Afleveringen
-
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas elektriseadmete tootja Legrand Estonia tehasejuht Villem Pomerants, kelle töölaual on ülesanne viia ettevõtte kahe tehase – Keila ja Paide – tootmine samale tasemele.
Saates on fookuses Legrandi senine teekond Eestis – meenutame ettevõtte tulekut Eestisse 2021. aastal ja avame viie aasta plaani, mille eesmärk on viia kahes erinevas kohas asuvad tehased samale tasemele nii, et standardid oleksid täpselt samad. Saates räägime kahe tehase ühendamise loost täpselt. Avame seniseid muudatusi, õnnestumisi ja õppetunde.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Villem Pomerants. Autor: Harro Puusild -
Kuidas töötab Tehnopoli AI-kiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on osalema oodatud, selgub saatest.
Toome ka häid näiteid valdkondadest ja ettevõtetest, kes tehisaru juba praegu nutikalt kasutavad.
Vastame küsimusele, kas AI arendusega alustamiseks on täna veel hea aeg või on rong juba liikumas.
Külas on Tehnopoli AI-kiirendi mentor Juhan-Madis Pukk ja Tehnopoli-AI kiirendi vilistlane ja DriveX-i tehnoloogiajuht Kentti Koppel. Saatejuht on Hando Sinisalu.
Fotol Kentti Koppel ja Juhan-Madis Pukk.
Foto: Äripäev. -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Analüütikud ei ole selgel seisukohal, millal kinnisvara hinnakasv Eestis hakkab taaskord inflatsiooni ületama, ent sellise hetke saabumine on enam kui ootuspärane, leiab Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Igor Habal. Teatud turusegmenti on üsna aktiivselt juba mõjutamas flippijad.
Saates “Ruutmeetrite taga” selgitab Habal, et alanud aastal, mis Eesti Pank prognoosib tarbijahindade kasvu 4,3%, ei pruugi elukondliku kinnisvara hinnad veel sellest kiiremini kerkida, ent pikka pilti vaadates see aeg saabub. “Ajaloolisest tagasivahest tuleb välja, et kui laen antakse soodsalt välja ja nii pika aja peale, siis see pigem soodustab vara väärtuse kasvu samamoodi, nagu ka börsil,” toob Habal saate lõpuosas välja.
Turu aktiivsuse kasvu kirjeldab saate teise poole alguses kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde, et toob välja, et külgsuunas liikuval kinnisvaraturul tegutsevad taaskord üsna aktiivselt flippijad, kes noolivad kindlat tüüpi kortereid, mis juba kuu või kahe pärast tihti müüki tagasi paisatakse. “Nende tsükkel on kiire, nad ei saa oodata mitu kuud,” räägib Linde ja selgitab mis tagab säärases tegevuses edu ja kes suudavad praegusel turul edukad olla.
Saates räägime põhjalikumalt kinnisvarahinna dünaamikast, kõrvutame seda inflatsiooniga, peatume sellel, millised on selles valguses olnud kinnisvara reaalhinna muutused ja püüame ka natuke turu üldisele olukorrale ja aktiivsusele tuginedes teha prognoose. Fookuses on korteritehingud, eriti renoveerimist vajavate korteritega tegelevate "flippijate" tegevus ning hinnakujundus. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Igor Habal kinnisvarakonverentsil esinemas. Foto autor: Raul Mee. -
Alustava e-kaupleja jaoks on esmatähtis lahendada kaks suurt küsimust: kuidas muuta makseprotsess võimalikult mugavaks ja kuidas tagada kiire ning sujuv tarne. Millised on parimad lahendused nullist alustavale ettevõttele ja sellele, kelle garaaž on juba kaupade alla mattumas ning jaks ise kõike menetleda on raugemas?
