Afleveringen
-
Ajakirjaniku, kolumnisti, kirjaniku ja endise poliitiku Viktoria-Ladõnskaja Kubitsa elulugu on olnud põnev ning eestivenelastest võiks teda läbilöögivõime ja tuntuse poolest võrrelda laulja Tanja Mihhailova-Saarega.
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes lõpetas venekeelse Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, nägi palju vaeva, et kõneleda ja kirjutada eesti keelt nõnda hästi, nagu ta seda teeb praegu. Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2004. aastal ning läks juba järgmisel aastal tööle Eesti Ekspressi, kus avaldas üsna pea loo «Surra pisarates ja uriiniloigus», milles kirjeldas oma nädalast inkognito osalusvaatlust hooldekodus. See lugu on jäänud üheks parimaks Eesti ajakirjanduse osalusvaatluseks, mis sundis hooldekodude tööd üle vaatama.
Olles töötanud ajakirjanduses kümmekond aastat, tundis ta, et suudab ehk rohkem ellu viia poliitikas. 2015. aastal kandideeris ta riigikokku Isamaa ja Res Publica nimekirjas. Valimistele järgnes aga pikk ja kurnav häälte ülelugemine ning polnud sugugi selge, kas parlamendi pääseb tema või hoopis Sven Sester.
Räägime sellest ja sellestki, millised on poliitika telgitagused ja miks on ka poliitika instrumendina Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa jaoks oma teravust kaotanud - viimasel ajal teostab ta ennast hoopis kirjanikuna.
Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Endine kohtunik ja riigikohtunik Malle Seppik on veendunud, et tõlgendamist võimaldavad seadused vajavad täpsustamist ning prokuratuur ei tohi aastaid kestvates protsessides otsida «õigusselgust». Kaasus peab olema õiguslikult selge enne süüdistuse esitamist ja kohtusse minemist.
Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Anu Raud on nii õpetaja, vaibakunstnik, kirjanik kui ka muuseumilooja. Peale ERKI lõpetamist 1960. aastate lõpul töötas ta legendaarses rahvakunstimeistrite koondises «Uku» ja sõitis palju mööda Eestit. Siis olid veel elus rahvakunsti oskavad käsitöölised. Hiljem on ta õpetanud kõike siis õpitut uutele põlvkondadele.
Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Nelli Differt on üks Eesti võimsatest naisvehklejatest, kelle senini kõige olulisemaks isiklikuks saavutuseks on olnud 4. koht Pariisi Olümpiamängudel. Differt on 35-aastane ning tema karjäär võib jätkuda veel enam kui kümme aastat: seega võib loota veel samaväärseid ja ehk paremaidki saavutusi.
Nelli Differt on loomulikult ka hea meeskonnavõistleja: nagu öeldi Louis XIV ja tema musketäride ajal: üks kõigi, kõik ühe eest! Räägime, mille poolest erineb võistlus naiskonnas individuaalsest etteastest.
Saatejuht on Mart Raudsaar
-
Tõnu Lagle mäletab hästi 1949. aasta küüditamist, kuna see tabas teda ja tema perekonda. Meie rahva ajaloo traagilisest leheküljest tuleb rääkida, et ka noorem põlvkond seda mäletaks ning et midagi niisugust kunagi enam ei korduks. Mida teie kaasa võtaksite, kui teile antakse enne asumisele minemist aega pool tundi ja sõdurid ootavad? Tõnu Lagle emal ja vanavanematel tuli see otsus 1949. aastal teha. Tema perekond küüditati Krasnojarski kraisse, kus küüditatud jagati kohalike kolhooside ja sovhooside vahel. Tõnu oli tööks veel liialt väike, ta läks kohaliku kooli esimesse klassi - kus õppetöö toimus muidugi vene keeles, mida tema paraku ei osanud.
Kuidas oli võimalik nendes oludes ellu jääda ja hakkama saada? Sellest räägimegi.
