja naasmine kodumaale pÀÀdisid sellega, et 2015. aasta kevadel asus toona 22aastane Remy tööle Tallinna Kalevi jalgpalliklubi arendusjuhina. Pea 11 aastat hiljem on ta endiselt seal, kuid viimati kogukonna- ja arendusjuhi ametit pidanud mees tĂ”mbab ĂŒhes klubi esiliigasse langemisega nĂŒĂŒd ametialast haaret veidi koomale.

    Lugusid peitub aga nii Kalevi- kui ka sellele eelnevates aastates lausa kuhjaga. Neile vaatamegi nĂŒĂŒd koos Remyga uuesti otsa.

    Head kuulamist!

  • Veel 2024. aastal FC Flora duubelmeeskonna fĂŒsioterapeudiks olnud Tarmo Tikk otsustas aasta eest Eestimaa tolmu jalgelt pĂŒhkida ning asus tööle Singapuri jalgpalli valitsejaklubis Lion City Sailorsis. Oma tegemistest ja sealsest eluolust kĂ€is ta aasta alguses rÀÀkimas Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas poolaeg".

    Tikk kirjeldas saates, kuidas ta lÔi Singapuriga kontakti tÀnu Artur LÔhmusele, kes lÀks Sailorsisse vÀravavahtide treeneriks paar kuud varem.

    Loomulikult rÀÀkis Tikk lahti Singapuri jalgpalli mured ja rÔÔmud. Ühest kĂŒljest on seal palju raha ning nii saab ta enda tööd - nagu ta ise ĂŒtles, siis on ta vigastatud mĂ€ngijate treener - teha paremini, aga samas on seal ka puuduseid. Tikk rÀÀkis ka neist.

    Eesti ja Singapuri jalgpalli vahel saab luua ka teatavaid paralleele, sest Sailorsi klubi omanik on ka Singapuri jalgpalliliidu president ning nii on need sĂŒsteemid omavahel lĂ€bi pĂ”imunud. Tikk sĂ”nas, et vĂ”rdlusmoment on tĂ”esti arvestatav, aga tema hinnangul tehakse - vĂ”i vĂ€hemalt soovitakse teha - Singapuris asju lĂ€bipaistvamalt.

  • Jalgpallitreener Risto Paju (22) on hoolimata vĂ€ga noorest east juba kogenud nii mĂ”ndagi. Maardus sirgunud mees pÀÀses vaid 20aastaselt tööle Slovakkia kĂ”rgliigaklubisse Dunajska Streda ning on tĂ€naseks jĂ”udnud Paide Linnameeskonna abitreenerikohale.

    VĂ€rskes „Kolmanda poolaja“ jutusaates vaatab Paju oma noorele, kuid kirevale karjÀÀrile tagasi. 14aastaselt treenerina saadud tuleristsed Maardus, pĂ”iked nii FCI Levadia kui ka FC Flora sĂŒsteemi, kĂ€ik Slovakkiasse, esiliiga meistritiitel NĂ”mme Unitediga ning koostöö kogenumate, kuid samas endiselt noorte ametivendade Vladimir Vassiljevi ja Nikita BrĂ”liniga – need on vaid mĂ”ned teemad, millest saates rÀÀgime.

    Juttu tuleb ka mugavustsoonist – miks ei jĂ”ua Eesti treenerid tihtipeale kodukamaralt kaugemale? „Mul oli Dunajskas Hispaania treener, kes ĂŒtles, et Risto, sa pead s*tta sööma. Ja siis Risto pidigi pool aastat s*tta sööma,“ vaatab Paju muigvelsui Slovakkia-ajale tagasi.

    Milliseid tingimusi vĂ”imaldatakse analĂŒĂŒtikutele Slovakkia tippklubis? Kui suur oli palgaerinevus? Ja millest 22aastasena Eesti tippklubi abitreeneriks kerkinud mees ĂŒldse unistab?

    Vastuse saab ka konkreetne kĂŒsimus: kui nĂ€iteks mĂ”ni esiliigasats pakuks Pajule tĂ€na peatreenerikohta, vĂ”taks ta selle vastu?

    Head kuulamist!

  • 2025. aasta Eesti aasta naisjalgpallur Siret RÀÀmet mĂ€ngib kĂŒll igapĂ€evajalgpalli Austria kĂ”rgliigaklubis LASK, kuid tuli talvepuhkuseks koju puhkama ning leidis aega kĂŒlastada „Kolmanda poolaja“ jalgpallisaadet.

    TĂ€pselt aasta eest siirdus RÀÀmet pĂ€rast kĂŒmmet FC Floras veedetud hooaega esimest korda vĂ€lismaale. Selgub, et unistus profikarjÀÀrist pole kaugeltki pikaajaline, vaid tekkis mĂ”tetesse alles ĂŒsna hiljuti.

    RÀÀgime ka praegusest kodumaast Austriast – kuidas erineb elu mĂ€gede maal Eesti omast, millised on sealsed naisproffide tingimused ja kuidas on lood fĂ€nnikultuuriga?

    Enne Austria-vĂ”imaluse tekkimist oli RÀÀmet kĂ”rghariduse nimel tihtipeale vĂ€lisklubide testimispakkumistele Ă€ra öelnud. PĂ€evatöö on Eestis naisjalgpallurite igapĂ€eva lahutamatu osa – uurime, millega tegeles keskkaitsja enne vĂ€lismaale siirdumist igapĂ€evaselt. Vihje: 2023. aastal lĂ”petas ta TalTechi Eesti mereakadeemia veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise erialal.

    Kiikame ka lapsepÔlve: jalgpall pole RÀÀmeti elus kaugeltki esimene ja ainuke spordiala. Nooremana tegeles ta nÀiteks ka kardispordi ja judoga.

    Head kuulamist!