Afleveringen
-
Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu ja Aleksander Eeri Laupmaaga.
-
Armeenia pĂ€ritolu mĂŒstikust [Georgi GurdĆŸijevist](https://ggurdjieff.com/) oleme seni rÀÀkinud kahes saates: 125. "PĂŒhad hĂŒmnid" ([Robert JĂŒrjendal ja Rainis Toomemaa](https://www.youtube.com/watch?v=BUAXrbPcZeM&t=1s)) ja 206. "Neljas tee" ([Maarja LillemĂ€e ja Alar Tamming](https://www.youtube.com/watch?v=rDaNuSYLVwU&t=1s)). TĂ€na tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jĂ€lle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
"Mida teha, kui on keha?" kĂŒsis [Albert TrapeeĆŸ](https://www.youtube.com/watch?v=IXWYsoBiJWY&t=1s) juba mitu aastakĂŒmmet tagasi. KuivĂ”rd vastus on jĂ€tkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal [KehapsĂŒhhoteraapia assotsiatsiooni](https://www.kehapsuhhoteraapia.ee/) presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda [Aleksander Eeri Lauprmaa](https://www.youtube.com/watch?v=CMnHd5giQo8&t=24s) kĂ€est, kes on tĂ€nane teine saatekĂŒlaline.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Langus, allakĂ€ik, praak ei vÀÀri iseenesest hukkamĂ”istmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajĂ€rg. DekadentsinĂ€htus on sama vajalik kui elu mistahes tĂ”us ja edasiliikumine: teda minema pĂŒhkida pole vĂ”imalik. Vastupidi mĂ”istlik on talle jĂ€tta tema osa...KĂ”igi sotsialistlike sotsialistlike sĂŒstemaatikute hĂ€biks arvavad nad, et vĂ”ib leiduda tingimusi, ĂŒhiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, hĂ€da... Aga see tĂ€hendab elu hukkamĂ”istmist... Nooreks jÀÀmine ei ole ĂŒhiskonna vĂ”imuses. Juba oma jĂ”ulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaĂ”nn, vÀÀrareng, seda lĂ€hemal on tema allakĂ€ik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mĂ”istest.Dekadentsist ja Nietzschest me [Leo Luksi](https://www.youtube.com/watch?v=PgIsergEth8&t=8s) ja [Jaanus SoovĂ€lja](https://www.youtube.com/watch?v=Huy1y4yjY54&t=1s) salvestatud jutuajamises rÀÀkisimegi.Head uudistamist!H.
-
"Lavastuse âLĂ”ppâ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pĂŒhakirja ja rahvapĂ€rimuse tundjatega. Soovisime leida vastust kĂŒsimusele: âKuidas oleks kĂ”ige Ă”igem Ă€ra minna?â vĂ”i pedagoogiliselt öeldes: âKuidas Ă”ppida surema?âMillised vĂ”iksid olla tĂ€napĂ€evased ĂŒleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga vĂ”i saab suremises nĂ€ha ka suurt ja surematut â ĂŒlemlaulu elule?"Seisab lugeda [Vanemuise veebilehel](https://www.vanemuine.ee/repertuaar/lopp/).TĂ€nases saates rÀÀgime "LĂ”pu" lavastaja [Marta Aliide Jakovski](https://www.youtube.com/watch?v=4J94kKVnMtg&t=114s) ja surmateadlase [Karl KĂ€snapuuga](https://www.youtube.com/watch?v=9PID2xL8WDs&t=13s) sellest, kuidas oleks kĂ”ige Ă”igem lĂ”pp-peatusesse sammuda.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Kolm kĂ”ige rohkem sĂ”ltuvust tekitavat ainet [vĂ€hem ohtlikumast kĂ”ige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, sĂŒsivesikud ja kuupalk," on öelnud [Nassim Taleb](https://www.apollo.ee/prokrustese-sang.html). "NĂŒĂŒdisaegse lÀÀnemaailma kĂ”ige iseloomulikum tunnusjoon on kĂ”ikvĂ”imalike sĂ”ltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof [Bernardo Kastrup](https://teejuhid.postimees.ee/7940791/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-bernardo-kastrupiga-jungi-kroonijuveel). "Ma nimetan sĂ”ltuvust rumalaks sĂ”braks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast lĂ€bi, kuid kes ei suuda Ă”ppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.Need kolm mĂ”tet ongi meie tĂ€nase jutuajamise tĂ”ukelaud. Juttu tuleb sĂ”ltuvusest, depressioonist, pĂ€evauudistest ja kuupalgast.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Aldous Huxley on vĂ”tmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast tĂ€na leiame," ĂŒtles TĂ€henduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me pĂŒĂŒame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal kĂ€imasoleva epistemoloogilise kriisi pĂ”hjuseid. Minu ja Kaie kĂ”rval astuvad sellel kursusel ĂŒles ka Andreas ja Sven."Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetĂ”ttu peame vĂ€ljapÀÀsu otsima just siit," kirjutab oma Ă€sja eesti keeles ilmunud suurepĂ€rases raamatus "Ăhtumaa vaimu passioon" USA kultuuriloolane Richard Tarnas. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipĂ€evase vestluse teema kindlasti pliiatsist vĂ€lja imetud.Peatse kohtumiseni!H.
