Afleveringen
-
2025. aastast jõustuv mootorsõidukimaks on tekitanud elavat arutelu. See on käivitanud autode ostubuumi – nii uute kui ka kasutatud autode müük on viimastel kuudel olnud erakordselt aktiivne. Siiski hakkab turu aktiivsus jõulude eel tasapisi vaibuma, kuna uute autode tellimiseks jääb aega napiks ning ostjad ei pruugi enam sõidukeid kätte saada.
Uus maks võib kaasa tuua muutusi nii eraisikute kui ka ettevõtete autode kasutamise harjumustes. Suure tõenäosusega teeb mootorsõidukimaks uue auto soetamise kulukamaks, samas kui täisteenusrent võib muutuda atraktiivseks alternatiiviks. Täisteenusrendi üheks eeliseks on see, et automaks ja registreerimistasu sisalduvad kuumakses, muutes selle teenuse kasutajate jaoks mugavamaks ja kuluefektiivseks.
Kuigi automaksu eesmärk on muuta autopark säästlikumaks ja rohelisemaks, on kriitikuid häirinud soodustused vanematele sõidukitele, mis ei aita kaasa selle peamise eesmärgi saavutamisele. Siiski prognoositakse, et maks soosib väiksema keskkonnamõjuga autosid, näiteks hübriide ja pistikhübriide, mille järelturu väärtus on stabiilne ja maksukulud madalamad.
Mida hetkeolukorras teha ja kuidas käituda? Milline sõidukitüüp oleks mõistlik valida? Mida oodata esimest automaksu aastast? Sellele ja mitmetele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saates külas Mobire Grupi tegevjuht Andrus Valma, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol: Andrus Valma. Autor: Lauri Toomsalu -
"Digiturunduse praktikumis" vestlevad saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst ja AI‑startupi UKU kaasasutaja Henrik Aavik sellest, kuidas tehisintellekti abil muuta müük ja turundus tõhusamaks ja isikupärasemaks. Saates selgitatakse UKU ettevõtte hübriidse AI‑lahenduse unikaalset lähenemist, mis kombineerib loogikal põhinevaid süsteeme ja suurte keelemudelite võimalusi. Aavik jagab põnevaid näiteid sellest, kuidas müüki ja kliendikogemust isikupärastada, vähendades samal ajal tegevuskulusid.
Saates kuuled seda, kuidas tänased AI‑lahendused suudavad luua personaalseid sõnumeid eri sihtrühmadele ja isegi automatiseerida keerulisi protsesse – alates toodete lokaliseerimisest kuni spetsiaalselt igale kliendile kohandatud pakkumisteni. Lisaks arutletakse, kuidas AI võimaldab ettevõtetel teha eksporti ja müüki rahvusvahelistel turgudel senisest hõlpsamalt.
"Kui AI suudab koostada iga kliendikirja unikaalsena, on tulevik juba täna kohal," tõdeb Aavik. Saates saad ka vastuse, kas AI võib aga aidata ka väiksematel ettevõtetel konkureerida suurte turuosalistega?
Fotol: AI‑idufirma UKU kaasasutaja Henrik Aavik ja saatejuht Priit Kallas Dreamgrowst. Allikas: Äripäev -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas, aga kuidas seda targalt kasutada? Kuhu aeg kaob, mida muutes muutuks ka ajakasutus paremaks, kuidas luua vähemaga rohkem? Äripäeva juhtimiskoolis uurime ajalõkse ja ajavõidu nippe. Külalisteks on Anneli Ohvril, kes on muutuste- , projekti- ja aja juhtimise ekspert, praktik ja koolitaja. Anneli jagab enda kogemusi, jagab väärtuslikku infot, mida võita ja mida kaotada ajajuhtimisel.
Arutelu keskmes on ajajuhtimine ka juhi vaatevinklist. Mida tööolukordades tasub tähele panna, mida loob EI ütlemine ja kas seda peaks tegema. Pakutakse kuulajatele praktilisi lahendusi, kuidas väikeste sammudega muuta enda harjumusi, et aega kasutada selliselt, et ise jääda õnnelikuks ja säiliks ka töö ja eraelu tasakaal, oleks vähem stressi ja et läbipõlemine ei ohustaks. See on võimalik, kui märgata enda ajarütmi, otsustada, et vaja on muutust ja teele asuda.
