Afleveringen
-
Muuseumimelu hooaja viimases osas viivad saatejuhid Sander Olo ja Sander JĂŒrisson kuulaja kaasa mitmele kohtumisele: uue Eesti Rahva Muuseumi juhi Laura Kipperiga, Muinsuskaitseameti spetsialisti Kadri Taelaga ning hiljuti taasavatud KGB vangikongidesse ĂŒhes kuraator Martin Vainoga.
Lisaks tehakse Kanni Kallastuga pÔige LÔuna-Eesti turismiteemadesse ja jagatakse suviseid muuseumisoovitusi.
-
Seekordne Muuseumimelu uudistab mikrofoniga ringi heade mÔtete linnas Tartus, kus kÀime uudistamas kolme nÀitust.
Ălenurmel Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis avati uus Maaelu Uudishimukeskus (MUHK) koos "LaudasĂŒmfoonia" nĂ€itusega â ehtsad loomad, interaktiivsed mĂ€ngud ja arutelu loomapidamise tulevikust.
Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum ootab audionÀitusele "Kaotusest laotusesse", kus kirjanik Jan Kaus viib kuulajad pagulaskirjanduse radadele.
Tartu Ălikooli muuseumis saab avastada Tartu linna algust nĂ€itusel "NĂ€htamatu Tartu".
Lisaks rÀÀgime peagi saabuvast muuseumisÔprade pidupÀevast - tÀnavusest muuseumiööst.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Seekordses Muuseumimelu saates rĂ€ndavad Sander Olo ja Sander JĂŒrisson Eesti peal ringi - esimene neist kĂ€ib Rakveres, et tutvuda eelmise aasta Eesti parima muuseumiga ning teine sĂ”idab Tartu, et vĂ€lja uurida, kuidas August Kitzberg reetis Oskar Lutsu. Kuuleme ka, kuidas nĂ”ukogudeaegsetest suvilatest on saanud uurimisobjekt.
Saadet toetavad Muinsuskaitseamet, LĂ”una-Eesti Turismiklaster, Ajaloomuuseum ja Tartu Ălikooli muuseum. -
Muuseumimelu uues osas tutvuvad saatejuhid Sander Olo ja Sander JĂŒrisson kahe kuluka muuseumivaldkonna arendusega - kuus miljonit eurot maksva uue Eesti Loodusmuuseumi pĂŒsinĂ€itusega ja pea 100-miljonilise hinnalipikuga pĂ€randihoidla projektiga. Miks neid meile vaja on, kuuleb saates. Lisaks pĂ”ikame nii Ida- kui ka LÀÀne-Virumaale, et teha kiirtutvust orhideede ja salasigarettidega.
-
Eelmisel nĂ€dalal tunnustati Tartus 20. korda parimaid Eesti muuseume. Muuseumimelu tĂ€nases episoodis kĂŒlastame aga esimese muuseumide aastaauhinna ehk muuseumiroti saanud paika - Tartu MĂ€nguasjamuuseumi. KĂ€ime kĂŒlas ka Eesti piirialadel: Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis ja Saaremaa muuseumis.
20 aastat tagasi pĂ€lvis Eesti esimese muuseumiroti tiitli Tartu MĂ€nguasjamuuseum. Muuseumimelu Sanderid istusid sel puhul laua taha koos muuseumi juhi Triin Vaaroga, kes meenutab, kuidas 2000. aastate algul mĂ€nguasjamuuseumile kodu leiti, millist rolli mĂ€ngis sisekujundus ja miks muuseumil oli Eestis esimene spetsiaalne mĂ€ngutuba. Kuigi 20 aastat on pikk aeg, pole muuseum oma vĂ”lu kaotanud â lapsed ja pered armastavad seda endiselt. Vestlusest selgub, et paljud endised kĂŒlastajad on nĂŒĂŒdseks ĂŒlikoolis ja soovivad tööle tulla paika, mis neile lapsena sĂŒgavale sĂŒdamesse puges.
Viljandimaal, jalutuskĂ€igu kaugusel LĂ€ti piirist, asub Holdre lossis Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum - unikaalne kultuuripĂ€randi sĂ€ilitaja. Muuseumi asutaja Alo PĂ”ldmĂ€e rÀÀgib, kuidas klaverite ajalugu on nagu arheoloogia â igal aastal avastab ta uusi Eesti klaverimeistrite teoseid. Muuseumis on enam kui 100 klaverit, nende hulgas ka 1950. aastal legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi valmistatud esimene Eesti kĂ€sitsi valmistatud kontsertklaver Ihse, mille saatel on esinenud Georg Ots ja teised Eesti muusika suurkujud. Klaverimuuseumi tegemistel tasub silma peal hoida ka muusikasĂ”pradel - seal toimub tihti ka klaverikontserte.
