Afleveringen
-
Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud pea kolm aastat ning ei näi niipea lõppevat. Venelased on taktikalisel tasandil teatud edu saavutanud, strateegiline eelis on õnneks endiselt ukrainlaste käes. Kuid sõja lõppu ei otsusta ainult see, mis toimub rindejoonel, vaid ka see, mis toimub tagalas ning Ukrainast väljaspool. Sedakorda võtame saates käsile Venemaa-Ukraina sõja rahvusvahelise mõõtme.
Oktoobri keskpaigas käis Zelenskõi Euroopa Liidu ning NATO juhtidele oma vastvalminud rahuplaani tutvustamas. Analüüsime, mida see plaan endast kujutab, milline on olnud rahvusvaheline vastukaja ning kas me suudame seda ellu viia.
Lääne-Euroopa meedia kirjutab sagenevatest Vene sabotaažiaktidest ning isegi atendaadikatsetest. Mida üritavad venelased saavutada ning kas neid saadab edu?
Võtame luubi alla ka ühe kõige intrigeerivama muutuse selles sõjas – Põhja-Korea sõdurid on valmis Ukraina vastu lahingusse astuma. Miks otsustas Põhja-Korea just nüüd sõjaga liituda? Kas nende avantüür kujuneb edukaks või mitte? Milline saab olema Lõuna-Korea reageering?
Vastused neile ning ka teistele küsimustele leiate käesolevast saatest.
Küsimustele vastasid Talis, Kert, modereeris Siim ning saadet juhtis Kjete.
-
Peatselt on käes aeg, kus USA valib endale järgmiseks neljaks aastaks presidendi. Kuigi valimised toimuvad alles 5. novembril, on praegusel momendil hea heita kaemus sündmustikule, mis meid praegusesse olukorda on toonud.
Kuidas mõjutab valimisi USA poliitilise süsteemi ülesehitus? Millised takistused ja positiivsed kokkulangevused on kõige kaalukamad? Kes võiks olla järgmine president? Need küsimused ja palju enamat on jututeemaks selle nädalases saates.
Saates lahkavad olukorda Helari ja Karl, saate lõikas kokku Thomas ning seda juhtis Aleksander.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks.
Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg.
Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert
-
Viimaste kuude ja aastate valguses on tõusnud tungiv vajadus arutada Sahelit. Senegali uuest presidendist ja tema ambitsioonikast reformikavast ja uuest välispoliitilistest suunast Sudaani uusima kolmanda kodusõjani on selles maailma nurgas tohutult palju, mida arutada. Kahe eelmainitud maa vahel laiub ka pikk ja lai "riigipöörete vöö", kus esile on tõusnud kolme sõjaväelise diktatuuri all oleva riigi liit - Saheli Riikide Konföderatsioon (CES), mis koosneb Malist, Nigerist ja Burkina Fasost.
Aga kuidas siis areneb ja leegitseb see Sudaani kodusõda? Kui tõsine on CES ja kuidas saavad nad enda terroristidega hakkama? Milline on Senegali poliitika tulevik ja võimalused? Kuidas mahub siia pilti Venemaa?
Vastuseid nendele küsimustele saab Siimult ja Ekelt Eriku poolt juhitud ja Heili-Mae poolt monteeritud värskes Ringjoone saates.
-
“It is forbidden to kill; therefore all murderers are punished unless they kill in large numbers and to the sound of trumpets.”
Nõnda kirjutas kord prantsuse filosoof Voltaire. Iisraeli peetav sõda ei näita vaibumise märke, see on valgunud välja ajaloolise Palestiina piiridest. Gaza sektoris ja Liibanoni lõunaosas käivad ägedad lahingud, Iisraeli õhuvägi jätkab õhulöökidega, nüüd juba pea terve Lähis-Ida ulatuses. Iraan saatis Iisraeli militaarsihtmärkide suunas rakette, mis Iisraeli kaitsekuplist ka läbi tungisid, demonstreerides oma tehnoloogilisi edusamme relvastuse osas. Kõik elavad pinevas ootuses Iisraeli kättemaksu ees või tema sõja- ja õhuväe rünnakute hirmus.