Teekonna kaardi ja esimesed sammud saad juba sellest raadiosaatest, kus tutvustatakse ka Äripäeva Akadeemia Ajajuhtimise koolitust. Järgmine arengupäev toimub veebruaris.
Saade on mõeldud kõigile, kes soovivad enda stressist ja läbipõlemisest eemal hoida ja soovivad midagi muuta, et muutuks midagi ka suuremas plaanis.
Saadet "Äripäeva juhtimiskool" juhib Äripäeva Akadeemia juht Tiina Tohver.
Pildil on Anneli Ohvril ja Tiina Tohver. -
Saates "Investeerimisideede universum" tuleb juttu kunsti investeerimisest. Arutame selle üle, millise tootlusega on kunsti investeerimine, kuidas sobivaid töid ja autoreid valida, millised on kunsti investeerimise põhimõtted ja anname lisaks veel ka muuseumisoovitusi.
Stuudios on Hanno Lindpere KPMGst, galerist Reigo Kuivjõgi, investor Riivo Anton ja saatejuht Hando Sinisalu.
Foto: Zuma/Scanpix. -
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juht Jaano Haidla näeb Eesti puidutööstuse tulevikku eelkõige pikaajalise toorainekindluse ja soodsa energiapoliitika kaudu. Haidla räägib saates, et kuigi tööstussektor on tugev ja sügavate juurtega, vajab see konkurentsis püsimiseks selgemaid otsuseid ja suuremat stabiilsust.
Haidla sõnul on positiivne, et Eestis on lõpuks tööstusminister, kuid tema praegune fookus on liiga tugevalt suurtel välisinvesteeringutel. „Olemasolevale tööstusele tuleb samuti tähelepanu pöörata,“ toonitas Haidla. Eriti puidutööstuse puhul on oluline esmalt kindlustada tooraine kättesaadavus ja luua selgus sektori pikaajalistes perspektiivides.
Haidla tõi välja, et üheks võtmeküsimuseks on kindla metsamajandamise ala määratlemine. „Pole vaja vaielda raiemahu numbrite üle, vaid defineerida selgepiiriline maa-ala, kus saab majanduslikult metsa kasvatada,“ selgitas ta. See looks kindlustunnet nii metsaomanikele kui ka tööstustele ja aitaks planeerida tuleviku investeeringuid.
Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Jaano Haidla, pildi autor Johanna Adojaan. -
Eesti on teelahkmel, kus mööblisektorilt oodatakse jätkusuutlikkust, ent majanduslikku kasu see ei too.
Linnamööblitootja Extery ekspordijuht Markus Lukk tunneb, et sektoril on võrdse kohtlemiseni veel palju minna. "Sind ei premeerita jätkusuutlikkuse eest. Võid olla hästi jätkusuutlikku käitumisega ettevõte, aga rahalist kasu sa ei saa," rääkis Lukk.
Järgnevatel aastatel plaanivad mööblitootjad aga jõudsalt ekspordimahtu kasvatada.
Eesti mööblitootjate liidu juhatuse liige Siiri Tamm suhtub ekspordieesmärkidesse lootusrikkalt. "Kui praegu moodustab eksport ettevõtete kogukäibest umbes 70 protsenti, siis viie või kuue aasta pärast võiks see number olla 90," lausus ta.
Hoolimata raskest majandusolukorrast hinnatakse aga jätkuvalt väga kõrgelt disainmööblit.
Äripäeva mööblitootjate edetabelis 23nda koha saavutanud ettevõtte Tume Hall juht Marko Ala usub, et disain muutub ka tulevikus üha olulisemaks. "Meil on Eestis meeletu potentsiaal loovate inimeste näol, kes ilmselt jõuavad oma tegevusega sellesse valdkonda. See loob omakorda meeletu konkurentsieelise, mis saabki väljenduda ekspordis," rääkis Ala.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Eesti Panga optimistlik majandusprognoos loob pinnase uuteks tehinguteks ja ettevõtete laienemiseks.