E-kaubandusega alustamine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. Paljud alustavad oma toodete müüki sotsiaalmeedia platvormidel nagu Facebook ja Instagram, ilma et oleks vaja teha kohe suuri investeeringuid. Oluline on siinkohal valida sobiv makselahendus, mis võimaldab klientidel kiiresti ja turvaliselt oste sooritada. Eestis on levinud erinevad pangalingid, kuid kasvavas trendis on ka makselingid ja QR-koodiga maksed, mis sobivad hästi näiteks laadal või müügiplatsil kauplemiseks.
Mis saab aga siis kui äri on edukalt käima läinud ning ise ei jaksa kogu logistikat enam hallata? „Logistikauudised eetris“ raadiosaates jagasid nendes küsimustes oma teadmisi Eesti ühe juhtiva logistikaettevõtte Logistika Pluss juhatuse liige Andri Piik ja makselahenduste pakkuja Montonio tootejuht Maria Häling.
Viimane rõhutas, et alustava kaupmehe jaoks on oluline mitte ainult müügikanali valik, vaid ka maksete ja tarnelahenduste integreerimine. Sageli tehakse viga, kus veebipood seatakse üles, kuid reaalset tellimuste töötlemist ei testita – hiljem avastatakse, et süsteem ei tööta korrektselt. Samuti tuleb arvestada erinevate lisakuludega, nagu domeenitasud, serveritasud ja makseteenuse kasutustasud jne.
Teine e-kaupmehe üks suurimaid väljakutseid on tarneprotsessi haldamine. Alguses võib tunduda lihtne ise pakke postitada, kuid ettevõtte kasvades muutub see ajamahukaks ja ebaefektiivseks. Logistika Pluss pakub lahendust, kus kaupmees saab logistikateenuse täielikult sisse osta – see tähendab, et kaup jõuab laost otse kliendini ilma, et kaupmees ise neid pakke üldse näeks. Kust jookseb piir milleni tasub ise pakke saata ja kust alates hakata kogu teenust sisse ostma?
Omaette probleem on tagastuste haldamine. Kuigi paljud kliendid eeldavad tasuta tagastust, ei ole see alati majanduslikult mõistlik. Euroopas on trend, kus tagastuskulud pannakse osaliselt ostja kanda, et vähendada impulsiivseid oste ja liigset kaubaliikumist. Samuti on oluline, et kaupmehed oleksid oma tagastuspoliitika osas läbipaistvad – kui infot varjatakse, võib see vähendada kliendi usaldust.
Neil ja mitmetel teistel teemadel saates arutletaksegi, vaadeldes kogu protsessi läbi kahe erineva vaatevinkli: üks läbi ettevõtja silmade, kes soovib põhitöö kõrvalt pisut lisa teenida ja tänu osavatele näppudele valminud tooteid veebi kaudu müüma hakata, teine ettevõtja seisukohast, kes on juba „suureks kasvanud“ ja kaupade menetlemiseks on vaja juba rentida eraldi ladu ja inimene, kes sellega igapäevaselt tegelema hakkab. Kus asub piir nende kahe vahel ning mida teha, kui see saab ületatud?
Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee
Foto: Afp/Scanpix. -
Kaperavi on hea alternatiiv breketitele, sest on visuaalselt vähem märgatav ja mugavam. Ortodontilised kaped on kaasaegsed seadmed, mida kasutatakse hammaste õige asendi saavutamiseks.
Saates selgitab dr Johanna Roostalu, millal ja miks kaperavi kasutatakse, mida kaped endast kujutavad ning kui kaua kaperavi kestab. Samuti tuleb juttu raviplaanist, hügieeninõuetest, kapede eest hoolitsemisest ning kasutusmugavusest.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Maxilla. Fotol dr Johanna Roostalu -
Noorte ettevalmistamine tulevaseks tööeluks algab koolist, kuid millised oskused on neile kõige vajalikumad? EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla usub, et klassikaline akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega. Tema sõnul on kooli ülesanne mitte ainult teadmisi anda, vaid õpetada noori ka iseseisvalt mõtlema ja otsuseid langetama.
