Afleveringen
-
Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra.
Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip.
Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta.
Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus.
Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta.
Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole.
Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on.
Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud.
Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde.
Ronald Liive.
-
Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm.
Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde.
Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks.
Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Täna, 1. detsembril tähistatakse siseturvalisuse päeva, millega tänatakse kõiki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. Seetõttu keskendub ka “Kriitiline intsident” täna siseturvalisusele.
Saates on külas SMITi äriteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu.
Saatekülalistega arutleme selle üle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuväljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kõnekaartidest, näotuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust.
Põgusalt räägime ka päevakajalistest sündmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja päästjate aega ja maksumaksjate raha säästa.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend.
Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus.
Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tõstatanud küsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- või sidekatkestus.
Nii palju, kui sel teemal on võimalik avalikult rääkida avavad tänases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson.
Mõlemad saatekülalised andsid rahustava sõnumi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole põhjust. RITi teenustest rääkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mõeldud ning erinevaid situatsioone on mängitud ka läbi.
Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rääkides Janson. Saatekülalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd.
Saates sai räägitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel põhinevast andmesideühendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele võtnud. Ühtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jäänud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse täiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga.
Tänases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ülevaate kõigist uuendustest ja võimalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad.
Kuigi portaal on nüüdseks valmis kinnitasid mõlemad, et arendustööd jätkuvad ning uusi võimalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada.
Saatekülaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tõttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejärjekordne – nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes?
Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s.
Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega.
SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud.
Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada.
Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel.
See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on.
Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal.
Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega.
Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal.
Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks.
Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada.
Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Välismaalastele e-Eestit tutvustades räägitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele üle kontroll ja täielik ülevaade. Väidetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis põhjusel käis inimese andmeid vaatamas.
Tänane saade keskendub andmejälgijale ehk annab koos külalistega vastuse küsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele.
Saates on külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.
Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosüsteemi andmete päringute kohta infot talletatakse. Ühtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejälgijaks.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Milline näeks välja elu, kui e-teenusesse pääsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sõnul on täiesti paroolitu elu võimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu.
Vene käis saates rääkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pääseksid tööarvutisse ilma tülikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise järgi.
Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sõnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
28.-29. septembril toimub kompleksõppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse üleriigilise hädaolukorra lahendamise võimet ja asutuste toimepidevust. “Kriitilise intsidendi” saates andis õppusest ülevaate siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas.
Nõunik tõi välja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Õppusel ajal saavad Muuga sadama ümbruses olevad inimesed telefoni SMS sõnumi, kus teavitatakse neid ohust.
Ühtlasi kasutatakse õppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Õppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste üle andis saates ülevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan.
Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti õppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna võimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sel aastal täitub üheksa aastat ajast, mil käivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetähis välja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pärast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot.
Tänase saate külalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja õigusjuht Oscar Õun andsid põhjaliku ja detailse ülevaate programmi tegemistest ja taustast.
Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit või KAPO-t.
Lahti sai räägitud seegi, mis asi on e-residentsuse nõukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lähitulevikust ehk programmi muudatustest.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tänane on hoopis magus kuulamine kõigile, kellele pakub arhiivindus huvi.
Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kõike muud arhiveerivad. Näiteks selgub, et info võimalikult pikaaegse kestmise nimel säilitatakse andmeid lintkassetidel.
Rahvusraamatukogurahvusteavikute säilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rääkis lähemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jõudnud paljud Eesti veebilehed. Näiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud.
Saates tuli veel teemaks, kuidas mõlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille põhjal valitakse välja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud või ettevõtted ise rahvusarhiivile või rahvusraamatukogule näiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Tänaseks on veidi üle ühe aasta olnud riigi küberturvalisuse poliitika juhiks Liisa Past, kelle juhtida on riigi kurss keerulisel küberteel. Märkimaks olulist verstaposti käis Past “Kriitilise intsidendi” saates rääkimas, millega riigi küberturvalisuse poliitika juht ning tema juhitud osakond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) üldse tegeleb ja kui palju seal inimesi tööl on.
Kui Pasti eelkäija ajal seadis riik 5G sidevõrkudes Huawei keelu, siis vähemalt praeguseks ei ole teada, et midagi analoogset oleks veel lähiajal tulemas.
Küsimuse peale, kas Eesti riik hakkab ühel hetkel mõne konkreetse ettevõtte riist- või tarkvara veelgi suuremalt keelustama ütles Past, et teoorias ei ole see välistatud.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
“Kriitiline intsident” süübis sel korral põhjalikult Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu telgitagustesse avades kuulajatele liidu tagamaid. Tegevjuht Doris Põld tutvustas ITL-i ajalugu ning tema isiklikku pikaaegset kokkupuudet ITL-iga ning miks ja kelle jaoks on liit vajalik.
Põld tutvustas sedagi, miks on liidu 2030. aasta visioonis kirjas, et eestlased on laulev tehnoloogiarahvas. Ühtlasi sai saates puudutatud aastaid tõsist kõneainet pakkunud 5G temaatikat. Põld rääkis ka sellest, mida liit arvab pikalt töös olnud pilvemäärusest, mis on hiljuti mitmelt osapoolelt tulist kriitikat saanud.
Tegevjuht andis detailse ülevaate, kuidas ITL viib läbi lobitööd, millised ettevõtted on liitu oodatud ja mida nad liikmeks olemisest saavad võita.
Saatejuht on Ronald Liive.
-
Sel nädalal on “Kriitiline intsident” võtnud ette väga päevakajalise teema lahkamise. Saates on külas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, kellega tuleb saates juttu kõmulisest naistetute laste uuringust, kuid veel paljust muust, mis puudutab rahvastikuregistrit.
Saatest saab teada, et kuigi rahvastikuregistris on olemas võimalus piiramaks ligipääsu oma andmetele uuringu või reklaami eesmärgil, siis Pungase sõnul ei muuda see teadusuuringute puhul midagi ehk skandaalse Pere Sihtkapitali uuringu jaoks ei saa inimene kuidagi piirata oma andmetele ligipääsu.
Saime teada sedagi, et riigiportaalis olev andmejälgija ei ole samuti päris selline nagu on inimestele mulje jäänud kuna see kuvab rahvastikuregistri puhul vaid viimase poole aasta päringuid. Lisaks ei sisalda see teadusuuringuid ega masspäringuid ehk taaskord Pere Sihtkapitali oma ei jõua andmejälgijasse.
Ühtlasi rääkis Pungas, miks on ministeerium hoidnud sünni registreerimise e-teenusel alles võimaluse, et täiesti võõras meesterahvas saab näha läbi lapse isikukoodi ema nime.
Saatejuht on Ronald Liive.
- Laat meer zien