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu usub, et õige aeg tegutsemiseks on kätte jõudnud. "Kui soov on laieneda ja konkurente üle võtta, siis on õige neid tehinguid juba teha," rääkis Maripuu.
Advokaadi hinnangul on täpne ajastamine väga oluline aspekt selleks, et paista võimaliku ostja jaoks ilus välja.
Kui lõppevale aastale aga järele vaadata, jääb pinnale palju ootel tehinguid.
Triniti juhtivpartner Ergo Blumfeldt ei mäleta teist sellist aastat, kus oleks nii palju lõpetamata tehinguid. "Päris palju on olnud selliseid tehinguid, mis on alguse saanud, aga siis on lihtsalt ära lõppenud," tõdes Blumfeldt.
Siiski lähevad nii Blumfeldt kui Maripuu järgmisele tehinguaastale vastu lootusrikkalt.
Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Liis Treimann. -
Pühadeaeg toob tihti kaasa kingitusi, mis ei vasta ootustele. Kuid mida teha, kui saadud kingitus ei meeldi või on defektne? Aasta viimane „Teabevara tund“ käsitleb tarbijate õigusi ja võimalusi toodete tagastamisel, garantii rakendamisel ja puudustega kaupadega toimetulekul.
Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar selgitavad, millal kehtib 14-päevane tagastusõigus ja kuidas seda praktikas rakendada. Räägime ka sellest, mida õiguslikult tähendab puudusega toode. Lisaks vaatleme garantiide olemust ja seda, millal seadusest tulenev garantii tegelikult kehtib.
Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
Saates "Cleantech" on külas kaks eelmisel kuul toimunud Baltic Sustainability Awardsi võitjat.
Saate esimeses osas räägime rohetehnoloogiatele suunatud riskikapitalist ning külas on eriauhinna varajases staadiumis ettevõtetesse investeeringute eest saanud 2C Ventures kaasasutaja Hendrik Reimand ning jutuks on peamiselt rohevaldkonna investeeringumaastik ja tulevikutrendid.
Saate teises osas on külas 2024 aasta Baltikumi parima ringmajanduse eestvedaja Neulari omanik Ilo Rannu. Küsime, kuidas plastjäätmeid paremini väärindada ning kes peaks Eestisse ikkagi sorteerimistehase ehitama?
Investeerimisest, energeetikast, plastist ja rohetehnoloogiate tulevikust saab kuulata pikemalt juba saates. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus.
Fotodel: Hendrik Reimand ja Ilo Rannu. Autor: Andres Laanem -
Saates "Äri ja tehnoloogia" räägime, kuidas ettevõtteid kasvatades kasutada ära idufirmade kogemusi ja idusektorile omast lähenemist. Oma õppetunde, väljakutseid ja soovitusi jagavad ADMi ettevõtete grupi juhid-osanikud Jaak Ennuste ning Riho Pihelpuu.
Kuidas suurendada innovatsiooni Eesti ettevõtetes, saab seda teha süsteemselt ja teadlikult? Mis vigu teevad Eesti ettevõtted välisturule minema hakates? Kuivõrd on tehisintellekt äri muutnud või muutmas?
Saadet juhib Indrek Kald.
Fotol: Jaak Ennuste ja Riho Pihelpuu. Autor: Indrek Kald -
Miks ja millal juhtub nii, et ravim ei aita enam peavalu vastu, vaid sellest saab peavalu põhjus? MOH (ingl medication overuse headache) ehk ravimite liigtarvitamisest tekkinud peavalu on tänapäeval üsna sage, tõdeb neuroloog Toomas Toomsoo Virtuaalkliiniku erisaates migreenist rääkides.
Saatest saad teada, millal MOH diagnoositakse, millist osa mängivad selle tekkes emotsioonid, kas tegu on ravimisõltuvusega, milliseid medikamentoosseid ja mittemedikamentoosseid vahendeid valuravis selles kontekstis kasutatakse ning kui tõhus võib olla bioloogiline ravi.
