Afleveringen
-
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.
2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe on kõige olulisemalt mõjutanud laevanduse arengut, kus piiratakse kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Transpordisektorile, kuhu kuulub ka merendus, on seatud eesmärgiks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 50% võrreldes 1990. aasta näitajatega ja 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus.
„Kuidas seda saavutada on iseküsimus. Seadusandjad on öelnud, et nad on tehnoloogianeutraalsed ja ei saa laevandusettevõtetele ette öelda, mida need peaksid tegema. Seetõttu on igaüks selles tegevuses jäetud omaette,“ kommenteeris Tallinki keskkonna- ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher sektoris toimuvat.
Valdav enamik laevu kasutab sisepõlemismootoreid ja seetõttu on kõige suurem kasvuhoonegaaside tekitaja laevanduses siiski kütus. Kuula saates milliseid lahendusi on Tallink kasutusele võtnud, et vähendada CO₂ heidet, milliseid alternatiive nähakse praegusele laevakütusele ja milline on laevade keskkonnamõju. Saates räägib Tallinki keskkonna- ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher laevanduses toimuvast.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Andrus Vaher. Autor: Juuli Nemvalts -
Internetisõimajate vastutusele võtmine on teinud viimaste aastatega hüppelise kasvu. Samal ajal on enamgi veel kasvanud inimeste hulk, kes viitsivad teistele väga halvasti öelda.
„Kui teha statistikat, siis nende kaasuste arv kohtusüsteemis on kasvanud lopsakalt,“ nentis vandeadvokaat Karmen Turk saates „Triniti eetris“.
Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg toob välja, et inimesed, et saa seni aru, et kohtu vaatest pole vahet, kas kommentaari kirjutab Äripäev, Delfi või jätab selle tavaline kommenteerija.
„Vastutuse mõttes pole vahet ning normid, mida rakendatakse on samasugused,“ nentis Pild-Freiberg.
Triniti advokaadibüroo advokaadid toovad saates välja, et uueks kohtutrendiks on saamas kuulsuste kraaklemised. Pild-Freiberg toob ühe näitena välja Brigitte Susanne Hundi hagi Andrei Zevakini vastu.
„Kohus hakkab nüüd valgete kinnastega ilusas kohturuumis arutama ühe sõna üle. Mina olen poiste poolt, sest nalja peab saama teha ja end välja elada. Aga tahaksin elada riigis, kus mõeldakse enda nalju läbi,“ selgitas Pild-Freiberg.
Millistes nüanssides erinevad kuulsuste internetilaimu kaasused ühe tavalise kalamehe pasakotiks sõimamisest?
Miks jääb hageja enamasti võidu korral miinusesse? Mille osas tuleks internetisõimu ja küberahistamise küsimustes kohaneda politseil ja prokuratuuril? Ning millega peaks arvestama, kui sind sotsiaalmeedias maatasa tehakse? Neile ja teistele küsimustele leiate vastuse saatest.
Saates on järgnevad teemad:
1.05 Kasvav hulk inimesi viitsivad öelda väga halvasti
6.35 Parvel Pruunsild loob uut praktikat
8.08 Kohtusse sisenevad meelelahutajad
15.22 BSH hagi Zevakini vastu
17. 44 Äripäev peaministrit PVH-ks ei kutsu
23.00 Tapmisähvardus pole politsei rida
30.30 Laim kohtunike ja ametnike vastu ja karistamatud
38.30 Palju maksab sõimaja vastutusele võtmine
Pildil paremalt Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt ja Robin Valting. Autor Madis Veltman/Postimees/Scanpix. -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20-30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150-160 000 eurot.
Arro ütleb, et pärast seda on nad muutunud palju paremaks, sest neil on väga hea asutusesisene statistika: ettevõte loeb igat töötundi ja teab täpselt, mida tehakse. Mõni aasta tagasi nad veel uskusid klienti, kes ütles, et tal on odavam hinnapakkumine, et keegi teine suudab selle töö oluliselt odavamalt teha. Täna usuvad nad ainult iseenda näitajaid. „Sellest on tulnud ka viimaste aastate kasumi tõus, et me teeme rumalaid otsuseid oluliselt vähem,“ ütles ta.
