Afleveringen
-
Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole aga kirikud siiski poliitilised organisatsioonid. Eelkõige on nad religioossed nähtused ning nende olemust pole võimalik haarata pelgalt poliitiliste, ajalooliste, sotsiaalsete ega muude sellelaadiliste selgitustega. Oma loengus püüab Alar Laats mõtestada MPEÕK eksistentsiga seotud küsimusi teoloogia seisukohalt.
-
Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele peamiselt Cousins – eelkõige oma 1994. aastal ilmunud raamatus „Christ of the 21st Century“. Selle raamatu pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest Cousins ei keskendu seal sugugi üksnes kristlusele, vaid rõhutab, et teisel teljeajastul tuleb arvestada maailma filosoofilise ja religioosse maastiku kogu mitmekesisusega,“ ütles Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus („Teine teljeajastu“, 5.24) Ameerika kultuuriloolane Richard Tarnas. Loengus tulebki juttu peamiselt Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fenomenoloogiat Husserli ja Heideggeri varal ning sellest lähtudes kodu- ja kodutuskogemusi. Loengu lõpuosas vaadeldakse kodutust läbiva metafoorina XX sajandi kultuurifilosoofias.
-
31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist.Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoreetikud räägivad "holograafilisest" universumist.
-
Semiidi retoorika ja sellele vastav retooriline analüüs on kasvanud välja piibliuuringutest. Analüüsi süsteemi on avardatud selle võrra, et võimaldada kirjeldada semiidi retoorikale omaseid nähtusi ka teistes semiidi keeltes ja kirjandusvormides. Käesolev loeng tutvustab seda retoorikat ja analüüsisüsteemi Abū Muḥammad al-Ǧawlānī, Süürias võimuvahetuse läbi viinud rühmituse juhi kõnede põhjal.
-
Keeleõppel on vaieldamatu praktiline väärtus nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Antud loengus käsitletakse aga keeleõppe filosoofilist tähtsust: kuidas aitab nimelt võõrkeele õppimine mõtestada maailma ja mõista filosoofiliste vaadete peidetud eeldusi.
-
Selle aasta esimeses Vaba Akadeemia avalikus loengus räägib Jevgeni Zolotko oma kogemusest kunstides. Ettekande põhirõhk on loomeprotsesside kulgemisel ja nö siseköögi ja teoste koostisosade vaatlusel.
-
Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks ei piisa paraku aga aasta pikimastki ööst, mistõttu tuleb valida üks. Olgu selleks seekord hanuka, mille varal heita valgust juudi pühadele, ajaloole ja ajaarvamisele laiemalt.
-
Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsiseltvõetavuse. Arvestades tänapäevast keskkonnakriisi, mis on eelkõige moraalne kriis, väärib see võimalus kindlasti püüdlusi. Juhan Javoiš arutleb teema üle n-ö ilmalikumast otsast, st loodusteadlase vaatenurgast.
-
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.
-
Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu.
Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangivad ja vajalikul eesmärgil kasutavad. Loengust saame teada ka seda, millised selgrootud on ohtlikud inimese elule, kus nad elavad ja kuidas end nende eest hoida. Praegu ei ole reisimiseks just kõige soodsam aeg, kuid et enamus mürgistest loomadest, kes meid ohustavad, elavad just soojematel aladel, kuhu me reisime, siis on ehk praegu just sobiv hetk nendega tutvuda ja oma teadmisi tuleviku tarbeks värskendada.
-
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.
-
Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.
-
Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil.
Aja jooksul on tänu keraamikale rikastunud meie teadmised antiikaja kohta ja selle aja jooksul on arenenud ka keraamika uurimismeetodid visuaalsest vaatlusest kuni röntgenuuringuteni.
-
Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi erineva magnetvälja mõju all ja nii erineb ka nende poolt neelatavate (tuumi võnkuma panevate) raadiolainete sagedus. Neist sageduste muutustest saabki teha väga täpseid järeldusi molekulide ülesehituse ja muudegi omaduste kohta.
TMR meetodi ja selle rakendamise eest on jagatud arvukalt Nobeli preemiaid ning seda kasutatakse füüsikas, keemias ja bioloogias ning meditsiiniski.
Miks meid peaksid huvitama erinevad ainete uurimismeetodid? Põhjus on lihtne: me näeme maailma täpselt nii detailselt, millise võime meile need meetodid annavad.
Loengus räägitakse TMR meetod selgemaks ja avatakse selle uurimismeetodi tausta. Juttu tuleb sellestki, mida on tehtud tuumamagnetresonantsi edendamisel Eestis.
-
Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.
-
Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.
-
Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja mis asja looduses ja meie elamutes ajavad, sellest tulebki loengus juttu.
- Laat meer zien