-
TÀnase saate lÀhtekohaks on ƥveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.Peatse kohtumiseni!H.
-
Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest Ă€rapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma jĂ€relsĂ”nas Ă€sja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatĂŒkile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner". TĂ€henduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trĂŒkise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted. Peatse kohtumiseni! H.
-
VĂ”ib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris vĂ€ga teravalt dogmaatilist kristlust, iseĂ€ranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche vĂ€ga paradoksaalne mĂ”tleja. Ta ei uskunud nĂ€iteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, tĂ€psemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vĂ€ltel olid eurooplased harjunud nĂ€gema ja tajuma ĂŒmbritsevat maailma kĂ”ikehĂ”lmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mĂ”tteraamistikus," rÀÀgib Jordan Peterson. Temast ja Friedrich Nietzschest sellest saates juttu tulebki.
-
Kevadhooaja avasaates räägime filosoofiast Tammsaare ja meie endi eludes.
-
31. vestlus tĂ”ukus Friedrich Nietzsche 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sĂŒnd". Mulle jĂ€id Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pĂ€rastlĂ”unast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rÔÔmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.
-
Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rÀÀkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tĂ”uke selleks andis Richard Tarnase kĂŒlalisloeng James Hillmanile pĂŒhendatud kursusel "Hinge kood". "SĂŒvapsĂŒhholoogia â mille poole ma nĂŒĂŒd pöördun â kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakĂŒmnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psĂŒhholoogia. See kasvab mĂ”nes mĂ”ttes vĂ€lja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. KĂ”ige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda vĂ”ib pidada sĂŒvapsĂŒhholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sĂŒgavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude vÀÀrtuslike taipamiste ja Ă€ratundmistega," ĂŒtles Tarnas oma kĂŒlalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokĂŒlalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus SoovĂ€li. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rÀÀkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sĂŒnd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" vĂ”tsime jutuks Nietzsche mĂ”ju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hĂ€mar keldrisopp" oli fookus pigem sĂŒvapsĂŒhholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "SĂŒvapsĂŒhholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.
-
"VĂ”tsin selle romaani esmakordselt kĂ€tte peaaegu kakskĂŒmmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette [filmistsenaariumiks](https://www.youtube.com/watch?v=IqrgxZLd_gE&t=1s). See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid vĂ€ga vĂ€hestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "[Vaikus](https://www.apollo.ee/vaikus-62320543.html)".TĂ€na rÀÀgime "Vaikusest" [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7545464/intervjuu-kaie-metsla-intervjuu-saara-valiga-firenze-vagi) ning [Lea](https://teejuhid.postimees.ee/7860266/lea-edminster-argipaevane-ilmutus) ja Matthew Edminsteridega.Peatse kuulmiseni!H.
