Afleveringen
-
Muuseumimelu hooaja viimases osas viivad saatejuhid Sander Olo ja Sander Jürisson kuulaja kaasa mitmele kohtumisele: uue Eesti Rahva Muuseumi juhi Laura Kipperiga, Muinsuskaitseameti spetsialisti Kadri Taelaga ning hiljuti taasavatud KGB vangikongidesse ühes kuraator Martin Vainoga.
Lisaks tehakse Kanni Kallastuga põige Lõuna-Eesti turismiteemadesse ja jagatakse suviseid muuseumisoovitusi.
-
Seekordne Muuseumimelu uudistab mikrofoniga ringi heade mõtete linnas Tartus, kus käime uudistamas kolme näitust.
Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis avati uus Maaelu Uudishimukeskus (MUHK) koos "Laudasümfoonia" näitusega – ehtsad loomad, interaktiivsed mängud ja arutelu loomapidamise tulevikust.
Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum ootab audionäitusele "Kaotusest laotusesse", kus kirjanik Jan Kaus viib kuulajad pagulaskirjanduse radadele.
Tartu Ülikooli muuseumis saab avastada Tartu linna algust näitusel "Nähtamatu Tartu".
Lisaks räägime peagi saabuvast muuseumisõprade pidupäevast - tänavusest muuseumiööst.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Seekordses Muuseumimelu saates rändavad Sander Olo ja Sander Jürisson Eesti peal ringi - esimene neist käib Rakveres, et tutvuda eelmise aasta Eesti parima muuseumiga ning teine sõidab Tartu, et välja uurida, kuidas August Kitzberg reetis Oskar Lutsu. Kuuleme ka, kuidas nõukogudeaegsetest suvilatest on saanud uurimisobjekt.
Saadet toetavad Muinsuskaitseamet, Lõuna-Eesti Turismiklaster, Ajaloomuuseum ja Tartu Ülikooli muuseum. -
Muuseumimelu uues osas tutvuvad saatejuhid Sander Olo ja Sander Jürisson kahe kuluka muuseumivaldkonna arendusega - kuus miljonit eurot maksva uue Eesti Loodusmuuseumi püsinäitusega ja pea 100-miljonilise hinnalipikuga pärandihoidla projektiga. Miks neid meile vaja on, kuuleb saates. Lisaks põikame nii Ida- kui ka Lääne-Virumaale, et teha kiirtutvust orhideede ja salasigarettidega.
-
Eelmisel nädalal tunnustati Tartus 20. korda parimaid Eesti muuseume. Muuseumimelu tänases episoodis külastame aga esimese muuseumide aastaauhinna ehk muuseumiroti saanud paika - Tartu Mänguasjamuuseumi. Käime külas ka Eesti piirialadel: Eesti Rahvuslikus Klaverimuuseumis ja Saaremaa muuseumis.
20 aastat tagasi pälvis Eesti esimese muuseumiroti tiitli Tartu Mänguasjamuuseum. Muuseumimelu Sanderid istusid sel puhul laua taha koos muuseumi juhi Triin Vaaroga, kes meenutab, kuidas 2000. aastate algul mänguasjamuuseumile kodu leiti, millist rolli mängis sisekujundus ja miks muuseumil oli Eestis esimene spetsiaalne mängutuba. Kuigi 20 aastat on pikk aeg, pole muuseum oma võlu kaotanud – lapsed ja pered armastavad seda endiselt. Vestlusest selgub, et paljud endised külastajad on nüüdseks ülikoolis ja soovivad tööle tulla paika, mis neile lapsena sügavale südamesse puges.
Viljandimaal, jalutuskäigu kaugusel Läti piirist, asub Holdre lossis Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum - unikaalne kultuuripärandi säilitaja. Muuseumi asutaja Alo Põldmäe räägib, kuidas klaverite ajalugu on nagu arheoloogia – igal aastal avastab ta uusi Eesti klaverimeistrite teoseid. Muuseumis on enam kui 100 klaverit, nende hulgas ka 1950. aastal legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi valmistatud esimene Eesti käsitsi valmistatud kontsertklaver Ihse, mille saatel on esinenud Georg Ots ja teised Eesti muusika suurkujud. Klaverimuuseumi tegemistel tasub silma peal hoida ka muusikasõpradel - seal toimub tihti ka klaverikontserte.