Ettevõte on projekteerinud terve rea uusi riigigümnaasiume ja ehituse uueks trendiks on puidu kasutamine. Inseneride jaoks tähendab see täiesti uue distsipliini selgeks õppimist. Arro tõi näiteks Sisekaitseakadeemia uue õppehoone Narvas, mida ta peab väga huvitavaks tööks ja mis oli arhitektuurses mõttes keerukas: lasketiir, kaheksarajaline bassein. „Basseini kohal on tavaliselt kerge katus, kuhu sajab ainult lund,“ rääkis ta. „Aga seal on basseini kohal kolmekorruseline liimpuidust hoone!“
Alari Arro räägib ka sellest, mis teda insenerina nõutuks teeb ning miks ta arvab, et majanduslangus tuleb kvaliteedile kasuks.
Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv. -
Kas tööandjal on õigus teada, kes tema töötajatest kuulub ametiühingusse? Kuidas hüvitab töötaja tööandjale tekitatud kahju? Kas koondamise korral on tööandjal kohustus võtta koondatav tööle ilma konkursita? Kui suur peab olema leppetrahv konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise korral? Kas töötaja peab tööandjale esitama oma lapse andmed?
Neile ja teistele küsimustele annavad vastuseid advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Muuhulgas selgitatakse, et kui konkurentsipiirangu kokkuleppe puhul on leppetrahv ebamõistlikult suur, võib kohus seda nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Samas on tööandjal õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka talle tekitatud kahju hüvitamist.
Saadet juhib teabevara projektijuht Külli Seppa.
Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem -
Saates "Mets ja majandus" avab Finnlogi tegevjuht Alar Anton puitmajasektori käekäiku ja tulevikuväljavaateid. Anton on kindel, et puitmajasektor tuleb kriisist välja ja taastab oma positsiooni Eesti ekspordivedurina, aga selleks on vaja tõsta meie ettevõtete efektiivsust nii, et kasvaks käive, mitte tööjõukulud.
Saate teises pooles tutvustab Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp seda, kuidas aitab Maaülikool kaasa puidutööstuse arengule. Maaülikoolis on käimas muudatused metsatööstuse õppekavas, samuti on käivitunud tihedam koostöö ettevõtetega.
Saate pani kokku Toomas Kelt.
Pildil Finnlogi tegevjuht Alar Anton, foto autor Johanna Adojaan. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" räägime Eestis tehtavast uuendtoidust. Millised on võimalused ja probleemid, kuidas on vaja seadusandlust muuta kogu Euroopas, et uuendtoidu tegijad pigem siia turule tuleksid ning ei vaataks Aasia ja Ameerika suunas ning mis asi see uuendtoit ikkagi on. Külas on Oliver Rätsep Accelerate Estoniast, Märt-Erik Martens Gelatexist ja Mary-Liis Kütt Äio techist.
Toiduinnovatsiooni on vaja teha, et meie planeet oleks elamiskõlbulik ka saja ja tuhande aasta pärast, sõnab Märt-Erik Martens. "Me teeme täpselt äravahetamiseni samasugust liha kultiveeritud lihana, aga me teeme seda bioreaktoris ja võime seda teha Lasnamäe keldris. Eeldus on, et rahvaarv kasvab ja linnastumine suureneb. Maakasutust saab efektiivistada, kui see ei ole lihatööstuse all ja meil on alternatiivid. Kui me vaatame tulevikku ja võib olla me hakkame käima teistel planeetidel. Siis on vaja toidutööstust, mis ei sõltu planeedi biosfäärist. Me ei saa teha asju selliselt nagu me oleme 10 000 aastat teinud." ütleb Martens.
Milline võiks olla toidutööstuse tulevik, saab kuulda juba saatest.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS.
