Afleveringen
-
TĂ€nases saates on kĂŒlas riigi infosĂŒsteemi ameti (RIA) innovatsiooniprojekti âAruaitâ projektijuht Anni Lehari ning arendusjuht Otto MĂ€ttas, kes avavad riigi uue proaktiivse tehisaru algatuse tagamaid.
Nende sÔnul ei ole tegu jÀrjekordse riikliku juturoboti, vaid platvormi ja vundamendiga, mis vÔimaldab tulevikus kodanike isiklikel tehisaru agentidel riigiga usaldusvÀÀrselt ning lÀbipaistvalt suhelda.
Innovatsiooniprojekti raames soovitakse kahe aasta jooksul katsetada lahenduse toimimist ning luua reeglistik, et isiklikud agendid saaksid turvaliselt ja volitatult teha meie eest Ă€ra keerukaid bĂŒrokraatlikke toiminguid.
Saates tuli veel jutuks:
Kuidas Otto MĂ€ttas osales edukalt esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvĂ”istlusel.Mida on riik Ă”ppinud varasematest tehnoloogiabuumidest, nagu isejuhtivad sĂ”idukid ja projekt âAnneta kĂ”netâ.
Kuidas hakkab tehisaru koostöös maa- ja ruumiametiga inimesi aitama ehituslubade taotlemisel.
Miks on oluline muuta riigiteenused masinloetavaks ning kuidas aitab teadlikkuse tĂ”stmine vĂ€ltida digilĂ”he kasvu.Kuidas suhestub âAruaitâ teiste riiklike tehisaru algatustega, nagu eesti.ai ja tehisaru isikukoodid.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Ăhtlasi paotab ta katteloori saladuselt, mis puudutab agentseid tehisarusid ja neile vĂ€ljastatavaid isikukoode.
MĂ”ned nĂ€dalad tagasi tulid IT-gurud Taavi Kotka, Sten Tamkivi, Markus Villig ja Kaspar Korjus vĂ€lja arvamusega, et Eesti jĂ€rgmine suur digihĂŒppe idee saab olema tehisaru agentidele vĂ€ljastatud isikukoodid.
Samal pÀeval otsustas peaminister Kristen Michali juhitud Eesti.ai nÔukoda, et idee tehakse reaalsuseks. Vahtras rÀÀkis saates, kuidas tuli vÀlja nii, et sÀÀraste isikukoodidega hakkab tema juhitud tiim tegelema.
Saates tuli veel jutuks:
Kuidas e-residentsuse vÀljastamist tehakse kiiremaks ja mugavamaks.
Millist kasu saavad e-residentide uutest lahendustest eestlased.
Kes ja kuidas kontrollib uute taotlejate tausta.
Mida tÀpsemalt hakkab e-residentsuse tiim tehisaru isikukoodidega tegema.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Eelmisel nÀdalal mÀngisid sideoperaatorid Tele2, Elisa, Telia ning tarbijakaitse ja tehnilise jÀrelevalve amet (TTJA) lÀbi olukorra, kus pÔhjusel vÔi teisel peab Eestis vÔtma kasutusele siseriikliku rÀndlusteenuse.
KĂ€esoleva osa on salvestatud kaitsevĂ€e keskpolĂŒgoonil. TTJA peadirektori asetĂ€itja Oliver Gailan avab saate jooksul, mis on siseriiklik rĂ€ndlus ning kuidas see teenus vĂ”imaldab kriisi korral ĂŒhe operaatori klientidel automaatselt teise vĂ”rku lĂŒlituda, kui nende koduvĂ”rk peaks rivist vĂ€lja langema.
Saates tuli veel jutuks:
Siseriiklik rÀndlus on ette nÀhtud kasutamiseks vaid erakorralise seisukorra ajal, mil Vabariigi Valitsus on andnud selleks vastava korralduse.
Kriisiolukorras ei ole pÔhirÔhk meelelahutuslikul striimimisel, vaid baasvajaduste, nagu sÔnumite saatmise ja uudiste lugemise tagamisel, mistÔttu vÔib andmeside kiirus olla piiratud.
Seaduse kohaselt on siseriiklik rÀndlusteenus lÔpptarbijale tasuta ning operaatorid lahendavad kulude tasaarvelduse omavahel.