-
Indrek Laul on nii interpreet kui ettevĂ”tja, ĂŒhendades mĂ”lemat talenti Estonia klaverivabriku juhi töös. Pole vale vĂ€ita, et tĂ€nu temale on see vabrik ĂŒldse alles; samuti on tĂ€nu temale Ă”nnestunud Eestit teha maailmas suuremaks, mĂŒĂŒes nĂ€iteks Ameerika Ăhendriikides Estonia kontsertklavereid.SeetĂ”ttu on sĂ”na «Estonia» paljudel USA tuntud inimestel klaveril kogu aeg silme eest ning haakub tippkvaliteediga. «Erakordsus algab esimesest noodist,» kĂ”lab Indrek Laulu moto nii muusikas kui ettevĂ”tluses.RÀÀgime, milliseid otsuseid tuli Indrek Laulul langetada 1995. aastal, kui ta oli veel New Yorgi Juilliard'i muusikakooli doktorandina saanud Estonia klaverivabriku juhiks. JĂ€rgnes vĂ”itlus ellujÀÀmise nimel ja viimaks ka edulugu.Paljusid pĂ”himĂ”tteid muusikast on vĂ”imalik edukalt rakendada ettevĂ”tluses. Mida ja kuidas tĂ€psemalt, sellest teeme samuti juttu.
-
Mart Sander on vaieldamatult multitalent: ta on muusik, laulab, nĂ€itleb, lavastab, teeb filme ja pealekauba maalib. "Raudsaare dialoogide" 105. saates rÀÀgime eeskĂ€tt aga filmindusest: on ju Mart Sander peale kĂ”ige muu saanud filminduse vallas doktorikraadi. Filmiga Dr. Sanderi uneteraapia - milles lahtirulluvat maailma on Ameerika kriitikud vĂ”rrelnud Edgar Allan Poe maailmaga - selle filmiga pĂ€lvis Mart Sander Guinnessi rekordi preemia. Mille eest tĂ€psemalt, saamegi saates teada."Kogu mu elu on olnud nende tunnete taasloomise iha," möönab Sander. Ta peab ennast eeskĂ€tt loojutustajaks. Selleks pole ilmtingimata vaja kasutada ĂŒhesuguseid vahendeid. Ja erinevaid vahendeid on Mart Sanderi kĂ€sutuses hulgaliselt!Neist ĂŒhe uue vĂ”imsa tööriistana on Mart Sander avastanud tehisaru. Tehisaru, mille arengus toimus eelmisel aastal oluline murrang, on aidanud Mart Sanderil jutustada Tallinna mĂ€rtsipommitamise jubedat lugu tĂ€napĂ€evaste vahenditega, mis on atraktiivsed ka noortele.Teeme saate algul ja lĂ”pus ka ĂŒhe laheda tembu!
-
Avo-Rein Tereping on psühholoog ja õppejõud, kes on aga palju tundnud huvi rahvastikuküsimuste vastu. Ta on seisukohal, et meil on vaja rahvastikukriisi lahenduse leidmisteks diskussiooni. See on suur probleem ning suurte probleemide puhul sageli arvatakse, et keegi kusagil nendega niikuinii tegeleb.
Inimene suudab kriiside puhul päris palju oma otsustustega olukorda muuta. Arutleme, miks on siis nii, et Iisraeli riik on suutnud vaatamata pidevale ohuolukorrale oma sündivust parandada, aga meie oleme sellega juba mõnda aega hädas?
-
Ott Lumi on kaitsnud poliitikateaduste doktori kraadi, kuid lisaks teoreetilisele pagasile on ta minevikus üle kümne aasta olnud tegev tipp-poliitikas ning tunneb hästi poliitika telgitaguseid. Ehkki ajad muutuvad, räägime temaga praeguse Eesti poliitika nõrkadest kohtadest.
Räägime Ott Lumega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest ja president Alar Karise kõnest, mille üheks teemaks oli meie halvenenud vaidluskultuur ja teiseks meie sündivusprobleem.
Mida teha, et Eesti poliitikat parandada? Selleks on Ott Lumi koos professor Leif Kaleviga Tallinna Ülikoolist ja veel mõned kaaslasega asutanud Põhimõtte Koja. Kas tegemist on uue poliitilise jõuga või mis sellest võiks sündida head Eesti erakondadele, saamegi saatest teada.