Kuna valu on subjektiivne kaebus, siis liigub arsti mõte vastavalt patsiendi kirjeldusele, ütleb dr Toomsoo, et peavalu ravi nõuab kannatust nii patsiendilt kui ka arstilt.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Toomas Toomsoo, foto Õnne Puhk. -
Saates võtame luubi alla järgmise aasta turundusstrateegiad ja eelarved. Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari räägivad alahinnatud strateegiatest, olulistest meediatarbimise trendidest ja sellest, kuidas jagada turunduseelarvet, kui kanalite valik laieneb.
Turunduseelarvete planeerimisel mängivad võtmerolli meediatarbimise killustatus, uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, ning globaalsete sündmuste mõju tarbimiskäitumisele. Noorem põlvkond tarbib meediat teisiti – nende jaoks on Tiktok ja sotsiaalmeedia peamised platvormid.
„Tiktok on tänaseks paljudele ettevõtetele suureks võimaluseks, kuid alguses olid paljud ettevaatlikud,“ tõdes Heily Aavik ning meenutas, et aastaid tagasi pelgasid ettevõtted ka Facebooki konto loomist, mis on nüüd pigem turundusstandard.
Põhiküsimuseks on brändilojaalsuse hoidmine kiire tarbimise ajastul ning andmete ja loovuse tasakaalu leidmine. Saatekülalised rõhutasid, et lojaalsuse kasvatamine nõuab järjepidevat dialoogi tarbijatega. „Lojaalsus jääb oluliseks, kuid killustunud meediamaailmas peavad brändid oma sõnumeid täpsemalt sihtima,“ selgitab Lehari ning lisab, et kuigi andmed näitavad suuna, aitab loovus eristuda ja luua emotsionaalset sidet.
Saade pakub häid näpunäiteid, kuhu oma eelarvet järgmisel aastal suunata, ning hulgaliselt soovitusi kanalite valikuks, kui eelarve on piiratud.
Saadet juhib Keit Alev. -
Seekordses „Investeerimisportfell 2030“ saates arutame üle 20 aasta investeerimisega tegelenud ning veelgi kauem pangas ettevõtete ja institutsionaalsete klientide segmendijuhina töötanud Mariann Soonega tema investeerimisteekonnast, mis viis kaheksa kuud tagasi saavutatud finantsvabaduseni.
Soone on Tallinna börsil osalenud juba alates selle algusest 1990ndate lõpuaastatel, mil ostis oma esimesed aktsiad ja jagab sellest ajast ka värvikamaid lugusid. „14 minutit pärast kauplemispäeva algust müüsin oma väärtpaberi maha. Nii kõrge hinnani see enam kunagi hiljem ka ei küündinud, mille pealt mina lahkusin,“ rääkis investor. Samuti avaldab ta, kuidas on sel ajal üle elatud mitu finantskriisi ning kuidas on need muutnud tema investeerimisstrateegiat.
„Olen mitmete investeerimisotsuste tegemisel arvestanud ka investor Toomase arvamust. Kuid näiteks Altria puhul ma Toomast ei kuulanud. Tema müüs, aga mina tiksun seal endiselt ja kogun dividende,“ kirjeldab Soone enda eeskujusid. Lisaks räägib ta, kuidas on valinud mitukümmend aastat investeeringuid ilma suhtarve vaatamata ning keskendudes hoopis kõhutundele.
Tänu osavale intuitsioonile on Soone kokku seadnud eduka 50 positsioonist koosneva investeerimisportfelli, tänu millele saavutas investor kaheksa kuud tagasi finantsvabaduse. „Kui varem keskendusin ka kasvuaktsiatele, siis nüüd on mul plaanis hakata positsioone ümber mängima stabiilsetele dividendiaktsiatele,“ selgitas ta järgmiseid plaane.
Lisaks tuleb saates juttu, milliseid varaklasse on Soone investeeringute säilitamiseks enim vältinud, kuidas tunneb ta ära õige müügihetke ning 1990ndate lõpus naisinvestorina alustamise keerukustest.
Saadet juhtis Merian Tiirats
Fotol: Mariann Soone
Foto autor: Julia Laidvee -
Idufirma Nanordica Medicali nano-osakestega imeplaastreid on loomakliinikud müünud juba mõnda aega reklaamilausega “inimeste peal testitud,” kuid uuel aastal peaks toode jõudma müüki ka inimestel kasutamiseks, kinnitab ettevõtte tegevjuht Olesja Bondarenko.