EBS Gümnaasium keskendub tugevalt majandusele ja ettevõtlusele. Kool pakub valikuid nii digilahendustele suunatud ettevõtlusele kui ka rahvusvahelisele kommunikatsioonile. Koolis väärtustatakse praktilist kogemust – õpilased koostavad äriplaane, osalevad töövarjupäevadel ning saavad mentorlust nii vilistlastelt kui ka ülikooli magistrantidelt.
Uudla sõnul on tulevik hariduses üha enam seotud kriitilise mõtlemise, suhtlemisoskuse ja enesekehtestamisega.
Millised on aga noorte võimalused välismaale suundumisel pärast gümnaasiumi? Kuidas oma lapses ära tunda ettevõtlikkust ja organiseerimisvõimet?
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Kersti Uudla. Foto: Andres Laanem. -
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.
Edukas desünkroniseerimine toob sel aastal tarbijatele kaasa eraldi sagedusreservitasu. Alexela regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal toob välja, et Elering on tarbijatelt juba kokku korjanud 500–800 miljonit eurot, mis lihtsalt seisab Eleringi kontol. „Mõistlik oleks seda kasutada tarbijate eest sagedusreservitasu katmiseks, kuni Balti riigid ühise tasu kujunemise loogika leiavad,“ ütles ta.
Saatejuht Henrik Kalmet tõstatas küsimuse koalitsiooni energeetika kokkuleppe kohta – kuidas jõudsime 2+2 lahenduseni, kui enne oli plaanis nii mere- kui maismaatuult toetada 4+4 ehk nelja teravatt-tunni ulatuses. „Tuleb koalitsioon kuskilt tagatoast välja ja ütleb, et tegelikult on nii, kuigi mõni minister polnud asjast isegi teadlik ja ühtegi arvu ei näidata. Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks demokraatlikule riigile kohane olla,“ ütles Kirikal.
„Mina oleksin väga ettevaatlik ja kiirustades otsuseid ei teeks,“ lisas Kirikal koalitsioonierakondade juhtide energiaplaani kommenteerides. „Kui investeeringuid tehakse turu vastu – miks on riigil riigiabi andmisega kiire? Esmajärjekorras tuleb ära teha asjad, mis on meile ühiskonnanale vajalikumad ning võib-olla ka odavamad nagu juhitavad võimsused ja maismaatuul. Alles siis vaataks nice to have asju juurde nagu ühendused ja meretuul,“ ütles ta.
Sunly energiasalvestuse juht Adam Erki Enok leiab, et Eestis on maismaad, head tuuleolud ja tuleks kasutada ära seda, mida loodus andnud on. Seejuures ei poolda ta tuumajaama, sest selle ehitamine võtab kaua aega, ka meretuulepargid kerkivad aeglaselt ning on kallid.
Kuula sisuturundussaatest "Energiakool" lähemalt, millised on Eesti energeetika vajadused ja ekspertide hinnang riigi energiapoliitikale.
Täispikka arutelu saab kuulata ka Spotifys ja vaadata Youtube’is.
Fotol Viljar Kirikal. Foto: erakogu. -
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.
Nestori sõnul räägitakse lootusest, et kui hind alla tuua, siis tulevad Eestisse suured tootmised ja majandus läheb õitsema. „Sellega on nagu Eesti Nokiaga, sest seda pole leitud. Mõnel tõmbab hinge kinni, aga Eestis pole kunagi olnud nii palju energiaintensiivseid tootjaid,“ ütles ta. Räim täiendas, et mõni ettevõte ongi seepärast hakanud ise elektrit tootma, sest on aru saadud, et see on lihtsam kui riigi järel ootamine.