Saaremaal külastas Sander Olo kahte erilist väljapanekut: Salome Trei 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitust „Ilu. Õrnus. Igavik.“ ja „Silmast silma keskaegse saarlasega“. Graafik Salome Trei on üks Eesti esimesi naisgraafikuid, kelle tundlik ja impressionistlik looming on saanud uue elu Saaremaa Muuseumis. Näitus on koostatud koostöös kohaliku kunstikoguja Tõnis Kipperiga ning esitleb haruldasi originaalteoseid.
Teine näitus viib külastajad tagasi 13.–14. sajandi Saaremaale, kus saab näha keskaegse saarlase rekonstruktsiooni, ehtsaid arheoloogilisi leide ja värvikirevaid keskaegseid rõivaid. Lisaks testis Sander Johannes Aaviku ideaalnaise Ruti rakendust – Saaremaa Muuseum on AI tööriista abil loonud naise, keda keeleuuendaja Aavik pidas täiuslikuks.
7. veebruaril jagati välja tänavused muuseumirotid. Pikemalt tuleme neist mõne juurde tagasi järgmistes saadetes, aga auhinnasaju kiirülevaade siiski ka selles osas. Kes kuulas meie üle-eelmist saadet, kus olid külas eelmise aasta kolm parimat näitust - „Kellele kuulub öö“ ERMis, „Sugu ja lugu“ fotomuuseumis ning „Viltuse maja saladused“ Tartu Kunstimuusuemis - siis nüüdseks on selge, et võidupärg anti neist viimasele ehk „Viltuse maja saladusele“. Külastada seda kahjuks enam ei saa, küll aga on veel avatud teised nominendid. Kes sai aasta kogukonnasõbraks, parimaks püsinäituseks, muuseumiarendajaks ja -turundajaks jne, kuula juba saatest.
Maarjamäe lossis toimub Vabariigi aastapäeval perepäev ning avatakse näitus „Mina, raamat ja eksliibris“.
Ajaloomuuseum avas veebruari alguses Suurgildi hoone uue näituse „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“.
Koolivaheajal ootavad lapsi tegevuslaagrid ja töötoad erinevates Ajaloomuuseumi filiaalides.
-
Tallinnas on terve rida tuntud muuseume, kuid sel korral lähme külla kahele, kuhu seni vaid vähesed sattunud on.
Külastame Kadrioru pargi serval peituvat Elektrilevi muuseum-alajaama, ning seejärel võtame ette trammisõidu ja maandume Tallinna Linnatranspordi Trammipargi muuseumis.
Lisaks on saates külas Mirjam Krull Muinsuskaitseametist, kellega räägime muuseumidele hoo sisse lükkamisest.
-
Muuseumimelu taskuhäälingus on külas Eesti eelmise aasta kolm parimat näitust. Ja kõik on veel avatud!
Saates kuuled, kuidas lapsed muuseumite sotsiaalseid reegleid rikuvad, miks muuseumis pikutamine võib olla stressi parim ravim, mis juhtub, kui näituse kuraator on suur ööelu fänn ning kuidas avastati Eesti pornograafiaajaloo tõeline aardelaegas.
Saatejuhtidel Sander Olol ja Sander Jürissonil on stuudios külas Hanna-Liis Kont Tartu Kunstimuuseumist ja Karin Leivategija Eesti Rahva Muuseumist (ERM). Lisaks käime külas Annika Haasil Tallinna Fotomuuseumis.
Saadet toetavad Muinsuskaitseamet, Lõuna-Eesti Turismiklaster ja Ajaloomuuseum. -
Aasta hakkab lõppema, nii et aeg vaadata tagasi! 🎙️ Võtame sel korral kokku 2024. aasta koos Muuseumikaardi tegevjuhi Kert Kase 🏛️ ja turundusjuhi Liina Pulgesega. Räägime, kuidas on läinud Muuseumikaardil ja millised muuseumid ning näitused sel aastal enim kõnetasid.