Fotol vasakult: Märt-Erik Martens, Mart Valner, Oliver Rätsep, Mary-Liis Kütt. Autor: Andres Laanem -
Kinnisvaraarendusettevõte Avalon ehitab Tartu mnt 44 LEED sertifikaadi nõuetele vastavat hoonet. Tähelepanuväärseks teeb asjaolu, et kortermajadele kvaliteedisertifikaate pole Eesti kinnisvaraturul varem taotletud.
Avaloni juhatuse liige Kristjan Lood tõdeb, et ehituses on erinevad kvaliteedisertifikaadid nagu LEED ja PREEAM leidnud tunnustust finantssektoris läbi positiivsete rahastamisotsuste ja seeläbi jõudnud ka kinnisvaraarendajateni. Kuna Tartu mnt 44 hoones jagunevad pooled pinnad äripindadeks ja korteriteks, siis oli arendajal oluline taotleda majale LEED kuldtaset.
Greenmetrix’i tegevjuhi Kairi Nõuliku sõnul on arendajate seas aina populaarsemaks muutunud, et järgitakse rahvusvahelisi jätkusuutliku arendamise standardeid. Ühelt poolt aitab sertifikaat kinnisvara väärtust suurendada ja teisalt saavad omanikud üles näidata vastutustundlikkust, nii tulevaste elanike-rentnike vastu, kui panustada planeedi paremasse toimimisse. Nõulik toob välja, et vastutustundliku tegevusega jälgitakse samaaegselt hoone omaniku eesmärke, milleks on kvaliteetse elukeskkonna loomine ja raha teenimine ning ärilised eesmärgid.
Saates räägivad Avaloni juhatuse liige Kristjan Lood ja Greenmetrix'i tegevjuht Kairi Nõulik, milliseid nõudeid esitab LEED-sertifikaat kõigile arenduse osapooltele ning mille poolest erineb Tartu mnt 44 piirkonna teistest hoonetest.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Kairi Nõulik ja Kristjan Lood. Autor: Juuli Nemvalts -
Maailma 50 juhtivast tehnoloogiaettevõttest on ainult neli Euroopast. Kolmandik Euroopa ükssarvikuist ehk enam kui miljard dollarit väärt iduettevõtetest kolib siit mujale. Vaid 8% Euroopa väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest teeb piiriülest äri ja viie aastaga pole see kasvanud.
Saates "Äri ja tehnoloogia" räägime Eesti ja Euroopa konkurentsivõimest nii ettevõtete kui ka riikide tasandil ning digitaliseerimises peituvatest võimalustest.
Stuudios arutavad neid küsimusi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ehk ITLi tegevjuht Doris Põld ning majandusministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald.
Foto: Indrek Kald -
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.
Lindströmi müügitreeneri Renee Razumovi sõnul inspireerib teda B2B-müügitiimi juhtimises eelkõige kliendisuhete loomine ja ettevõtete edulugude kuulmine.
“Küsimus, kuidas kliendid oma tänasesse punkti on jõudnud, annab tohutult energiat ja motivatsiooni ka enda eesmärkide püstitamiseks,” selgitas ta.
Värbamisspetsialist Rimma Semjonova lisas, et Lindström panustab teadlikult töötajate tugevustel põhinevasse juhtimisse ja värbamisse, püüdes iga kandidaadi jaoks leida sobivaima rolli.
“Kandidaat, kes sobib telefonimüüki, ei pruugi end otsemüügis sama hästi tunda – ja vastupidi. Just seetõttu läheneme igale värbamisprotsessile ainulaadselt ja loome põhjaliku profiili, et tuvastada, kes millises rollis end parimal viisil teostada saab,” märkis Semjonova. Razumov lisas, et Lindström läheneb teadlikult iga tiimiliikme tugevusest, sest see aitab töötajatel oma töös edukas olla.
