Afleveringen
-
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb.
Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida me täna sellest observatooriumist näha saame, sellest saates juttu tulebki.
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne veel orbiidile. Saatest saame teada ka seda, et miks on Eestis kosmoseteema ristatud sõjandusega? Ja lõpuks leiame vastuse ka sellele, et kas Eestis siis ikka on lõpuks kosmoseriigiks saanud või mitte.
Aga vahepeal, leiab Kristmann, on enese arendamiseks vaja ikka kuhugi suuremasse kosmoseasutusse tööl minema. Et kogemusest pungil siis tagasi tulla.
Saatejuht on Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
-
Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peaks suutma koha peal toota. Enamgi: Ukrainagi vajaks selliseid masinavärke rohkem, kui neile pakkuda jaksatakse. Aga kui seadused leebemad oleksid, kas meil siis insenere ikka jaguks? Saatejuht on Marek Strandberg.
[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).
-
**"Me ei peaks majanduskriisist vĂ€ljumisel liiga lödilt kĂ€ituma"**, just nii ĂŒtlebki ettevĂ”tja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tĂ€henda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nĂ”usse ei jÀÀks vaid vĂ”taksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende jĂ€rgi on vajadust!Saates tuleb juttu selleks, miks me majanduse pĂ€ris kasvatamisega alati poole peale jÀÀme ja ei oska teha olulist kĂ€iku: ĂŒle kullata insenere ja lasta neil asjade loomisel vĂ”tmerolli mĂ€ngida.Saatejuht Marek Strandberg[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)
-
Seapuhku on "Kukkuvas Ă”unas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt kĂ€ituda. Tartu Ălikooli zooloog Egle Tammeleht rÀÀgib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert RĂ€hni kĂ”nelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks mĂŒĂŒa ikka elusat loodust ja see ka pĂ€rast mĂŒĂŒki ellu jĂ€tta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lĂ”pusosas rÀÀgib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige fĂŒĂŒsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit vĂ”ib tabada tĂ€ilik pimedus â vaimupimedust pidas ta silmas â on tĂ€ide minemas vĂ”i on meil ikka lootust ka, et kooliharidus jĂ€tkuvalt Ă”itseda saaks. Saatejuht on Marek Strandberg.[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).
-
Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda.
Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on.
Saatejuht Marek Strandberg
[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)
-
Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud terviseandmetega on võimalik-et üsna vähe peal hakata. Nende kogumisel on tehtud mitmeid apse, mida kõrvaldada ei pruugi õnnestuda. Samas on e-tervise tulevik paljulubav, kui õigesti edasi minna.
Saatejuht Marek Strandberg
[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)
-
Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda.
Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).
-
Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson.
Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada.
Saatejuht Marek Stradberg.
Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).
-
Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus.
Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele.
Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht.
Saatejuht Marek Strandberg
Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)
-
Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver.
-
Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest.
Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus?
Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima?
Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa.
Saatejuht Marek Strandberg.
-
Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg.
Saatejuht Marek Strandberg.
-
Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda?
Saatejuht Marek Strandberg
-
RenĂ© MĂ”ttus, Edinburgh'i ja Tartu ĂŒlikooli psĂŒhholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja rÀÀgib sellest, et on möödapÀÀsmatu luua teaduspĂ”hised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhÀÀlestada. Enamgi: tĂ€na on olemas arusaam sellest, kuidas tĂ”epoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vĂ€ltida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.
-
Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.
-
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23
- Laat meer zien