Idapiiri lĂ€heduses elavatel inimestel on soovitatav tunda oma telefoni vĂ”rguvaliku seadeid, et vĂ€ltida automaatset ĂŒhendumist naaberriigi vĂ”rku.
SideettevÔtted on koostöös riigiga lÀbi mÀnginud tehnilised stsenaariumid ja teinud vajalikud vÔrguseadistused, et tagada teenuse kiire rakendumine kriisihetkel.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehĂ€ired, mille kohta leiab ĂŒha rohkem vĂ€iteid, et need mĂ”jutavad ka igapĂ€evaseid seadmeid. TĂ€nases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise jĂ€relevalve ameti (TTJA) sagedushalduse bĂŒroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS hĂ€ired tekivad ja millist mĂ”ju nad reaalsuses omavad.
NĂ€iteks saab saates vastuse kĂŒsimus, kas GPS hĂ€ired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sĂ”idab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sĂ”nul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipĂŒĂŒdjateks.
Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate hĂ€irete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite ĂŒle, mis vĂ”iksid meid satelliitidest vĂ€hem sĂ”ltuvaks muuta.
Saates tuleb veel teemaks:
Kuidas erineb igapÀevane sageduste planeerimine jÀrelevalvest ning kuidas hoitakse Àra sageduskonfliktid?
Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni?
Kuidas sai TTJA jÀlile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tÔrkuma?
Mida teha siis, kui GPS-hÀirete tÔttu hakkavad robotniidukid tiiki sÔitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile vÀÀrtuslik?
Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivÔrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile?
Saatejuht on Ronald Liive. -
Riigi IT-podcasti "Kriitiline intsident" vĂ€rskes osas on kĂŒlas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) uus peadirektor Kirke Saar.
PĂ€rast pikki aastaid vĂ€lismaal, juhtides IT-ĂŒksuseid nii Telia Norras kui ka PĂ”hjamaade Investeerimispangas, on Saar naasnud kodumaale, et hoida ja arendada Eesti sisejulgeoleku digitaalset selgroogu.
Saates rÀÀgime tema esimestest nÀdalatest uues ametis, ootustest Eesti riigi IT-sektorile ja sellest, milline on meie digiriigi tervis vÔrreldes Skandinaavia naabritega.
Juttu tuleb ka vÀga praktilistest vÀljakutsetest, kuidas vabaneda pidurdavast taakvarast ning mil moel aitab tehisintellekt tÔsta asutuse efektiivsust ja muuta teenuste arendamist kiiremaks.
Lisaks lahkame ausalt ja avatult Eesti IT-tööjĂ”uturu olukorda, palgaootusi ning viimasel ajal palju kĂ”neainet pakkunud hukukindluse kontseptsiooni, et tagada elutĂ€htsate sĂŒsteemide toimepidevus ka kĂ”ige keerulisemates kriisides.
Saates tuleb veel teemaks:
Kuidas erineb Eesti avaliku sektori digiareng ja IT-tööturg Soome ning Norra omast?
Miks otsustas SMIT integreerida oma tööprotsessidesse tehisintellekti ja Cursor AI platvormi?
Taakvara probleem riigi sĂŒsteemides, kuidas vĂ€ltida dubleerimist ja luua teenuseid targemalt?
Kuidas motiveerida tipptasemel IT-spetsialiste olukorras, kus riigisektor ei suuda alati erasektoriga palganumbrites vÔistelda?
Mida tÀhendab hukukindlus ja kuidas valmistub riik elutÀhtsate teenuste tagamiseks kriisiaegadel?
Saatejuht on Ronald Liive. -
Kas kĂŒberruum on tĂ”esti anonĂŒĂŒmne pelgupaik vĂ”i jÀÀb meist maha digitaalne jalajĂ€lg, mida on vĂ”imatu kustutada?
Podcasti "Kriitiline intsident" vĂ€rskes osas on kĂŒlas politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kĂŒberkuritegude bĂŒroo juht Jete Luik.