“Me vajame regulaatorilt luba, et üldse oma lahendust inimestele müüa ja sellega läheb viimasel ajal üsna hoogsalt, teeme igasugused auditeid, see on meditsiiniseade seaduste järgi. Plaan on see, et järgmisel aastal saame loa Euroopas müüa,” ütleb Bondarenko saates "Ükssarvikute kasvulava". Lisaks on ettevõte lõpetamas suuri kliinilisi katseid Hispaanias ja töötab suurfirmadega oma tehnoloogia litsenseerimiseks.
"Ükssarvikute kasvulava" saates räägivad Bondarenko ja Triin Preem, Swedbanki startup segmendi juht, ka laiemalt naisettevõtlusest ja naisasutajate teel olevatest raskustest. Näiteks kaasavad nais-asutajate poolt loodud idufirmad vaid murdosa mees-asutajate poolt kaasatud kapitaliga võrreldes.
Nanordica Medicali neljast kaasasutajast on pooled mehed, kuid investoritega suhtleb Bondarenko, kelle eestvedamisel kaasas ettevõte kevadel 1,75 miljonit eurot. “Hea töö, super. Tõenäoliselt sa oled pidanud selle raha kaasamiseks nägema palju rohkem vaeva, kui seda oleks pidanud tegema mõni meesterahvas,” tõdes Preem.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Olesja Bondarenko, Tarmo Virki ja Triin Preem. Allikas: Äripäev -
Linnaplaneerimisel tuleb arhitektil arvestada reaalsete vajadustega, vahel peab juba poliitiline linnavõim sekkuma, et saaks hakata töödega peale. Siin kõrval on oluliseks koostööpartneriks arendaja.
Ent temagi peab arvestama tegelikkusega. Siin on oluliseks sisendiks rahvastikuteaduse poolt antav uuringuline info ja prognoos. Tallinn ühes teiste Eesti linnadega on valikute ees. Häid koostöönäiteid viimastest aastatest on saada Helsingist ja Torontost. Eestil on, mida siit õppida.
Oktoobris toimus Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse järjekordne konverents. Konverentsi vestluspaneelis ”Aegsütikuga pomm või kullaauk: kinnisvaraarendaja rahvastikumuutuse ja asustusarengu tõmbetuules Rahvastiku ja asustusstruktuur 10 aasta perspektiivis”
Siin kerkis üles terve rida teemasid ja küsimusi: Segregatsioon – kas juhitamatu muutus või suunatav areng? Kinnisvaraarendaja ja linnaruum: millised on arendaja tegevuse tagajärjed ja vastutus? Arendaja, Sinul on mõjuvõim, arvesta nüüd nende 3 asjaoluga jätkusuutliku elukeskkonna nimel. Millega arendaja peaks edaspidi ümbruskonna, klientide ja enda vaatest arvestama? Konverentsi paneelis räägivad Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann, TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa ja Hepsori juhatuse liige Henri Laks. Moderaatoriks on Metro Capitali juht Ain Kivisaar.
Pildil (foto: Raul Mee) on Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann. -
Seekordses räägime laste unest. Miks lapsed õhtul magama ei taha jääda, miks nad öösel siplevad ja vähkrevad ja keda võib tabada unepaanika.
Tallinna Lastehaigla psühholoog-nõustaja unenõustaja Kene Vernik ütleb, et uneprobleemide taga on enamasti füüsilised probleemid või kehv unehügieen. Suuhingamise puhul soovitab ta aga varakult abi otsida, et tõsisemaid probleeme ennetada.
Saadet juhib Violetta Riidas. -
"Finantsuudised fookuses" saates sukeldume finantsjuhtimise maailma – valdkonda, kus numbrid kohtuvad strateegiaga ja kus õnnestumine sõltub nii analüüsivõimest kui ka inimestega töötamise oskusest.
Räägime sotsiaalse kapitali väärtusest, ärist sügava arusaamise olulisusest ja juhuste õigel ajal ärakasutamise tähtsusest finantsjuhi töös. Samuti uurime, miks meeskonnamängija olemine ja koostöö oskus määravad sageli selle, kas organisatsioon suudab keerukates olukordades edu saavutada.