Lisaks kuuleb saatest, kuidas leida ja hoida talente, kes müügis end tõeliselt koduselt tunnevad, ning kuidas Lindström väärtustab iga töötaja tugevusi ja milliseid praktilisi samme tehakse, et uued tulijad kiiresti ja põhjalikult ettevõtte tööeluga kohaneksid. Lisaks tuleb juttu uuest värbamislahendusest, mis aitab kandidaatidel läbida tööintervjuu videosilla teel – mugavalt oma tempos ja kohas.
Saadet juhib Sigrid Hiis.
Fotol Rimma Semjonova ja Renee Razumov.
Foto autor: Sigrid Hiis. -
Turgu kaotanud koolitajad on vaatamata inflatsioonile hindu langetamas. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP".
Ennus lohutab, et kuigi tellimusi on veidi vähem, siis tohutut koolituste eelarvete kokkutõmbamist ei ole toimunud. Uut aastat aga prognoosida ei oska: mõju võivad avaldada maksutõusud ja ka avalik sektor tõmbab kulusid koomale. “Heal juhul tuleb täpselt samasugune vaikne aasta,” leiab ta.
Aeternumi kaasomanik ja koolitaja Kati Tikenberg soovitab uut aastat silmas pidades koolitajatel vaadata välisturgudele. “Eesti koolituste ja koolitajate tase on tegelikult üpriski kõrge ja julgustan seda sammu astuma.”
Saates keskendume koolitusturule ja uurime, kuidas koolitusfirmadel möödunud aastad on läinud, mis iseloomustab käesolevat aastat ja mida prognoosivad koolitajad uueks aastaks. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Saate teemad:
01.00 Pingereas ruulib keeleõpe
03.21 Koolitusturu seis
6.35 Koolituste hinnad
9.37 Muutused koolituste tellijates, sh avalik sektor
15.46 Mida turg tahab?
27.23 Ohud ja võimalused
34.43 Aeternumi edutegurid
42.57 Välisturud pakuvad võimalusi
47.00 Soovitus neile, kes peavad koolitusridu kärpima
Foto: Andras Kralla. -
Ühisrahstus on elanud üle rasked aastad, kuid Moneyzeni juhi Tõnis Männi sõnul paistab tulevik helgem, investor ja Rahafoorumi blogi autor Taavi Pertman tahab näha aga selgeid samme, et investorite usaldus taastuks.
Saates “Investeerimisportfell 2030” arutlesid ühisrahastusportaali Moneyzeni juht Tõnis Mänd ja investor ning Rahafoorumi autor Taavi Pertman ühisrahastusse investeerimise ja seal peituvate riskide üle. Ühisrahastus on läbi käinud rasketest aegadest, kuid Mänd usub, et tulevik on helge ja intresside langemine puhub ka ühisrahastuses investeerimisele elu sisse, kuna tootlus muutub atraktiivsemaks.
Pertmani sõnul on aga senised halvad kogemused statistika näitamisel viinud investorite usalduse kaotuseni, mida nüüd tuleb taastama hakata. Läbipaistvus ja investorsuhtlus on Pertmani sõnul väga olulised teadliku investori vaatest. Lisaks arutlesid nii Mänd kui Pertman, mille järgi hinnata erinevaid ühisrahastuse platvorme, kuhu investeerima minna.
Mänd avaldas, kellel tasub ühisrahastusse investeerida ning kuidas see võiks koguportfelli sobituda. Veel arutlesid eksperdid ühisrahastuse tootluse üle ning rääkisid, mis seis valitseb täna ühisrahastuse turul.
Saadet juhtis Jaan Martin Raik -
Saates tuleb pikemalt juttu Rail Balticu Ülemiste terminalist – mis on hetkeseis, millised hanked on juba töös ja millised plaanis lähiajal välja kuulutada, kuidas muutub linnaruum Ülemistel ning kuidas hakkavad omavahel ühenduma Elroni ja Rail Balticu rongid.
Räägime ka Pärnu, Rapla ja väiksemate peatuste ehitusest ja ajakavast.