Saaremaal kĂŒlastas Sander Olo kahte erilist vĂ€ljapanekut: Salome Trei 120. sĂŒnniaastapĂ€evaks pĂŒhendatud nĂ€itust âIlu. Ărnus. Igavik.â ja âSilmast silma keskaegse saarlasegaâ. Graafik Salome Trei on ĂŒks Eesti esimesi naisgraafikuid, kelle tundlik ja impressionistlik looming on saanud uue elu Saaremaa Muuseumis. NĂ€itus on koostatud koostöös kohaliku kunstikoguja TĂ”nis Kipperiga ning esitleb haruldasi originaalteoseid.
Teine nĂ€itus viib kĂŒlastajad tagasi 13.â14. sajandi Saaremaale, kus saab nĂ€ha keskaegse saarlase rekonstruktsiooni, ehtsaid arheoloogilisi leide ja vĂ€rvikirevaid keskaegseid rĂ”ivaid. Lisaks testis Sander Johannes Aaviku ideaalnaise Ruti rakendust â Saaremaa Muuseum on AI tööriista abil loonud naise, keda keeleuuendaja Aavik pidas tĂ€iuslikuks.
7. veebruaril jagati vĂ€lja tĂ€navused muuseumirotid. Pikemalt tuleme neist mĂ”ne juurde tagasi jĂ€rgmistes saadetes, aga auhinnasaju kiirĂŒlevaade siiski ka selles osas. Kes kuulas meie ĂŒle-eelmist saadet, kus olid kĂŒlas eelmise aasta kolm parimat nĂ€itust - âKellele kuulub ööâ ERMis, âSugu ja luguâ fotomuuseumis ning âViltuse maja saladusedâ Tartu Kunstimuusuemis - siis nĂŒĂŒdseks on selge, et vĂ”idupĂ€rg anti neist viimasele ehk âViltuse maja saladuseleâ. KĂŒlastada seda kahjuks enam ei saa, kĂŒll aga on veel avatud teised nominendid. Kes sai aasta kogukonnasĂ”braks, parimaks pĂŒsinĂ€ituseks, muuseumiarendajaks ja -turundajaks jne, kuula juba saatest.
MaarjamĂ€e lossis toimub Vabariigi aastapĂ€eval perepĂ€ev ning avatakse nĂ€itus âMina, raamat ja eksliibrisâ.
Ajaloomuuseum avas veebruari alguses Suurgildi hoone uue nĂ€ituse âArheoloogilised vĂ€litööd Eestis 2024â.
Koolivaheajal ootavad lapsi tegevuslaagrid ja töötoad erinevates Ajaloomuuseumi filiaalides.
-
Tallinnas on terve rida tuntud muuseume, kuid sel korral lĂ€hme kĂŒlla kahele, kuhu seni vaid vĂ€hesed sattunud on.
KĂŒlastame Kadrioru pargi serval peituvat Elektrilevi muuseum-alajaama, ning seejĂ€rel vĂ”tame ette trammisĂ”idu ja maandume Tallinna Linnatranspordi Trammipargi muuseumis.
Lisaks on saates kĂŒlas Mirjam Krull Muinsuskaitseametist, kellega rÀÀgime muuseumidele hoo sisse lĂŒkkamisest.
-
Muuseumimelu taskuhÀÀlingus on kĂŒlas Eesti eelmise aasta kolm parimat nĂ€itust. Ja kĂ”ik on veel avatud!
Saates kuuled, kuidas lapsed muuseumite sotsiaalseid reegleid rikuvad, miks muuseumis pikutamine vÔib olla stressi parim ravim, mis juhtub, kui nÀituse kuraator on suur ööelu fÀnn ning kuidas avastati Eesti pornograafiaajaloo tÔeline aardelaegas.
Saatejuhtidel Sander Olol ja Sander JĂŒrissonil on stuudios kĂŒlas Hanna-Liis Kont Tartu Kunstimuuseumist ja Karin Leivategija Eesti Rahva Muuseumist (ERM). Lisaks kĂ€ime kĂŒlas Annika Haasil Tallinna Fotomuuseumis.
Saadet toetavad Muinsuskaitseamet, LÔuna-Eesti Turismiklaster ja Ajaloomuuseum. -
Aasta hakkab lĂ”ppema, nii et aeg vaadata tagasi! đïž VĂ”tame sel korral kokku 2024. aasta koos Muuseumikaardi tegevjuhi Kert Kase đïž ja turundusjuhi Liina Pulgesega. RÀÀgime, kuidas on lĂ€inud Muuseumikaardil ja millised muuseumid ning nĂ€itused sel aastal enim kĂ”netasid.