Räim leiab, et riigi vaates on oluline võimsuste paljusus ja hajutatus. „Ühte võluvitsa ei ole. Ressursse on vaja erinevaid. Maismaatuul, päike, meretuul, gaas ja biogaas, salvestus, olemasolevad võimsused.“
Aina rohkem meenutab praegune olukord saatekülaliste sõnul kurikuulsat metsandusdebatti. „Keskmine inimene ei tea sellest midagi, olemas on kõvad ülikoolid teadlaste ja ekspertidega – nendega peaks ju mõistliku konsensuseni jõudma. Energeetikas on aga silmaga nähtavat poolt veel vähem kui metsanduses,“ ütles Nestor. Räim nõustus ja ütles, et nähtav komponent on elektrihind, millele on lihtne näpuga näidata.
„Mis juhtub, kui ei tule siia odavat elektrit?“ küsis Nestor. Majandus kohaneb tema sõnul igasuguste oludega ja Räime sõnul on selge, et jõuga ei ole siia mõtet suruda, kui rääkida muna või kana olukorrast.
Saadet juhib Henrik Kalmet.
Kuula täispikka saadet Spotifys või vaata Youtube’is.
Fotol Mihkel Nestor. Foto: Äripäev. -
Mis see tööintervjuu siis ära ei ole – võtan oma tavapärase küsimustenimekirja ja hakkan aga otsast minema! On see ikka nii lihtne ja äkki saaks korraldada värbamist nii, et vestlus tooks ka päriselt esile kandidaadi tugevused ja sobivuse? Need küsimused ja tehnikad sind värbamisel juba hätta ei jäta!
Ajakirjaniku töö võib olla võrdlemisi sarnane värbaja omaga, eriti kui asi puudutab intervjuusid. Saates "Töö ja palk" jagab Creitist Recruitmenti värbaja ja karjäärispetsialist Inge-Helene Pello kogemusi, kuidas kasutada tööintervjuudes võtteid, mille ta omandas ajakirjandusõpingute käigus ja töötades ajakirjanikuna paljude väljaannete, sealhulgas BBC juures.
Mida üks intervjuu endast üldse kujutab ja miks on nii oluline, et küsiksime õigeid küsimusi? Kuidas toimida, kui kandidaat on ebakindel või kidakeelne? Aga mida teha siis, kui ta satub jutuhoogu? Kas rääkimine-hõbe-vaikimine-kuld-põhimõte kehtib ka intervjueerijale? Mis on see Üks Tähtis Küsimus, mida kindlasti ei tohi unustada?
Saates selgitame välja, kuidas ennast intervjuu jaoks ette valmistada ning mismoodi hoolitseda selle eest, et ka kandidaadist vestluspartner end mugavalt tunneks. Saame selgeks mõningad strateegiad ja tehnikad, mida kasutada, ja küsimused, mida küsida. Samuti uurime, kuidas iganenud struktuuriga töövestlusi põnevamaks muuta ja lisada neisse üllatusmoment ning mida arvata Chat GPT-ajastul näiteks motivatsioonikirjadest.
Üht-teist kõrva taha panekuks leiab saatest ka see, kes istub intervjuu ajal kandidaadi toolil.
Vestlust juhib Personaliuudiste juht Helen Roots, külaline liitub üle helisilla otse Walesist, Cardiffist.
Fotol vasakult: Helen Roots ja Inge-Helene Pello. Autor: Andres Laanem -
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa on tuntud haridusvaldkonna arendaja ja spordi eestvedajana ning käinud välja mitmeid julgeid ideid, mis seostuvad nii hariduse kui tervislike eluviiside edendamisega.
Audentese 30. juubeliaastal jagab ta saates oma mõtteid haridusest, noorte liikumisharjumustest ning sellest, kuidas tagada tervem ja tugevam ühiskond.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Urmas Sõõrumaa. Foto: Andrei Ozdoba -
E-kaubanduse maastikul on dropshipping kujunenud üheks ahvatlevamaks ärimudeliks. Mida see tegelikult tähendab ja millised võimalusi ning riske see nii kaupmeestele kui tarbijatele toob? Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" selgitatakse lahti dropshippingu põhimõtted, selle populaarsuse kasv ja tarbijakaitse aspektid.