Kas Lähis-Ida ootab ees täiemahuline sõda? Kuidas hinnata Iisraeli senist tegevust Liibanonis ning Gazas? Kellel on õigus end kaitsta ja kellel mitte? Terrorism või vastupanu? Miks on Lähis-Idas toimuv meile oluline ning kuidas peaks Eesti ÜRO-s hääletama? Kus peituvad selle sõja juured?
Vastused kõikidele nendele küsimustele leiate käesolevast Ringjoone saatest.
Stuudios on Erik, Aleksander, Kjete (saatejuht) ja Anna Gerda (moderaator).
-
Sisepoliitiliste kisklemiste taustal on Prantsusmaa jõudsalt sõna võtmas globaalsete konfliktide võimalike lahenduste välja pakkumisel. Üllas tegutsemine kulgeb samas murekohaga riigi siseasjade pärast, kus üha äärmuslikumad vaated tuure koguvad, muuhulgas vastandudes senisele Prantsusmaa välispoliitilisele kulule. Aga milline on üldse Prantsusmaa välispoliitika? Saame me enam rääkida kunagisest Galliast kui globaalsest superjõust, mida Napoleon omal ajal ette kujutas?
Kes on üldse tänases multipolaarses maailmas superjõud? Miks rahvusvahelisele üldsusele Prantsusmaa enam korda läheb? Missuguste mängureeglitega toimetab kunagine emamaa uues rahvusvahelises korras? Miks on Julgeolekunõukogule Prantsusmaad veel vaja?
Vastuseid annavad Hilda Laidmets ja Siim Vaher, saatejuhi rolli täidab Annabel Lindmets ning saate lõikas kokku Kaspar Padar.
-
Kesk-Aasia piirkonnas on autoritaarsed riigikorrad ja mitmed probleemid, millele lahendust hetkel veel ei paista. Lisaks sellele on piirkonnas pead tõstmas kliimamuutused, mis on probleemiks kohaliku rahva vee- ja julgeolekule.
Teemade üle arutlevad RSRi ringjoone liikmed.
-
Alates 2013. aastast Venezuelas võimul olnud president Nicolás Maduro kuulutas end juuli lõpus toimunud valimiste võitjaks. Opositsiooni ja vaatlejate kohaselt andis valdav enamus Venezuela valijatest oma hääle aga opositsioonikandidaadile Edmundo Gonzalez Urrutiale. Sellegipoolest on Venezuela ülemkohus kinnitanud Maduro valimiste võitjana ning Gonzalez on nüüdseks pagenud Hispaaniasse asüüli.
Kuidas on Venezuela sellisesse olukorda jõudnud? Mis riigi majandusega ja sisepoliitilise olukorraga valesti läks? Kas Venezuelal on veel lootust lähiajal failed state‘i staatusest välja saada? Kas ja mida saab lääs ning Venezuela rahvas selle nimel ära teha?
Saates jutlevad Anna Gerda ja Aleksander, saadet juhib Harald ja puldis on Karl Lillmets.
Kuula saadet siit:
-
Septembrikuu tähendab kahte asja - kooliaasta algust ja Ringjoone uut hooaega. Sügise esimeses saates vaatame tagasi suvele. See suvi oli tõeline spordisõprade paradiis. Algas see kõik jalgpalliga. Aset leidsid Euroopa meistrivõistlused Saksamaal ja Copa America teisel pool lompi. Jalgpallipidudele järgnesid ning suvele panid punkti olümpia-ja paraolümpiamängud Pariisis. Millised olid ürituste tipphetked ja suuremad skandaalid? Kus mängitakse paremat jalgpalli, kas Euroopas või teisel pool Atlandit? Kuidas hinnata eesti sportlaste sooritusi Pariisis? Mis on professionaalse spordi roll rahvusvahelistes suhetes?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele andsid vastuseid meie spordisõbrad Kaspar ja Anastasia. Saatejuhi rolli täitis Siim ning puldi taga hoidis asjadel silma peal Thomas.