-
Allar Jõksi võib pidada kindlasti üheks vabariigi valvuritest. See tähendab, et alates tema õiguskantsleriks asumisest 2001. aastal on talle läinud korda Eesti riiklus ja meie inimeste hea käekäik. Sellest kõigest me saates räägimegi.
Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Enn Eesmaa on vaieldamatult telelegend ja tal oli Ă”nn töötada Eesti Televisioonis selle kuldajastul: lĂ€inud sajandi 60.-80. aastatel, mil kanal oli ainus ja parim ning oodatud kĂ”igi eestlaste kodudes. 1976-1983 tegi ta saatesarja "EstraaditĂ€hestik", milles tutvustas Eesti tollaseid tuntud lauljaid, nĂ€itlejaid ja kultuuritegelasi.Ent kas teadsite, et Enn Eesmaa on Ă”ppinud professionaalsel tasemel laulmist Heli LÀÀtse kĂ€e all? Ning mitte ĂŒksnes Ă”ppinud, vaid ka laulnud; kuuleme teda laulmas ka saates. Tema repertuaarist saaks kokku panna juba terve kauamĂ€ngiva.Enn Eesmaa on tĂ”eline dĆŸentelmen: hĂ€sti riietuv, laitmatu kĂ€itumise ja suurepĂ€rase eesti keelega. Sellest on tal olnud abi nii teletöös kui töötades Lennart Mere kantseleis, kus tuli presidendile nĂ€iteks kĂ€tte saada omaaegne Saksamaa LV ja taasĂŒhendatud Saksamaa vĂ€lisminister Hans-Dietrich Genscher.
-
Noorema pĂ”lvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba VĂ”ru elu pĂ”hjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ĂŒhtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega.Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis VĂ”rru. Katariina tema nimes on muide tĂ€iendus kirjanikunimena. VĂ”ite nĂŒĂŒd mĂ”elda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega vĂ”i VĂ”ru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates rÀÀgime.Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi jĂ€rgi «olla Ă”nnelik ning elada tĂ€na, siin ja praegu head elu, iga pĂ€ev». Kas ja kuidas on see vĂ”imalik Tallinna asemel VĂ”rus ning talvises kaamoses, sellest rÀÀgime samuti.
-
Eestis on tuhandeid looduslikke pühapaiku, millest osa on vajunud ajaloo hämarusse, sest viimaste sajandite arengud olid nende suhtes vaenulikud. Ometi on meil teada üle 500 hiie ning tuhandeid pühasid puid, kive, allikaid, mägesid, teab rääkida looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Neis peitub eestluse elujuur.
Meie esivanemad ei raiunud pühapaikades, kündnud seal ega pidanud ka karja. Aga mida teeme me nüüd? Viimasel kümnendil on tehtud lageraiet vähemalt 645 pühapaigas. Loodus suudab need taastada, kuid selleks läheb rohkem aega kui meil siin ajalises ajas antud on, mistõttu jääme oma elus ilma nende kohtade väest.
Ahto Kaasikul on siiski hea meel, et maa-ameti geoportaalis on aastast 2023 taas võimalik hea ülevaade saada meie teadaolevatest looduslikest pühapaikadest: kus need asuvad ja mis seal täpsemalt on.
Räägime Kaasikuga eestlaste muistsest maailmatunnetusest, mis on ometi aktuaalne praeguselgi ajal. Saame teada, mida teeb Hiite Maja Sihtasutus, mille juhatuse liige ta on aastast 2018. Ühe tegevusena korraldab Hiite Maja hiite kuvavõistlust, mille paremaid vilju samuti saates näeme ning annab välja iga-aastast hiiekalendrit.
Saade Ahto Kaasikuga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 6. detsembril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.
-
Diplomaatia võib olla igav ja aeganõudev, kuid on sageli tulemusrikas: näiteks saavutas Rootsi diplomaat Raoul Nordling läbirääkimistel Pariisi komandandi Dietrich von Choltitziga 24. augustil 1944 seda, et Choltitz jättis Hitleri käsu täitmata ja Pariisi õhku laskmata. Miks aga ei suutnud diplomaatia ära hoida Ukraina sõda? Räägime sellest suursaadik Clyde Kulliga.