Stuudios on Rail Balticu reisijate ja teenindavate rajatiste peaprojektijuht Martin Kaljumäe. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Foto: Andras Kralla. -
Renoveerimine võtab mitteeluhoonete puhul aina enam maad ja toob ka keskkonnasäästlikkuse raames kaasa vajaduse lähtuda erinevate lahenduste puhul aina enam ja teadlikumalt konkreetsest objektist, märgivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Gert Rahn ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Riigi Kinnisvara on uuendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”, mille eesmärk on koondada nõuded ja juhised, et projekteeritud hooned nendele vastaksid. Uuendatud juhend on aluseks uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisele ja ehitusele, hõlmates kõiki olulisi tehnilised aspekte alates kavandamisest kuni üleandmiseni.
Kuidas uusi tehnosüsteeme vanadesse hoonetesse istutada ja kas uute ehitamine hakkab taanduma? „Rekonstrueeritavatesse hoonetesse uute tehnosüsteemide ehitamine, mis tagaks nõutava sisekliima, on kindlasti väljakutse. Tuleb paindlik olla, võib-olla peame kusagil nõuetes järeleandmisi tegema. Aga kõik on võimalik, tänapäevased seadmed on kompaktsed, energiatõhusad. Tänapäevaste lahendustega on võimalik sisekliima nõudeid täita. Aga see on väljakutse,“ möönis Rahn.
„Teisest küljest ma usun, et renoveerimismahud suurenevad,“ sõnas Kertsmik, „Ühest küljest juba see, et Euroopa Liidu erinevad fondid lihtsalt toetavadki tänapäeval renoveerimist, mitte enam uue ehitamist.“
„Kui me vaatame keskkonna jalajälge või süsiniku jalajälge täpsemalt, siis renoveeritaval hoonel on süsiniku jalajälg märkimisväärselt väiksem, sest eelduslikult säilivad vundamendid, välisseinad, vahelaed. See kõik otse loomulikult toetab seda, et me renoveeriksime rohkem, kui ehitaksime uusi hooneid,“ lisas ta.
Lisaks maastikuarhitektuurile linnaruumi kohta tervikuna, sealhulgas ka esteetilisest aspektist, nende tehniliste nõuete raames märkis Kertsmik, et sda kindlasti võetakse arvesse, aga seda kindlasti teevad juba projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud: siis maastikuarhitektid, arhitektid, erinevate osade insenerid. „Kuna RKAS-il endal ei ole suuri tänavaid ehk siis meie hooned asuvad seal tänavate ääres, aga tänavaid me ei projekteeri, ei halda, ei remondi, siis selles kohas ma ei oska täpsemalt kommenteerida. Aga otse loomulikult kvaliteetsemat ruumi aitavad tagada projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud,“ sedastas Kertsmik.“
Saates tuleb juttu Riigi Kinnisvara uuendanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” raames ka kaasaegsetest projekteerimispraktikatest, tehnoloogia ja seadmete arengust, nõudluspõhisest õhuvahetusest, elektriautode laadimise infrastruktuuri kavandamisest ja varustuskindluse tagamisest, hallveest, veetarbimise optimeerimisest, keskkonnasäästlikkusest, kvaliteetsest väliruumist.
Saatejuht on Siim Sultson.
Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja projektidirektor Gert Rahn. -
Kasvava ligipääsetavuse probleemi lahendamine digitaalses maailmas, kus elanikkond vananeb ja nägemispuudega inimeste hulk kasvab, avab uusi võimalusi, usuvad selle sektori idufirmad.
"Ükssarvikute kasvulava" saates on külas mängufirma AudioCat asutaja ja tegevjuht Anette Parviste ning idufirma 7Sense äriarendusjuht Madis Päev.
Eesti inseneride loodud idufirma 7sense seade tõotab läbimurret nägemispuudega inimeste elukvaliteedis, võimaldades neil iseseisvalt liikuda tänaval.