-
Juba tuleval laupäeval toimub Paide Arvamusfestivalil RSRi korraldatud arutelu "Komm või pomm? - Julgeolek heaoluühiskonnas", kus osalevad EP saadik Marina Kaljurand, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Tartu Ülikooli militaarsotsioloog Tiia-Triin Truusa.
Arutlusele tuleb julgeolek-heaolu teemade vastandumine ning mõlema saavutamise keerulisus. Euroopa ühiskonnad ei mõista julgeolekut üheselt ning see tekitab hõõrdumist ja püstitab takistusi ühise julgeolekupoliitika kujundamisele.
Sissejuhatuse Arvamusfestivalile tegid Annabel, Siim ja Tõnn. Saate lõikas kokku Richard.
-
9. augustil toimub Paide Arvamusfestivalil Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu koostööna valminud arutelu “Riikide vastutusele võtmine hübriidsõdades”, kus osalevad rahvusvahelise õiguse eksperdid Lauri Mälksoo, René Värk ja Kerli Veski. Festivali tuules võtsid Ringjoone asjatundjad ülesandeks selgitada kuulajatele lähemalt, et mida üldse hübriidsõda tähendab ja kuidas saaks riike hübriidsõja olukorras vastutusele võtta. Luubi alla võetakse mitmed hübriidsõja vastu võitlemise meetmed, nagu sanktsioonid ja rahvusvahelised kohtud, ja ennustatakse hübriidkonfliktide tulevikku.
Seekordsed saatekülalised on Thomas ja Aleksander. Saadet juhtis ja lõikas Karl Kajak.
-
Varsti on käes Eesti rahva üks lemmikumaid pidupäevi ehk jaanipäev ning see tähendab, et enne Ringjoone suvepuhkust tuleb maha pidada üks traditsiooniline mälumäng Genialistide Klubi stuudios. Seekord võtsid mõõtu omavahel ühelt poolt RSRi mälumängu töögruppi esindanud võistkond ehk "siledad" ja teiselt poolt Ringjoone töögruppi esindanud "karvased". Küsimusi küsiti neljast erinevast valdkonnast ning puudutati nii Vaikse ookeani saareriikide eripäraseid demokraatiaid kui ka George Orwelli isiklikke sõjakogemusi.
Saates olid mängijateks Richard, Thomas, Mari ja Harald. Küsimused olid välja mõelnud Siim ja Jaagup. Saadet juhtis Siim, abiks korraldusliku poole pealt oli Jaagup ning puldis haldas olukorda Kaspar.
-
Pärast pikemat aega Euroopa kontinendi kohal tiirutamist, paneb Ringjoone tiim saatesarja hooaja eelviimases osas täiskäigu sisse suunaga teisele poole ekvaatorit, nimelt Lõuna-Aafrika regiooni. Oma kuulajatele ei jaga me mitte reisimuljeid imekaunist loodusest ja safari kogemustest, vaid lahkame kohapealset sise-ja välispoliitika olukorda. Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvad 29. mail riikliku parlamendi valimised, kus urnidesse saavad oma hääle panna ligi 30 miljonit inimest. Lisaks kõige tulisemale teemale LAVi valimiste näol, analüüsime olukorda osades LAVi naaberriikides nagu Namiibia, Botswana, Zimbabwe ja Mosambiik. Kes on kõige olulisemad mängijad LAVi valimistel, milliseks võib kujuneda Lõuna-Aafrika Vabariigi enigmaatiline välispoliitika ja milline on olukord teistes Lõuna-Aafrika piirkonna riikides, kõikidele nendele küsimustele vastavad stuudios Ringjoone enda LAVi ja sisepoliitika spetsialistid Jaagup ja Karl Kajak. Saate lõikas kokku Aleksander ning kohapealset olukorda haldas Siim.
-
3.-9. juunini on toimumas Euroopa Parlamendi valimised, mil üle 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul on võimalik anda oma panus terve Euroopa toimimisele. Üleliiduliselt valitakse kokku 720 Euroopa Parlamendi liiget, millest 7 Eestist. Hoolimata sellest, et Eesti poolt valitud kandidaadid moodustavad ainult väikese osa kogu parlamendi koosseisust, on igal parlamendiliikmel võimalus otsustada kogu Euroopat puudutavates küsimustes.