Luik asus ametipostile mullu septembris ning tegu on esimese avaliku intervjuuga, kus ta paotab ukse Eesti kĂ”ige nutikama politseiĂŒksuse igapĂ€evatöösse. Ta rÀÀkis saates avameelselt vĂ€ljakutsetest, mis kaasnevad kĂŒberruumi valvamisega.
Saates selgub, et tĂ€ielik anonĂŒĂŒmsus internetis on mĂŒĂŒt ning isegi VPN-teenuste kasutamine ei pruugi pÀÀsta, kui uurijate kĂ€tte satub kasvĂ”i ĂŒks pisidetail.
Luik selgitab, kuidas tehisaru on muutnud kĂŒberkuritegevuse massiliseks teenuseks, kus rĂŒnnakuid saavad tellida isegi koolipoisid. Just noorte seas leviv hiirekliki-kuritegevus, kus mĂ”nekĂŒmne euro eest tellitakse DDoS-rĂŒnnakuid koolide vĂ”i haiglate vastu, on saanud murettekitavaks trendiks, millele politsei peab reageerima.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Juba neljandat korda korraldab Riigi InfosĂŒsteemi Amet (RIA) koos Tehnopol Startup Inkubaatoriga iduettevĂ”tetele suunatud kiirendiprogrammi, mille fookuses on kĂŒberturvalisuse valdkonnas tegutsevad ettevĂ”tted.
KĂŒberkiirendi aitab alustavatel ettevĂ”tetel arendada nii oma toodet kui ka Ă€rimudelit. TĂ€nases saates avab kiirendi tausta RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna osakonnajuhataja Lauri Tankler.
Saates ei saa ĂŒle ega ĂŒmber vaibkoodimisest ning potentsiaalsetest vaibkooditud idudest, mille loojad vĂ”ivad kiirendist huvitatud olla. Tankler selgitas saates, et alati ainuĂŒksi kiirest prototĂŒĂŒbist ei piisa, samas tĂ”i ta vĂ€lja, et kĂŒberkiirendi aitabki ideedel kasvada pĂ€riselt usaldusvÀÀrseteks Ă€rideks, mis suudavad pakkuda pikaajalist tuge ja kindlustunnet.
KĂŒberkiirendisse saab kandideerida kuni 21. juunini.
Saates tuleb juttu:
Milliseid kulutusi tohib 60 000 euro eest teha?
Kui kaua kiirendi kestab?
Kas vaibkooditud ideed on oodatud?
Saatejuht on Ronald Liive. -
Euroopas on puudu sadu tuhandeid kĂŒberturvalisuse eksperte ning see tĂŒhimik ei nĂ€ita kahanemise mĂ€rke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jĂ€ttes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. TĂ€nases saates rÀÀgib riigi infosĂŒsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13â16-aastased tĂŒdrukud kĂŒbermaailma juurde.
Saates avame laagri tagamaid ning rÀÀgime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjÀÀrivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris Ă”petatakse tĂŒdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mĂŒtsi hĂ€kkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kĂŒbervaldkonnas ellujÀÀmiseks hĂ€davajalik. Saame teada, kuidas tĂŒdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag vĂ”istlus.
Saates tuleb juttu:
Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kĂŒbervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda mĂŒĂŒti, et kĂŒberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tĂŒdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine hĂ€kkimine ja kuidas tĂŒdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel kĂŒberĂŒlesannetel?
Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Riigi infosĂŒsteemi amet (RIA) vĂ”ttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jĂ”udis RIA ette pankadest, mis on igapĂ€evaselt jĂ€nnis petturitega, kes on kasutanud inimeste nĂ”rkusi Ă€ra. TĂ€nases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tĂ”rkeid riigiĂ€pi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa.
Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ĂŒhtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-sĂŒsteem hakkab asendama seniseid harjumuspĂ€raseid vahendeid.
Saates tuleb juttu:
Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevÔtt RIA-l hÀsti vÀlja?
Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i Àpis?
Millistes e-teenustest on tÀnu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel?
Kui kaugel digikukkur on?
Millal jÔuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis vÀÀrtust see eestlastele pakub?
Saatejuht on Ronald Liive. -
Nagu pĂ€riselu vĂ€rskelt tĂ”endas peab enamik eestlasi vĂ€lisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tĂŒĂŒtuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nĂ€dalad on nĂ€idanud on Reisi Targalt vĂ€ltimatu abivahend olukorras, kui taevas tĂ€itub rakettidega, Ă”huruum suletakse ja kodutee kaob tundidega.