Stuudiosse oleme kutsunud TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuhi Heldin Malmeti ja veebipoe saapavabrik.ee ning Hertwilli juhatuse liikme Joosep Sibula. Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest uurib, kuidas dropshipping toimib, millised on selle peamised eelised ja puudused ning kuidas eristada usaldusväärseid e‑poode kahtlastest kauplejatest. Kas madalad alustamiskulud ja kiire skaleeritavus kaaluvad üles võimalikud tarneprobleemid ja madala kvaliteediga toodete riski?
Saates tuleb ka juttu sellest, kuidas tarbijad saavad kaitsta end petuskeemide ja ebakvaliteetsete toodete eest, milline on Euroopa Liidu regulatsioonide mõju dropshippingule ning miks ka tuntud kaubamärgid kasutavad seda ärimudelit.
Fotol: Alustades vasakult TTJA EL tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht Heldin Malmet, saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja Herwill juhatuse liige Joosep Sibul. Allikas: Äripäev -
Kaabliköidiste tootja Reimax Electronics OÜ kolis aasta tagasi uude ja suuremasse tehasesse, et valmistuda kiireks kasvuks. Ettevõtte juht Urmo Sisask tõdeb saates, et kasv on olnud kiire, kuid kasumit tänavu veel oodata ei ole. Saates räägime veel, kuidas on ettevõttel õnnestunud end uues tehases sisse seada ja millised on tulevikuplaanid. Räägime ka tööjõu probleemidest ja sellest, millise pilguga vaatab juht majanduskeskkonda ja maksumuudatusi.
Saadet "Tööstusuudised eetris" juhib Harro Puusild.
Saadet toetab Radius Machining.
Fotol: Urmo Sisask. Autor: Harro Puusild -
Kui tööl tekivad konfliktid, kannatavad tulemused ja kuluvad inimesed. Samas on konfliktid alati (töö)elu osa ning näiteks tootmisorganisatsiooni on sisse kirjutatud konflikt tootmise ja turunduse vahel. Sestap võiks konfliktilahendamise oskused olla juba organisatsioonikultuuri osa.
Et meie juhtidel oleks julgust ja oskuseid konflikte lahendada ning töötemperatuuri mõõta, räägib psühholoog ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Tõnu Lehtsaar saates sellest, millised on konflikti eskaleerumise faasid, mis asi on hävituskäitumine ning mida teha “ussitajatega”. Ja muidugi tuleb juttu ka sellest, kuidas konflikte lahendada.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto autor: Tiina Tohver. Fotol vasakult: Tõnu Lehtsaar, Tuuli Seinberg -
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.
Kasutajamugavuse ja teenuste kiiruse kõrval ei tohi ettevõtted aga küberturvalisuse küsimust tahaplaanile jätta, rõhutas Aljas.
„Rünnakute intensiivsus on märgatavalt tõusnud. Uuringute põhjal ulatub ettevõtete keskmine kahju 38 000 euroni, mis näitab, et arvete maksmisel tasub olla anomaaliate suhtes eriti valvas. Seda eriti siis, kui koostööpartneri või kliendi tausta ei tunta või kui tegemist on välismaksega. Siiski on meil mitmeid häid lahendusi, mis aitavad neid riske targalt maandada,“ rääkis ta.
Aljase sõnul on ka traditsiooniline kliendinõustaja roll muutumas. Kuigi ärikliendid vajavad endiselt personaalseid konsultatsioone, on nõustajate fookus liikumas aina spetsiifilisemate ja keerukamate teenuste poole.
Kuula saatest, millised eelised muudavad mobiilipanga atraktiivseks just suurematele ettevõtetele ja kuidas aitavad pangaliidestused ning mobiilipank ettevõtete igapäevast finantsjuhtimist tõhustada.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Maarja-Maria Aljas.
