Afleveringen
-
"Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].
Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.
Peatse kohtumiseni!
H.
————————————————————
[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...
[3] / vaimsetervisesari
[4]
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
mitu aastat pole nähtud
siia sõitvat rongi
kõik on muutuv millest lähtud
selles asi ongi
Nii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."
Peatse kohtumiseni!
H.
—————————————————
[1] • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...
[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
"On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2].
"Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].
Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.
Head uudistamist!
H.
—————————————
[1] • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...
[3] • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha...
[4] • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha...
[5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...
[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...
[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.
Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.
Head kuulamist!
H.
—————————————
[1] • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality...
[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...
[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...
[4] • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."
Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].
Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].
Peatse kohtumiseni!
H.
———————————————————
[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...
[2] • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis
[3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.
Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].
Peatse kuulmseni!
———————————————
H.
[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...
[3] https://scientificandmedical.net
[4] • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra...
[5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...
[6] https://ingvarvillido.com
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.
Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.
Peatse kohtumiseni!
H.
————————————————
[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...
[2] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].
Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.
Peatse kohtumiseni!
H.
——————————————————
[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...
[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...
[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.
Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.
Head uudistamist!
H
——————————————
[1] • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö...
[2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Raamatus "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" (1979) [1] esitab Gregory Bateson [2] väljakutse Lääne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lähtuvale epistemoloogiale [3]. Pakkudes välja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, näitab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ühendab," võib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.
Tähenduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ühest kõige olulisemast mõtlejast kõnealusele raamatule järelsõnale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ülikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga [4].
Head uudistamist!
H.
———————————————
[1] https://www.apollo.ee/en/vaim-ja-lood...
[2] https://youtu.be/ygqxWOT1KFY?si=LNEEq...
[3] https://youtu.be/-eztWYMbBzU?si=7vMmo...
[4] https://teejuhid.postimees.ee/8003607...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast’is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“
Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].
Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.
———————————
[1] • Stanislav Grof
[2] • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid...
[3] https://charleseisenstein.org/podcast...
[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...
[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Tiiu Silves võttis arvelaua, klõbistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. Lõpuks tekkis sinna alla lõppresultaat: "Hea küll, Tafenau, saad need pillid, aga üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda." –"Ma ütlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau üht värvikat episoodi oma muusikuteelt.
Tähenduse teejuhtide 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sõbra Ain Aganaga.
H.
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.
Peatse kohtumiseni!
H.
[1] https://ggurdjieff.com
[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...
[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.
Peatse kohtumiseni!
H.
—————————————
[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...
[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee
[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...
Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.
Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.
Head uudistamist!
H.
———————————————
[1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...
[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...
[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”
Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"
Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].
Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.
Peatse kohtumiseni!
H.
————————————————
[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...
[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...
[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.
Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.
Head uudistamist!
H.
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
"Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.
Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.
Peatse kohtumiseni!
H.
———————————
[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...
[3] • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.
Peatse kohtumiseni!
H.
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
-
Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".
Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.
Peatse kohtumiseni!
H.
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
- Laat meer zien