-
TĂ€henduse teejuhtide [32. number](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema) rÀÀkis lapsepĂ”lvest. "LapsepĂ”lv ei lĂ”pe kunagi. See jÀÀb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutĂ€ie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas âBaconi pankrotâ (4.23). Seda olulisem on nĂ€ha mĂŒndi teist poolt â lapsepĂ”lve helgust ja Ă”nnelikkust. Vihmane pĂ€rastlĂ”una NĂ€pi kĂŒla ÀÀrealadel vaba vee ÀÀres kuulub mu Ă”nnelike lapsepĂ”lvemĂ€lestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "[Ănnelik lapsepĂ”lv](https://teejuhid.postimees.ee/7796419/hardo-pajula-onnelik-lapsepolv)".TĂ€na vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes VĂ”rnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepĂ”lvest Rakvere linnastu ÀÀremail.Peatse kuulmiseni!H.
-
TĂ€henduse teejuhtide [37. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7899519/juhtkiri-hardo-pajula-eesmargid-ja-vahendid) mĂ€rksĂ”na oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tĂ€hemĂ€rki. "Mina sain selle Ă”ppetunni jĂ”es, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm vĂ”ib tabada meist igaĂŒht tööl, peol vĂ”i mistahes kohas, ĂŒkskĂ”ik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mĂ”elda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada vĂ”i plaksutad kĂ€si ja naerad selle ĂŒle nagu vĂ€ike Pala saare tĂŒdruk koos Williga. VĂ”i nagu Huxley kenasti selle kokku vĂ”tab: âHetk hiljem ĂŒhines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis tĂ€itis vĂ€lu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end mÀÀratu eksistentsiaalse nalja ĂŒle lĂ”hki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "[Naer hirmu ĂŒle](https://teejuhid.postimees.ee/7899160/kaie-metsla-naer-hirmu-ule)".TĂ€nases vestlusringis jĂ€tkame kunstnike [Vano Allsalu](https://www.youtube.com/watch?v=SRADxah9jyc&t=12s) ja Jaan Toomikuga samal teemal.Peatse kohtumiseni!H.
-
"Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast â mu isa oli ĂŒks nendest â, keda kutsuti marslasteks. RÀÀgitakse, et ĂŒhel Ă”htupoolikul istus vĂ€ike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jĂ”i Ă”lut. Ăks neist kĂŒsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pĂ€rit sellest vĂ€ikesest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt ĂŒles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad ĂŒldse inimesed, vaid marslased, kes rÀÀgivad ungari keelt oma pĂ€ritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ĂŒhe vĂ€ljapaistvaima matemaatiku John von Neumanni tĂŒtar Marina Whitman vastuseks kĂŒsimusele, miks tema autobiograafia pealkiri on "Marslase tĂŒtar".TĂ€nases saates vestleme John von Neumannist fĂŒĂŒsik Jaak Kikase ja arvutiteadlase Tanel Tammetiga.
-
"TeaduspĂ”hine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui vĂ€idab, et teab tĂ”de, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kĂ”ik on ĂŒmberlĂŒkatav, ka see, mida me tĂ€na teame," kirjutas oma [arvustuses](https://edasi.org/106742/teatriarvustus-kaja-kann-noor-lavastaja-marta-aliide-jakovski-naitab-ajakirjandusele-suunad-katte-fundamentalist/) Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21)."Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel tĂ€it kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tĂ”de ja kĂ”ik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tĂ”de ja kĂ”ik teised eksivad. MĂ”ned kĂ”ige sĂ”jakamad ateistid on pĂ”himĂ”tteliselt teadusfundamentalistid. ĂlejÀÀnud inimesed on aga peaaegu kĂ”ik mingil mÀÀral agnostikud," sekundeerib talle klipis "[LĂ”ppude lĂ”puks oleme kĂ”ik agnostikud](https://www.youtube.com/watch?v=Ad0Kkbpjjy4&t=2s)" Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "[Uus eluteadus](https://www.youtube.com/watch?v=-ZGj6XgJ3C4&t=1s)" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata.TĂ€henduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja nĂ€itleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.Peatse kohtumiseni!H.
- Laat meer zien