Oma finantsjuhi teekonna telgitaguseid jagavad Tervisekassa finantsjuht Pille Banhard, Eesti Posti finantsjuht Signe Kukin ning Eleringi finantsjuht Riina Käi. Kuidas nad nii kaugele jõudsid? Milliseid otsuseid on tulnud teha, et oma organisatsioone edukalt juhtida? Ja kuidas kujutavad nad ette finantsjuhi rolli tulevikus, kus tehnoloogia, regulatsioonid ja majanduskeskkond pidevalt muutuvad? Seda kõike küsib saatejuht Paavo Siimann.
Fotol: Pille Banhard, Signe Kukin, Riina Käi ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.
IT-majad ohustavad Eesti IT-sektori ekspordivõimekust, sest rahvusvaheliste klientide võitmiseks ei piisa lihtsalt riigi IT-maja allhankija kogemusest.
Kas oleme läinud riigikapitalismiga liiga kaugele? Kas riigi IT-majad tuleks erastada? Nende teemade üle arutlevad saates majandusanalüütik Peeter Tammistu ja CGI Eesti juht Andres Birnbaum.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Foto: erakogu -
Koroona-aastal tegi Chemi-Pharmi kolmekordse müügitulu kasvu ning tegevjuht Joonas Lahe loodab ettevõtte viia ülejärgmisel aastal taas samale tasemele. Toona kasvas järsult nõudlus desinfitseerimis- ja puhastusvahendite järele, nüüd käib töö turgude laiendamise nimel. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias uuele tulijale ruumi.
Kuigi nõudlus desinfitseerimis- ja puhastusvahendite turul on ammu tagasi pandeemia-eelsel tasemel, jäi Chemi-Pharm pärast koroonapuhangut ikkagi kaks korda suuremaks. Pandeemia ajal suudeti leida uusi turge ja kliente. “Me suutsime hästi tarnida ja sellest jäi meile ka hea maine,” ütleb Lahe.
Ettevõtte põhikliendid on meditsiiniasutused ja seetõttu puudutab majanduse jahenemine neid vähem. Siiski tegeletakse oma tooteportfelli mitmekesistamisega, et vähendada sõltuvust meditsiinist ja piiritusepõhistest toodetest.
Sektori põhilised mõjutajad on meditsiiniseadmete ja biotsiidide regulatsioonid. Tööstusjuhina teeb Joonast Lahet murelikuks, kuivõrd suudavad väikesed riigid ja väikesed ettevõtted oma häält kuuldavaks teha. Paratamatult kõlab Saksa suurtootja hääl kõvemini ja väiteid kuulatakse rohkem. “Kui näiteks etanooli kasutamisele pannakse ranged piirangud, siis mõjub see negatiivselt väiketootjaid, aga soodustab Saksa suurtootjat, kuigi tema argumendid ei pruugi ratsionaalsed olla,” toob Lahe näite.
Foto autor ja satejuht on Sigrid Kõiv. -
Eestil puudub õiges asukohas ja vajaliku suurusega konverentsikeskus, misttõttu tuleb lagi ürituste korraldamisel kiiresti ette.
Reisieksperdi konverentsivaldkonnajuht Kadri Jõerüüt usub, et Eesti on konverentside korraldamiseks väga hea koht. Ometi puudub Eestil tema hinnangul piisavalt hea konverentsikeskus, mistõttu kaotatakse iga aasta üha rohkem suuri konverentse. "Kui meie väike konverentsimeeskond kaotab aastas kolm või neli sündmust, siis ma arvan, et Eesti tervikuna kaotab juba väga palju," rääkis ta.
Jõerüüti sõnul on äärmiselt rumal rääkida aastakümneid samast teemast, et meil võiks olla üks vahva konverentsikeskus, kuid reaalselt seda lihtsalt ei ole ega tule.
Konverentsikorraldusettevõtte Publicon tegevpartneri Liis Käosaare hinnangul pole mõtet ürituse nimel isegi kandideerida, sest juba eos teatakse, et see pole võimalik. "Vaatad nõudeid, ei saa pakkuda," tõdes Käosaar.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: Raul Mee. - Laat meer zien