-
Muuseumimelu tĂ€histab sel korral vĂ€ikest juubelit â eetrisse lĂ€heb 10. osa! đïž Parim viis seda tĂ€histada on minna kĂŒlla teisele juubilarile â Niguliste muuseumile đïžâȘ, mille avamisest möödub 21. novembril 40 aastat.
PidupĂ€eva eel vĂ”ttis meid vastu Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo, kellega vestlesime nii muuseumi saamisloost đ kui ka tĂ€htpĂ€eva puhul pakutavast pĂ”nevast programmist đŒ. Piilusime ka hiljuti avatud ja suurt kĂŒlastajahuvi pĂ€lvinud nĂ€itusele âĂkssarvik vĂ”lumetsasâ đŠđł ning kergitasime saladuseloori muuseumi jĂ€rgmise aasta pĂ”nevatelt plaanidelt. đ”ïžââïž
đ§ Saate teises pooles rÀÀgib Sander Olo, mida pĂ”nevat ja kasulikku ta nĂ€gi Leipzigis muuseumi- ja nĂ€itusetehnoloogiate messil MUTEC. đĄđĄ
-
Muuseumimelu on taas Tartus. Sel korral salvestame saate ERMis, aga juttu teeme hoopis Tartu kultuuripealinna raames kolmes LĂ”una-Eesti muuseumis kĂŒlastajaid rÔÔmustavast ĂŒhisnĂ€itusest âPeedist pesumasinâ. NĂ€itusi avavad Madle Uibo Tartu Linnamuuseumist, Ilze Salnaja-VĂ€rv Eesti PĂ”llumajandusmuuseumist ning Paavo Kroon Eesti Maanteemuuseumist.
-
Selles episoodis vĂ”tame kokku Baltikumi esimese iga-aastase XR (laiendatud reaalsuse) arendajate konverentsi, mis toimus Tallinna vanalinnas. RÀÀgime inspiratsioonist, mida ĂŒritus pakkus, ning tutvustame pĂ”nevaid tehnoloogiaid ja projekte, mis vĂ”iksid tulevikus leida rakendust ka muuseumimaailmas.
Konverentsi sai kuulda Jeremy Daltonit (PwC), kes rÀÀkis virtuaalreaalsuse ajaloost ja potentsiaalist, Petri Rajahalmet (FOV Ventures), kes tutvustas innovaatilisi lahendusi liitreaalsuse tehnoloogiates, mis vÔivad muuta muuseumivitriinid interaktiivseteks, suurest kunstiröövist Helsingis ja palju muud.
Samuti haarasime sabast kinni kohalikelt XR-ekspertidelt MÀrt Lumelt ja Rein Zobelilt, kes selgitasid, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiad saavad rikastada muuseumikogemust, pakkudes uusi ja pÔnevaid viise nÀituste kureerimiseks ja esitamiseks.
Lingid
Visit Atopia | atopia.space Hexa - Where 3DCommerce Clicks Distance Technologies - Pioneering the worldâs first true glasses-free XR solution | Distance 7Sense Estonian Virtual and Augmented Reality Association | EEVR Virtual Reality for Schools - Futuclass Education Maru VR -
Seekordses episoodis uurime, kuidas teater ja muuseum saavad koostöös luua unikaalseid ja puudutavaid elamusi. Vestleme Miksteatri lavastaja Kaido Ranniku ning Teatri- ja Muusikamuuseumi teaduri Annely Kaldojaga.
RÀÀgime rÀnnaklavastusest "Mu meel unus mÀgede taha", mis viis vaatajad maailma kogema lÀbi vaegnÀgijate perspektiivi, kasutades spetsiaalseid prille nÀgemisvÔime vÀhendamiseks vÔi kaotamiseks. Arutleme, kuidas selline kogemus avardab meie arusaama ligipÀÀsetavusest, kasvatab empaatiat ja innustab unistama.
Lisaks kÀsitleme teatri ja muuseumi koostöö vÔimalusi ning seda, kuidas meeltega mÀngimine vÔib rikastada nii haridust kui ka kultuurielamusi.
Kuula episoodi ja saa teada:
Kuidas sĂŒndis idee luua lavastus vaegnĂ€gijatele ja nĂ€gemispuudega inimeste kogemuse tutvustamiseks. Milliseid vĂ€ljakutseid esitas keskaegse torniga muuseumihoone sellise lavastuse lĂ€biviimisel. Kuidas teater ja muuseum saavad koos pakkuda elamusinnovatsiooni ning avardada kĂŒlastajate maailmapilti.Liitu meiega selles pĂ”nevas vestluses ja avasta, kuidas unistused saavad reaalsuseks ning miks on oluline rÀÀkida ligipÀÀsetavusest ja empaatiast.
-
Tere tulemast Koplisse!