AudioCat ehitab audiomängude platvormi, millele esimesed mängud luuakse ise, aga tulevikus üritatakse sellele meelitada ka teisi mängustuudioid.
Kuigi napilt 300 miljoni nägemispuudega inimese sihtturg on ükssarvikutest unistavatele investoritele vahest liiga väike, ületavad edukad tehnoloogilised lahendused tihti kahe maailma vahelise barjääri. Näitena rääkisid külalised mängust Blind Drive (pimesõit), mis on võitnud populaarsust ka nägijate hulgas ja võitnud mitu auhinda.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad:
00.00 AudioCati ja 7Sense tutvustus
04.11 Audiomängude ja raadio sarnasustest
07.33 7Sense tehnoloogia ja sombreero seostest
10.45 Eestis süvatehnoloogia/meditsiini idufirma ehitamisest
16.28 Turu suurusest (väiksusest)
19.37 Pimeda autojuhi mängust
23.30 Idee kirjanike liidule konkursi korraldamiseks
25.50 Audio tulistamismängudest
27.05 Turuolukorrast nägemispuudega nišis
31.02 2025. aasta väljakutsetest
40.09 Veebilehtede ligipääsetavusest
Fotol: Anette Parviste ja Madis Päev. Autor: Tarmo Virki -
Saates „Finantsuudised fookuses“ keskendume kahele võtmeteemale, mis on juhtide ja ettevõtjate jaoks olulisemad kui kunagi varem: kuidas kujundada tööandja väärtuspakkumine, mis suudaks ligi meelitada ja hoida parimaid talente, ning kuidas kasutada personalianalüütikat, et langetada juhtimisotsuseid teadlikumalt ja tõhusamalt.
Tänapäeva tööjõuturul, kus konkurents talentide pärast on tihe, on neid kahte aspekti keeruline alahinnata. Tööandja väärtuspakkumine ei tähenda ainult palganumbrit või hüvesid, vaid on seotud ka töötajate motivatsiooni, rahulolu ja pühendumusega. Samal ajal pakub personalianalüütika juhile väärtuslikku teavet, mis aitab paremini mõista ja prognoosida töötajate käitumist ning organisatsioonilisi vajadusi.
Ja mis võiks olla parem hetk nende teemade arutamiseks kui eelarvete koostamise aeg, mis on paljudel ettevõtetel praegu käimas. Tööandja väärtuspakkumine ja personalianalüütika pole kaugeltki ainult personaliosakonna teema – need mõjutavad otseselt ettevõtte finantstulemust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Saates arutame, kuidas juhid ja finantsistid saavad nutikalt planeerida investeeringuid eelseisvateks perioodideks, et toetada töötajate rahulolu ja tõsta tööviljakust.
Saatekülalised on Forus Eesti personalijuht ja õppejõud Merje Kärner ning õppejõud, Bolti tasustamise valdkonna juht ja personalikonsultatsioonide firma Cohorts kaasasutaja Evert Kraav. Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol: Merje Kärner, Evert Kraav ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
"Investeerimisideede universumi" sisuturunduslikus saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?
Räägime ka erilistest ja huvipakkuvatest markidest ja mudelitest, automuuseumidest, mida tasub külastada ja uurime, millised on autokollektsionääri mured ja rõõmud.
Nendel teemadel arutlevad Joel Zernask ja Hanno Lindpere KPMG Estoniast ja vandeadvokaat ja autokollektsionäär Randu Riiberg. Saatejuht on Hando Sinisalu.
Foto: Dpa/Scanpix. -
Helsingi vanalinn on Tallinnas, rääkis Eestis elav Soome suunamudija Henna Mikkilä.
Äsja valisid soomlased Eesti parimaks välismaiseks reisisihtkohaks. Mikkilä sõnul tekib soomlastel Eestit külastades kodune tunne, aga samas on laevaga üle lahe sõitmine siiski puhkusereis välismaale. Pole üllatus, et põhjanaabritele meeldib väga ka meie vanalinn.