Saates tutvustatakse lähemalt Euroopa Parlamendi toimimist, antakse hinnang senise parlamendi koosseisu tööle ja arutletakse valimiste võimalike tagajärgede üle. Samuti tehakse ka ennustusi Euroopa Liidu tuleviku kohta. Saates vestlevad Annabel Lindmets, Talis Timmi ja Mari Lepp, kellega koos juhib saadet Karl Kajak. Saate lõikas kokku Torm Isok. -
17. mail korraldab RSR arutelu Hybrid European Democracy Festivalil. Selle puhul tegime Ringjoone saate sarnasel teemal – Moldova ja Gruusia praegusest olukorrast ja ka tulevikust. Mis seal hetkel aset leiab ja kuidas Venemaa neid riike mõjutab? Miks on nende liitumine Euroopa Liiduga nii kaua aega võtnud? Koos mõtlesid-arutasid Oliver Robin Alt, Jaagup Esta ning Harald Rainer Ainla, saadet juhtis ja lõikas kokku Mari Lepp.
-
Kätte on jõudnud Eurovisioon!
Malmösse on sõitnud Eestit esindama Puuluup & 5miinust, Iisrael saab siiski osaleda ja Rumeenia asemel on sel aastal peale pikka pausi võistlustules tagasi Luksemburg. See aga pole kaugeltki kõik, mida võiks tänavuse lauluvõistluse kohta teada. Värskes saates jutustavad Anastasia Isabella Poole ja Anna Gerda Nurmetalo, saatejuhi rollis on Mari Lepp ning puldis Sten Marcus Mesila.
-
Üle oma varju hüppamine ei ole ehk alati väärt nõuanne, seda enam, kui sul on vastamisi Iisrael ja Iraan. Pingetest üleküllastuvas Lähis-Idas leidis aset mõni nädal tagasi järjekordne, ent senisest ootamatum eskalatsioon. Nimelt pärast mitmekümneid aastaid kestnud Iraani ja Iisraeli vahelist varisõda rünnati esimest korda üksteist otseselt, kehtestades end ühel või teisel moel. Saates arutame, mis on mõlema riigi tagamõtted antud konfliktis ning kuhu see kõik lõpuks viia võib.
Omapoolset analüüsi pakuvad Richard ja Kaspar, vestlust suunab Annabel ning puldis askeldab Karl.
-
Maailmarahu toovat imerohtu pole veel praktikas suudetud rakendada, kuigi pakkumisi on olnud igasuguseid.
RSR Kooli spetsialistid viskavad pilgu peale, kuidas peaksid rahvusvahelised institutsioonid teoorias saavutama õndsa maailmarahu ning mis jääb teoorias-teostamises ikka vajaka?
Saates teoretiseerivad Ruth, Sten ja Tõnn. Saate lõikas kokku Jaagup.
-
Käesoleval aastal on Lõuna-Hiina merel ja üldiselt Vaikse ookeani territooriumil tekkinud mitmeid pingelisi olukordi. Peamiselt on agressoriks olnud Hiina, kuid ennast on püüdnud kehtestada ka Põhja-Korea. Tänases saates saate teada, kuidas on sündmustega seotud riigid üritanud ennast kaitsta ja millised on ülejäänud maailma seisukohad?Stuudios jagavad oma mõtteid Saskia Lehtsalu ja Kaspar Padar, saadet juhib Karl Lillmets. Saate lõikas kokku Annabel Lindmets.
-
Möödunud märtsis külastas RSR välisreisi raames Prahat. Reis kestis neli päeva ning selle ajaga sai külastatud Prahas erinevaid kohti, alates Karli ülikoolist lõpetades kohalike pubidega. Oma muljeid reisist jagavad kuulajaga Anna Gerda, Annabel, Anastasia, Harald, Ruth ja Thomas ning värvi saatele lisavad taaskord otsereportaažid Prahast koha pealt. Saate lõikasid kokku Torm ja Saskia
- Laat meer zien