-
Eesti "hĂ€sti minemise" vĂ”ime on paraku aeglaselt, kuid kindlalt ajas vĂ€henenud, ĂŒtleb majandusteadlane Heido Vitsur. Meie potentsiaalse SKT kasvu mÀÀr on olnud langustrendis juba alates ĂŒlemaailmsest finantskriisist. Arutleme saates, mida annaks aga ette vĂ”tta ning jĂ”uame jĂ€reldusele, et ĂŒht-teist annaks kĂŒll.Majandusraskustega tegelemine pole ĂŒksnes Vitsuri teoreetiline tugevus. 1992. aasta algusest kuni sama aasta juunini oli Vitsur Tiit VĂ€hi valitsuses majandusminister, kui noor riik pidi vĂ”itlema majandusliku ellujÀÀmisega, poes polnud leiba ja Tallinna magalarajoone Ă€hvardas evakueerimine, kui oleksid tekkinud probleemid keskkĂŒttega.Lisaks majandusele rÀÀgime saates ettepanekust, mille Heido Vitsur tegi Postimehe veergudel koos Indrek Neiveltiga selle aasta 21. jaanuaril ning mis vĂ”iks pÀÀsta meie katastroofilises seisus demograafilise olukorra. Tegemist ei ole utoopiaga, vaid pĂ”himĂ”tteliselt tehtava asjaga.
-
Kes on lugenud Põhjamaade krimikirjandust (Nordic noir), see teab, et kõigil neis raamatutes tegutsevatel detektiividel - näiteks Wallander või Jensen - on mingisugune probleem. Kes neist on joodik, kes võitleb eksistentsiaalsete probleemidega. Apteeker Melchior Wakenstede on nendega võrreldes aga ootamatult helge kuju. Kuidas siis nii? Räägime sellest kirjanik Indrek Harglaga, apteeker Melchiori sarja autoriga.
Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on meie kaasaja üks edukamaid kirjanikke, kes on juba üle kümne aasta olnud kutseline kirjanik. Tema keskaegsete krimiromaanide põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi. Mida ta nendest arvab? Mis oli talle krimiromaani ĆŸanri keskaega viimisel kõige keerulisem?
Muidugi räägime ka sellest, kuidas Melchiori kuju üldse tekkis ja mis temast võib saada edasi. Juttu tuleb ka temaga seotud süngest saladusest, mis võib-olla on leidnud oma loomuliku lahenduse, aga võib-olla ka mitte.
-
Soome elama läinud eestlaste järeltulijatest saavad suure tõenäosusega soomlased. Rootsi elama läinud soomlased on rootsistunud. Kuid Saksamaale elama läinud türklastest ja süürlastest pole kõigist sugugi saanud sakslasi. Miks on see nii ning mida on meil sellest õppida, räägime psühholoogi ja emeriitprofessori Mati Heidmetsaga.
Mati Heidmets on paljureisinud inimesena teinud tähelepanekuid, kes võiks meie juures koduneda ja kes mitte. Kuna oleme juba demograafilises kriisis, siis ei ole ilmselt küsimus selles, kas meie rahvaarv väheneb, vaid kui palju see väheneb - ja kes tulevad siia asemele.
Ilmselt ei peaks me rahulduma seisukohaga, et kui eestlaste hulk kahaneb, siis las ta kahaneb ja sellest pole midagi hullu. Meie rahvuskehandil on vaja kriitilist massi, et koos püsida. Kes on aga eestlased? Mis moodustab eesti identiteedi või lausa eesti tsivilisatsiooni?
-
Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.
-
Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel.
Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad.
Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud.
Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.
-
Urmas Nemvaltsi loomingut tunnevad kõik Postimehe lugejad, sest on ta ju Postimehe karikaturist juba üle kolmekümne aasta. Räägime saates, kuidas sünnivad Urmase karikatuurid ning kas ta peab sealjuures vaevlema suurtes loomevaevades, nagu humorist Herluf Bidstrupi koomiksis?
- Laat meer zien