Soomlased naudivad meie vanalinna sellel lihtsalt põhjusel, et Helsingis selline rajoon lihtsalt puudub. "Eesti on tuttav koht ja keel on tuttav, aga ometi on see välismaa. Helsingis vanalinna ei ole ehk Helsingi vanalinn ongi Tallinn," rääkis ta.
Soomlased on väga võlutud ka Eesti spaakultuurist ja mitmekülgsest saunavalikust. Mustamäe Elamus Spa elamuste juht Margit Kurn tõdeb, et soomlased külastavad üha rohkem Eesti saunu ja sapaasid, kuid uue aasta maksutõusud võivad põhjanaabreid rohkem mõtlema ja valima panna.
Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad:
00.00 Eesti populaarsuse põhjused
3.34 Soomlane armastab Eesti spaasid ja saunakultuuri
12.20 Kuidas soomlasele veel puhata meeldib?
14.35 Tallinna fenomen
17.36 Soome keele vajalikkus Eesti turismisektoris
23.12 Soomlaste majanduslik olukord
27.50 Tallinna liivarannad ja soome suvitajad
34.32 Soomlased ootavad Tallinna jõuluturgu
36.10 Vanalinna võlu ja ohtlikkus
42.10 Uue aasta maksupoliitika
44.14 Kuhu reisib soomlane tulevikus?
Saatejuht on Joonas-Hendrik Mägi
Foto autor: Andras Kralla -
Seekordses Terviseuudiste saates keskendume laste valule – kuidas lapsed sellega toime tulevad, millised on peamised valu põhjused ning kuidas neid aidata. Meil on külas Tallinna Lastehaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Liina Harjus-Soostar, kes räägib, kuidas haiglas laste valu hinnatakse ja ravitakse ning millised on kaasaegsed valuravi võimalused.
Arutame ka, mida lapsevanemad saavad kodus teha ja millal tuleks arsti poole pöörduda. Saatejuht on Violetta Riidas. Kuulake ja saate teada, kuidas oma last paremini toetada.
Pildil Tallinna Lastehaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Liina Harjus-Soostar.
Pildi autor Violetta Riidas. -
"Tööstusuudised eetris" saade keskendub ESG-le ja pakub kuulamiseks kahte ettekannet tänavuselt ostujuhtimise aastakonverentsilt.
Metallitööstuse Leden Estonia ostujuht Kristina Peramets räägib praktilistest sammudest, kuidas on ettevõte ESG-põhimõtteid meeskonnatööga ja kommunikatsiooniga integreerinud.
Katusematerjalide tootja Ruukki Productsi ostu- ja logistikajuht Erkki Jaanhold selgitab, millised on ostujuhi võimalused ja roll ESG-eesmärkide täitmiseks.
Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.
Fotodel: Erkki Jaanhold ja Kristina Peramets. Autor: Raul Mee -
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.
“Kui vaadata korterite hindu, siis need ei ole langenud, pigem on mindud madalamasse varaklassi,” tõdes Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tehingute hinnaklassi kommenteerides. Uusarenduste taga on tema sõnul hästi kapitaliseeritud firmad, kellel on aega oodata ja hinnalangust ei ole põhjust prognoosida.
See aeg, kus kortereid osteti investeeringute tarbeks, on minevik. „Kinnisvara investeeringuteks soetamisel tuleb vaadata, mida teeb euribor, kui ta on üle 3,1%, siis ilmselgelt ei ole see majanduslikult mõttekas, sest isegi kui üürist saad laenu teenindatud, siis kasumlik see ei ole,“ selgitas Eamets.
Seevastu ärikinnisvaras on populaarsed stock-office-pinnad, kus Roosalu sõnul on isegi kerge ületootmine.
Kuula saatest, kas kodu tasub osta või pigem üürida, millised on üürituru tulevikutrendid ning milliseid soovitusi antakse B-klassi äripindade omanikele. Saates räägivad Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu ja peaökonomist Raul Eamets. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Aimar Roosalu.
Foto: Raul Mee. - Laat meer zien