Foto: erakogu. -
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
“Vahepeal on Eestis kaaluta olek poolteist aastat, kui tuleb välja mõelda, kuidas liigiti koguseid hoida ja mida nendega teha,” märkis saates "Rohepöörde praktikud" Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents, kes tegutseb ka Sillamäe keskuses.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tõdes, et oodati kiiremat valmisolekut, nüüd on aga kolm probleemi korraga: tekstiili liigiti kogumine, kulude katmine ehk tootjavastutuse loomine ning tööstusele ressursi tagamine.
Samas usub Jaanisoo, et liigiti kogumise nõue tõstab hüppeliselt ka koguseid, nii nagu tunamullu, kui biojäätmeid tuli hakata eraldi koguma.
Saates räägib Grents, millistest osadest Sillamäe kompleks täpselt koosnema hakkab, kui suur saab mahuliselt olema nende võimekus ja millal võiks tehas tööle hakata.
Saate esimeses pooles on terava luubi all jäätmereform, mis loodetakse vastu võtta enne suve. Vaagime kolme peamist murekohta. Esiteks seda, kas reform vähendab niigi omavalitsuskeskses süsteemis ettevõtjatelt rolli veelgi. Teiseks arutame, kui kalliks kujuneb prügivedu inimestele ja jäätmevedajale. Kolmandaks küsime, kas täidame ELi sihid või ootavad meid ees trahvid.
Saatejuht on Karmen Laur.
Fotol Ivo Jaanisoo ja Kalle Grents. Foto: Karmen Laur -
Saates "Mets ja majandus" võtame jutuks Eesti metsandusturu ehk metsamaade ostu-müügi. Teemat avab ettevõtte Eesti Metsameister tegevjuht Joel Lobjakas. Saatejuht on Toomas Kelt.
Pildil Eesti Metsameister tegevjuht Joel Lobjakas, pildi autor Eesti Metsameister. -
Julgeolekumaks pöörab tavapärasest enam tähelepanu kasumile, ka võib tekkida soov amortisatsiooniga trikitada. Maksukonsultandid seda teha ei soovita, sest arvestuspõhimõtete muutmine peab olema igati põhjendatud. Kuritarvituste korral kohaldub juhtkonna vastutus, mis peaks liigseid riskijaid distsiplineerima.
Käes on 2024. majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise aeg. Eelmisel aastal oli hulk trahve ja sundkustutamisi, lausa 30 000 ettevõtet lõpetati. PwC juhtiva maksukonsultandi Martin Lehtise sõnul olid palju neist ettevõtjatest ülimalt rahul, et riik nende eest tülika ettevõtte lõpetamise tegi.
Advokaadibüroo PwC Legal Services vandeadvokaat Karen Root on seda meelt, et kui ettevõtte loomine on kõigest veerand tunni küsimus, siis jääb paljudel nn ühe-mehe ettevõtete loojatel vajaka finantsdistsipliinist ja aastaaruande esitamata jätmine on vaid üks osa suuremast pildist. Samas tabas sundkustutamise otsus ka neid ettevõtteid, millel reaalne majandustegevus toimis. Nende mure oli seda suurem, sest juba kustutatud ettevõtte pangakontol olev raha jääb kõigile kättesaamatuks.
Suurim muutus on siiski selles, et raamatupidamise ja audiitortegevuse seaduseid muudeti. „Muu hulgas tõsteti ettevõtte suuruse kriteeriume ja audiitorikontrolli kohustuse piirmäärasid. See tähendab, et peaks vähenema aruandluskohustus ja rohkem väikeettevõtteid esitab lühendatud aruandeid,“ kommenteeris hetkeseisu PwC juhtiv raamatupidamise nõustaja Katrina Villak.
Kuula sisuturunduslikust PwC saatest, millised ettevõtete finantsotsused toovad kaasa maksukohustuse ja kuidas ikkagi sundkustutatud ettevõtte kontolt raha kätte saada.
Foto: Sipa/Scanpix. -
Enese sidumine võltskaubandusega võib lõppeda ebameeldivate asjaajamiste ja kuni kaheaastase karistusega.