-
Muuseumimelu tähistab sel korral väikest juubelit – eetrisse läheb 10. osa! 🎙️ Parim viis seda tähistada on minna külla teisele juubilarile – Niguliste muuseumile 🏛️⛪, mille avamisest möödub 21. novembril 40 aastat.
Pidupäeva eel võttis meid vastu Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo, kellega vestlesime nii muuseumi saamisloost 📜 kui ka tähtpäeva puhul pakutavast põnevast programmist 🎼. Piilusime ka hiljuti avatud ja suurt külastajahuvi pälvinud näitusele „Ükssarvik võlumetsas“ 🦄🌳 ning kergitasime saladuseloori muuseumi järgmise aasta põnevatelt plaanidelt. 🕵️♀️
🎧 Saate teises pooles räägib Sander Olo, mida põnevat ja kasulikku ta nägi Leipzigis muuseumi- ja näitusetehnoloogiate messil MUTEC. 💡📡
-
Muuseumimelu on taas Tartus. Sel korral salvestame saate ERMis, aga juttu teeme hoopis Tartu kultuuripealinna raames kolmes Lõuna-Eesti muuseumis külastajaid rõõmustavast ühisnäitusest “Peedist pesumasin”. Näitusi avavad Madle Uibo Tartu Linnamuuseumist, Ilze Salnaja-Värv Eesti Põllumajandusmuuseumist ning Paavo Kroon Eesti Maanteemuuseumist.
-
Selles episoodis võtame kokku Baltikumi esimese iga-aastase XR (laiendatud reaalsuse) arendajate konverentsi, mis toimus Tallinna vanalinnas. Räägime inspiratsioonist, mida üritus pakkus, ning tutvustame põnevaid tehnoloogiaid ja projekte, mis võiksid tulevikus leida rakendust ka muuseumimaailmas.
Konverentsi sai kuulda Jeremy Daltonit (PwC), kes rääkis virtuaalreaalsuse ajaloost ja potentsiaalist, Petri Rajahalmet (FOV Ventures), kes tutvustas innovaatilisi lahendusi liitreaalsuse tehnoloogiates, mis võivad muuta muuseumivitriinid interaktiivseteks, suurest kunstiröövist Helsingis ja palju muud.
Samuti haarasime sabast kinni kohalikelt XR-ekspertidelt Märt Lumelt ja Rein Zobelilt, kes selgitasid, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiad saavad rikastada muuseumikogemust, pakkudes uusi ja põnevaid viise näituste kureerimiseks ja esitamiseks.
Lingid
Visit Atopia | atopia.space Hexa - Where 3DCommerce Clicks Distance Technologies - Pioneering the world’s first true glasses-free XR solution | Distance 7Sense Estonian Virtual and Augmented Reality Association | EEVR Virtual Reality for Schools - Futuclass Education Maru VR -
Seekordses episoodis uurime, kuidas teater ja muuseum saavad koostöös luua unikaalseid ja puudutavaid elamusi. Vestleme Miksteatri lavastaja Kaido Ranniku ning Teatri- ja Muusikamuuseumi teaduri Annely Kaldojaga.
Räägime rännaklavastusest "Mu meel unus mägede taha", mis viis vaatajad maailma kogema läbi vaegnägijate perspektiivi, kasutades spetsiaalseid prille nägemisvõime vähendamiseks või kaotamiseks. Arutleme, kuidas selline kogemus avardab meie arusaama ligipääsetavusest, kasvatab empaatiat ja innustab unistama.
Lisaks käsitleme teatri ja muuseumi koostöö võimalusi ning seda, kuidas meeltega mängimine võib rikastada nii haridust kui ka kultuurielamusi.
Kuula episoodi ja saa teada:
Kuidas sündis idee luua lavastus vaegnägijatele ja nägemispuudega inimeste kogemuse tutvustamiseks. Milliseid väljakutseid esitas keskaegse torniga muuseumihoone sellise lavastuse läbiviimisel. Kuidas teater ja muuseum saavad koos pakkuda elamusinnovatsiooni ning avardada külastajate maailmapilti.Liitu meiega selles põnevas vestluses ja avasta, kuidas unistused saavad reaalsuseks ning miks on oluline rääkida ligipääsetavusest ja empaatiast.
-
Tere tulemast Koplisse!