Muuseumimelu podcast viib teid seekord maagilise realismi radadele. Selle episoodi erikĂŒlaliseks on Kalamaja muuseumi nĂ€ituse "Kopli maagiline realism" kuraator Hannele KĂ€nd, kes avab Kopli kandi varjatud lugusid ja viib meid eksklusiivsele jalutuskĂ€igule mööda Kopli nurgataguseid.
ĂhesĂ”naga avastame piirkonda, mis on inspireerinud Kalamaja muuseumi uusimat nĂ€itust.
-
TaskuhÀÀling ratastel?
TÀiesti vÔimalik, proovisime jÀrgi!
Muuseumimelu nautis pĂ€ikselist sĂŒgisilma ja lĂ€ks oma viiendas osas kĂŒlla Eesti VabaĂ”humuuseumisse. Tutvusime sel kevadel avatud Karjalapse seiklusrajaga, kus linnalapsed saavad olla nagu maalapsed.
Jalgrattal vĂ”ttis meid vastu ja viis tuurile muuseumi juht ja Karjalapse raja ĂŒks autoreid Tanel Veeremaa.
-
Sel korral lĂ€heme Muuseumimeluga kĂŒlla OtepÀÀ lĂ€histel Neerutis asuvasse tehnoloogia- ja kunstitallu Maajaam, kus on viimaseid nĂ€dalaid avatud tehnoloogilise kunsti vabaĂ”hunĂ€itus âMetsikud bitidâ.
Tartu 2024 pĂ”hiprogrammi kuuluv nĂ€itus on Muuseumimelu tiimi ĂŒks Ă€gedamaid elamusi sellest suvest ja nii uurimegi Maajaama ĂŒhelt eestvedajalt, kunstnik Timo Tootsilt, mis kunsti-, tehnoloogia- ja loodushuvilisi LĂ”una-Eesti kuplite vahel kolme kilomeetrisel kunstirajal ootab ning mis see Maajaam ĂŒleĂŒldse on.
-
24. augustil tÀhistab Ukraina iseseisvuspÀeva. Muuseumimelu kolmandas taskuhÀÀlingus teeme ka meie sel puhul pÔike Ukrainasse, kuhu viib meid ekspert mÀluasutuste kriisi ja riskihindamise alal, Linda Lainvoo, kes hiljuti kÀis Kiievis koolitamas sealseid pÀrandieksperte, sÔjavÀelasi ning prokuröre.
Linda jagab meiega koolituse fookuse â kuidas pĂ€randit sĂ”jaolukorras paremini kaitsta ning kuidas tegutseda, et kahjustused saaksid Ă”igesti dokumenteeritud, jĂ”udmaks ĂŒhel pĂ€eval sĂ”jakuritegudena tribunali ette â kĂ”rval ka sissevaadet olukorrale Ukraina mĂ€lumaastikel.
Kuuleme tÀnavu Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel Kenneth Hudsoni auhinnaga pÀrjatud Maidani muuseumi juhi Ihor Poshyvailo algatusest dokumenteerida Ukraina pÀrandit, Eesti muuseumide veebivÀrava MUIS olulisusest vÔimalikele kriisidele vastu minnes ning eestikeelsest pealkirjast Ukraina Ajaloomuuseumis Kiievis.
Kui tahad omalt poolt Ukraina kultuuripÀrandi sÀilimisse panustada, siis ICOM Eesti on algatanud Ihor Poshyvailo eest veetava MTà HERI (Heritage Emergency Response Initiative) toetuseks rahakogumiskampaania. Andmed annetuse tegemiseks allpool.
đđ Slava Ukraini!
Saaja: MittetulundusĂŒhing ICOM Eesti RahvuskomiteePank: SwedbankArveldusarve number: EE042200221024104091
MÀrksÔna: Abi Ukrainasse
-
Miks peaks pĂŒsinĂ€ituse loomisel olema kaasatud lastepsĂŒhholoog?
Muuseumimelu teises episoodis lĂ€hme kĂŒlla Tallinnas Kadriorus asuvasse Lastemuuseumi Miiamilla. Aasta kestnud uuendustööde jĂ€rel tĂ€navu jaanuaris taas uksed avanud muuseum on vĂ”itnud kiirelt noorte kĂŒlastajate sĂŒdamed ja seda suisa nii sĂŒgavalt, et kĂŒlastajakogemuse kvaliteedi tagamiseks saab muuseumisse minna vaid aega ette broneerides.
Muuseumimelu tiimi teada pole sellist menu enne Eestis ette tulnud, nii et uurimegi, mis selle taga on. Uue pĂŒsinĂ€ituse âLaste maailmaruumidâ saamise lugu, sh lastepsĂŒhholoogi kaasamise pĂ”hjuseid jutustavad filiaali juht ja kuraator Jane Meresmaa-Roos ning kaaskuraator Sireli Uusmaa.
- Laat meer zien