Triniti advokaadibüroo patendivoliniku Maria Silvia Martinsoni sõnul võib pealtnäha süütu tellimus mõjuda äriplaanina. "Kuni kaheaastane karistus on ettenähtud võltskaubanduse puhul. Muidugi oleneb see asjaoludest ja võib pääseda ka rahatrahviga," märkis Martinson.
Maksu- ja tolliameti arendusspetsialist Ülle Viisak märgib, et ka isiklikuks otstarbeks võltskauba tellimine ei vabasta klienti vastutusest. "Kui on võltsitud kaup, siis kuulub ta hävitamisele," tõdes Viisak.
Juttu tuli ka võltskaubaärist kui organiseeritud kuritegevusest ning sellest, milliseid tervisehädasid võivad võltskaubad põhjustada.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.
Foto autor: AFP/Scanpix -
Paljud Eesti ettevõtjad kaotavad teadmatult kontrolli oma kõige olulisemate andmete üle. Enamik väikeettevõtteid – aga järjest rohkem ka suurfirmasid – toetub raamatupidamises ja palgaarvestuses raamatupidamisbüroode teenustele. Kes aga tegelikult omab teie andmeid ja kuidas saate neid kaitsta? Merit Tarkvara juht Tõnis Kask avab saates finantstarkvara andmeomandi varjatud riske ja selgitab vajadust kindlustada andmete omandiõigus. Ühtlasi toob ta välja praktilised sammud, mis tagavad, et hoiate oma ettevõtte olulise teabe kontrolli all.
Lisaks kuuleme saatest kogemuslugu, kuidas Ülemiste City kogub eri viisidel rohe- ja liikuvusandmeid, et juhtida ärilinnaku arengut. Seda selgitab Ülemiste City rohevaldkonna juht Mati Freiberg.
Saates kõlavad ettekanded salvestati detsembri alguses toimunud traditsioonilisel suurandmete konverentsil Big Data.
Fotol Tõnis Kask, autor Raul Mee. -
Juhtimisvaldkonna ekspert ja paljude tippjuhtide mentor R. Michael Anderson on raamatus „Juhtimise mõtteviis 2.0“ töötanud välja kasvujuhtimise meetodid, mis keskenduvad ennekõike juhi enda arengule ning toovad pikas plaanis kaasa motiveeritud, lojaalsed ja isemõtlevad töötajad, kes tahavad ettevõttesse panustada.
Merle Viirmaa ja Kiur Lootus, EBSi coach’iva juhtimise programmijuhid, jagavad Äripäeva raamatuklubi saates mõtteid sellest, mis hetkedel võtab meie käitumise kaitsepositsioonile asunud ego ning kuidas taolisi olukordi ennetada. Lootus toob välja, et sõna „ego“ on küll tugevalt laetud, aga sellesama ego loodud kaitsepositsioon tuleneb ometi evolutsioonilisest enesealalhoiuinstinktist. Ühiselt jõutakse järeldusele, et inimese juhtimisstiil tuleneb otseselt sellest, missugune on tema suhe iseendaga. Et seda suhet muuta, on võimalik appi võtta neuroteadus ja end õigele kursile seadistada.
Merle Viirmaa avab lähemalt probleeme, millega juhid sageli kimpus on: iseeenda saboteerimine, piiravad uskumused, petturi sündroom, halvav perfektsionism ja mikromanageerimine. Ta toob välja, et Andersoni raamatus on juhtide enesearengu heaks kokku lausa 48 praktilist tööriista, mis aitavad kasvatada enesekindlust. Enesekindlat juhti tahavad järgida ka teised. Lootus lisab tabavalt, et igat mõtet iseenda ja maailma kohta ei ole vaja uskuda.
Saadet juhib Eva Kinkar.
Pildil Kiur Lootus ja Merle Viirmaa. Foto: Eva Kinkar - Laat meer zien