Muuseumimelu podcast viib teid seekord maagilise realismi radadele. Selle episoodi erikülaliseks on Kalamaja muuseumi näituse "Kopli maagiline realism" kuraator Hannele Känd, kes avab Kopli kandi varjatud lugusid ja viib meid eksklusiivsele jalutuskäigule mööda Kopli nurgataguseid.
Ühesõnaga avastame piirkonda, mis on inspireerinud Kalamaja muuseumi uusimat näitust.
-
Taskuhääling ratastel?
Täiesti võimalik, proovisime järgi!
Muuseumimelu nautis päikselist sügisilma ja läks oma viiendas osas külla Eesti Vabaõhumuuseumisse. Tutvusime sel kevadel avatud Karjalapse seiklusrajaga, kus linnalapsed saavad olla nagu maalapsed.
Jalgrattal võttis meid vastu ja viis tuurile muuseumi juht ja Karjalapse raja üks autoreid Tanel Veeremaa.
-
Sel korral läheme Muuseumimeluga külla Otepää lähistel Neerutis asuvasse tehnoloogia- ja kunstitallu Maajaam, kus on viimaseid nädalaid avatud tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus “Metsikud bitid”.
Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv näitus on Muuseumimelu tiimi üks ägedamaid elamusi sellest suvest ja nii uurimegi Maajaama ühelt eestvedajalt, kunstnik Timo Tootsilt, mis kunsti-, tehnoloogia- ja loodushuvilisi Lõuna-Eesti kuplite vahel kolme kilomeetrisel kunstirajal ootab ning mis see Maajaam üleüldse on.
-
24. augustil tähistab Ukraina iseseisvuspäeva. Muuseumimelu kolmandas taskuhäälingus teeme ka meie sel puhul põike Ukrainasse, kuhu viib meid ekspert mäluasutuste kriisi ja riskihindamise alal, Linda Lainvoo, kes hiljuti käis Kiievis koolitamas sealseid pärandieksperte, sõjaväelasi ning prokuröre.
Linda jagab meiega koolituse fookuse – kuidas pärandit sõjaolukorras paremini kaitsta ning kuidas tegutseda, et kahjustused saaksid õigesti dokumenteeritud, jõudmaks ühel päeval sõjakuritegudena tribunali ette – kõrval ka sissevaadet olukorrale Ukraina mälumaastikel.
Kuuleme tänavu Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel Kenneth Hudsoni auhinnaga pärjatud Maidani muuseumi juhi Ihor Poshyvailo algatusest dokumenteerida Ukraina pärandit, Eesti muuseumide veebivärava MUIS olulisusest võimalikele kriisidele vastu minnes ning eestikeelsest pealkirjast Ukraina Ajaloomuuseumis Kiievis.
Kui tahad omalt poolt Ukraina kultuuripärandi säilimisse panustada, siis ICOM Eesti on algatanud Ihor Poshyvailo eest veetava MTÜ HERI (Heritage Emergency Response Initiative) toetuseks rahakogumiskampaania. Andmed annetuse tegemiseks allpool.
💙💛 Slava Ukraini!
Saaja: Mittetulundusühing ICOM Eesti RahvuskomiteePank: SwedbankArveldusarve number: EE042200221024104091
Märksõna: Abi Ukrainasse
-
Miks peaks püsinäituse loomisel olema kaasatud lastepsühholoog?
Muuseumimelu teises episoodis lähme külla Tallinnas Kadriorus asuvasse Lastemuuseumi Miiamilla. Aasta kestnud uuendustööde järel tänavu jaanuaris taas uksed avanud muuseum on võitnud kiirelt noorte külastajate südamed ja seda suisa nii sügavalt, et külastajakogemuse kvaliteedi tagamiseks saab muuseumisse minna vaid aega ette broneerides.
Muuseumimelu tiimi teada pole sellist menu enne Eestis ette tulnud, nii et uurimegi, mis selle taga on. Uue püsinäituse “Laste maailmaruumid” saamise lugu, sh lastepsühholoogi kaasamise põhjuseid jutustavad filiaali juht ja kuraator Jane Meresmaa-Roos ning kaaskuraator Sireli Uusmaa.
- Laat meer zien