TĂ€nases saates rÀÀgib vĂ€lisministeeriumi konsulaarabi bĂŒroo direktor Margus SĂ€rglepp sellest, kuidas LĂ€his-Ida kriisi ajal hĂ€tta sattunud kaasmaalasi ööpĂ€evaringselt abistas. SĂ€rglepp rÀÀkis otse, mis toimus vĂ€lisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli vĂ€lja, et kui enne LĂ€his-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv ĂŒle 1300. Kiirelt lĂ”i ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama.
Saates tuleb juttu:
Kuidas vĂ€lisministeerium on Ă€ra lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised kĂŒsimused.
Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat.
VĂ€lisministeerium kutsub inimesi ĂŒles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides.
Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiÀpiga.
Kuidas LĂ€his-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mĂŒhin ja kustuvad kĂ”ik tuled. See ei ole pelk kĂŒberrĂŒnnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurĂ”ppusel "PilvepĂ”nts" testiti.
TĂ€nases saates avame riigi IT-sĂŒsteemide vastupidavuse tagamaid. KĂŒlas on RIT-i Ă”ppuste koordinaator Teele SihtmĂ€e ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lĂŒlitada riigi andmekeskus fĂŒĂŒsiliselt vĂ€lja.
RÀÀgime Ôppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem vÀljakutse kui serverite kÀivitamine.
Saates tuleb juttu:
Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga tĂ€ielikult vĂ€lja lĂŒlitada ja mis tunne on oodata sĂŒsteemide taaskĂ€ivitumist?
Kuidas harjutati spetsialistide ĂŒmberlĂŒlitumist igapĂ€evatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne Ă”ppust.
Millised Ă”ppetunnid saadi liigsest infomĂŒrast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei lĂ€heks.
Kuidas toimis teenuste ĂŒmberlĂŒlitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma vĂ€ljaspool Eesti piire.
Pilk jĂ€rgmisele suurĂ”ppusele "Ilves 2026" â kuidas valmistub Eesti riik ĂŒha keerukamateks hĂŒbriidkriisideks.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Kui varem tunti pangapetturid Ă€ra konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide jĂ€rgi, siis tehisaru ajastul on rĂŒnded muutunud nii detailseks, et ohvriks vĂ”ib langeda ka kĂ”ige tĂ€helepanelikum inimene.
Swedbanki pettuste tÔkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rÀÀkis saates "Kriitiline intsident", et tÀna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jÀljendada nii pangaametnikke kui ka lÀhedaste hÀÀli.
Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mĂ€ngu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab tĂ€na Ă€ra hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ĂŒlejÀÀnud juhtudel jÀÀvad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud vĂ€lkmaksete sekundi murdosa vĂ€ltava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist.
Saates veel:
Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid hÀÀlkloone ja usutavaid pettusskeeme
Miks on just Smart-ID rĂŒndajate jaoks tĂ€na kĂ”ige ihaldusvÀÀrsem sihtmĂ€rk
Kui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevÔtuga ja mis seda tÀna takistab
Kuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sÔber
Praktilised nÔuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kÔne ja sind survestatakse koode sisestama
Saatejuht on Ronald Liive. -
Kui teatud ametite puhul rÀÀgitakse, et peagi tuleb tehisaru ning vÔtab selle töö inimestelt Àra, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi vÔeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rÀÀkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena lÀks neli töötajat pensionile.
Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapĂ€evatöösse. Riigikogu sisevĂ”rgus on kĂ€ivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite sĂŒsteem, kuid seda pole veel kasutusele vĂ”etud.
Saates veel:
Kuidas on tÀnu tehisarule muutunud istungite protokollimine
Milliseid tehisaru vÔimalusi riigikogu liikmetele pakutakse
Kuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutama
Saame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee taga
Kas AI oleks suutnud hasartmÀngumaksu nÀpuviga vÀltida
Saatejuht on Ronald Liive. -
Selles episoodis rÀÀgime vĂ€rskelt kĂ€ivitunud sĂŒndmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse pĂŒsiv terviseprobleem vĂ”i erivajadus. SaatekĂŒlaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.
Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ĂŒkski murega pere ei jÀÀks ĂŒksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesĂŒsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tĂ€hendab, et riik ei jÀÀ ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist vĂ”tab ise perega ĂŒhendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nĂ”ustamist.
Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vĂ€hidiagnoosid, Downi sĂŒndroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kĂ”ige kriitilisem. Olulise teemana kĂ€sitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jĂ”uab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, sĂ€ilitades nii pere privaatsuse.
Saates veel:
Kuidas 10 pÀeva jooksul peab abi pereni jÔudma.
Miks ei tasu karta ametniku kÔnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.
Kuidas on seotud tervise infosĂŒsteem, STAR ja SKAIS.
Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus sĂŒsteem muudab bĂŒrokraatia lapsevanema jaoks mĂ€rkamatuks.
Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.
Saatejuht on Ronald Liive. -
"Kriitiline intsident" vĂ”ttis sel korral luubi alla hiljuti vĂ€lja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. SaatekĂŒlalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosĂŒsteemi ameti eID turvaarhitekt TĂ”nis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste bĂŒroo ekspert Karoline PĂ”der.
Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanÔrkustest on Ôpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.
Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti tĂ€isteenust, siis seekord viidi lĂ€bi kaks eraldi hanget: ĂŒks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevĂ”te Zetes, kel on nĂŒĂŒdseks loodud ka kohalik haru.
Saatejuht on Ronald Liive. -
"Kriitiline intsident" avas vĂ€rskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter MĂ€ekeri abiga kaarte riigi ĂŒhe olulisima andmekogu tuleviku osas.
Saatejuht Ronald Liive uuris kĂŒlalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavĂ”rd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba jĂ€rgmisele suurele verstapostile, tĂ€isdigitaalsele abielule.
KĂ”ige pĂ€evakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril kĂ€ivitub kahe riigi vahel automaatne rĂ€ndeandmete vahetus. See lĂ”petab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mĂ”lemasse riiki korraga, et saada osa mĂ”lema riigi hĂŒvedest vĂ”i vĂ€ltida makse (nt automaks).
Saatejuht on Ronald Liive. -
Juba pikemat aega kirjutab meedia jÀrjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa vÔi pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seelÀbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevÔtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+
Stuudios on kĂŒlas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tĂ”i vĂ€lja, et uus versioon on teenusepakkujatele kĂ€ttesaadav juba alates juuni lĂ”pust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide vĂ”rdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik pĂŒsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mĂ”tteid, kuidas ka Eesti digiriiki jĂ€rgmisele tasemele liikuda.
Seekordses âKriitilises intsidendisâ uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame vÀÀrtustama omaenda digiriigi edulugu.
Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapÀÀsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline. -
Droonid ei ole enam ammu vaid mĂ€nguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapĂ€evaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurĂŒrituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusĂ”nnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sĂŒndmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.
Seekordses âKriitilises intsidendisâ rÀÀgib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapĂ€evatööd toetavad, millised nĂ”uded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust kĂ€sitleda sama tĂ”siselt kui lennundust.
Kotkas selgitab, miks PPA rÔhub eelkÔige teadlikkuse tÔstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitsevÀega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline Ôhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.
Juttu tuleb ka rĂŒndedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkĂ”ige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jÀÀb kaitsevĂ€e pĂ€devusse.
Saatejuht on Ronald Liive. -
Eestis on kÀimas pÔhjalik hÀdaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapÀrasele telefonikÔnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokÔnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nÔuded, mis seavad sihiks ligipÀÀsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kÔigile, sealhulgas neile, kes ei nÀe, ei kuule vÔi ei saa rÀÀkida.
Seekordses âKriitilises intsidendisâ arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nĂ”unik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori Ă€rijuht Liisa Abel.
KĂŒlalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mĂ€ngivad Apple ja Google videokĂ”nede toomisel ning miks noored eelistavad abi kĂŒsida pigem sĂ”numi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge vĂ”iks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitsekĂŒsimused uue lahenduse juures vĂ€ltimatult tĂ”usetuvad.
Saatejuht on Ronald Liive. - Laat meer zien
