Afleveringen
-
13. märtsil tähistati kogu maailmas neerupäeva, mil fookuses on teadlikkus neeruhaigustest ning nende ennetamisest. Saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog dr Merike Luman, mis funktsioone neerud täidavad, kas ja milliseid sümptome neeruhaigused üldse annavad ning kuidas mõjutavad neerude tervist eluviis, toitumine ja ravimid. Erilist tähelepanu peaks neerudele pöörama aga riskirühmad, näiteks diabeedi või kõrgvererõhktõvega patsiendid.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Andres Laanem. Fotol dr Merike Luman. -
Kas tippjuhiks arenetakse või eeldab see mingeid kaasasündinuid isiksuseomadusi ning kodust kasvatust? Kas tipus on üksildane? Kas ja miks on julgus küsida ja hea üldistusvõime (tipp)juhi jaoks olulised?
Saates otsivad nendele ja muudele küsimustele vastuseid tippjuhid Laine Randjärv ja Valdo Kalm, kes avavad ka enda tausta ning arutlevad selle üle, mis on juhtimise valem, miks on tähtsad koostöö ja kogemustest õppimine ning kuidas toetab juhi arenguteed Äripäeva Liidrite Kollokvium.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Foto: Andres Laanem. Fotol vasakult Laine Randjärv, Valdo Kalm -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Ööpäev läbi töötav tööstusettevõte Ericsson Eesti on endale püstitatud üsna ranged keskkonnasäästlikkuse eesmärgid. „Erilise tähelepanu all on meil jäätmekäitlus ja energia kokkuhoid. Praegu läheb meil ladestamisele alla 1% jäätmetest ja eesmärk, mille nimel töötame, on see, et põletusse läheks võimalikult vähe ja materjalid saaks ringlusesse minna,“ jagas edusamme ettevõtte ESG valdkonna juht Mariliis Leitud.
ESG valdkonna juhi sõnul ei tehta ettevõttes keskkonna ja jätkusuutlikkuse tegevusi lihtsalt tabelisse märgitud „linnukese“ pärast, vaid otsitakse reaalseid toimivaid lahendusi. Nii näiteks ei paigaldatud ettevõtte katusele päikesepaneele, kuna arvutused ei näidanud projekti kasumlikkust. Selle asemel on neil parkimisplatsil elektriautodele päikesepaneelidest toodetud elektri laadimispunkt.
Kuulas sisuturunduslikust saatest "Jätkusuutlik ja roheline", millised on tulevikumaterjalid, mida Ericssonis kasutusele võetakse või kuidas digiprügist mugavalt lahti saada. Ericsson Eesti ESG valdkonna juht Mariliis Leitud räägib ka, milliste tegevustega kaasatakse töötajaid vastutustundlikumalt käituma.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Ericsson -
„Teabevara tunnis“ räägime kohtulahendite ja pooleliolevate kohtuasjade käsitlemisest avalikkuses. Kui palju peaks avalikkus teadma pooleliolevatest vaidlustest? Millal on õigustatud meedia kaasamine ja millised riskid sellega kaasnevad? Need küsimused on viimastel kuudel taas tähelepanu keskmesse tõusnud mitmete laialt kajastatud kohtuasjade valguses.
Teema on oluline ka ettevõtjatele. Kui ettevõttega seotud kohtuvaidlus jõuab avalikkuse ette, võivad tagajärjed olla ulatuslikud – alates mainekahjust kuni ärisuhete purunemiseni.
Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg advokaadid Merili Laansoo ja Lauri Talumäe. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Merili Laansoo ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem -
Idufirmadesse investeerimine on suure riskipotentsiaaliga ja investoritel tasuks teada valdkonda, kuhu investeerima hakatakse, rääkis vandeadvokaat Taavi Kõiv. “See on nagu kasiinomäng – tasub arvestada, et seda raha enam ei näe.”
PwC Legal Servicesi vandeadvokaadi Taavi Kõivu sõnul kätkebki idudesse investeerimine kahte vastandlikku poolust, mille ühitumist alati ei saavutata: investorid soovivad oma investeeringute turvalisust tagada, samal ajal kui start-up'id püüavad säilitada võimalikult palju vabadusi.
„Teadlik investeerimine aitab investoril aru saada idufirma dünaamikast. Tihtipeale tellib lõpuks muusika aga see, kes maksab,“ osutas Kõiv.
Kuula sisuturunduslikust saatest “PwC juhtimistase” idufirmade toimimisest ja sellest, kas asutajate vastutus kaitseb investoreid investeeringute ebaõnnestumise eest? Kas on üldse võimalik leida tasakaalu investori riskide ja asutajate vabaduste vahel? Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Taavi Kõiv.
Foto autor: Juuli Nemvalts. -
Saates "Äri ja tehnoloogia" selgub, kuidas Eesti IT-ettevõtted rahvusvahelist äri ajavad, välishankeid võidavad, teistest riikidest kliente ja ka partnereid leiavad. Olgu siis koostöö välismaiste riiklike asutuste, Euroopa Liidu institutsioonide või erasektori ettevõtetega. Räägime sellestki, kui hästi meie digiriigi kuulsus töötab, mis vigu teevad Eesti ettevõtted välisturul ja millist koostööd IT ekspordis näha võib. Stuudios on Helmese partner Laur Mägi ja Cybernetica projektijuht Baldur Kubo, saadet juhib ITuudiste juht Indrek Kald.
Foto: Indrek Kald -
Eesti on Tiigrihüppe ajast olnud eesrindlik digiriik, kuid ülemaailmne tehniline areng on kahandanud meie innovaatilist positsiooni.
Triniti advokaadi Maarja Lehemetsa sõnul on Eesti väike riik, kus on lihtsad ja mugavad e-teenused. Kui vaadata aga hästi arenenud Aasia riike ja muud maailma, siis tundub, et me oleme liiga lihtsalt loorberitele puhkama jäänud, märkis ta. "Me peaks hakkama jälle mõtlema, kuidas innovatsiooniga kaasa minna ja võib-olla me pole enam digilahendustes nii eesrindlik riik," rääkis Lehemets.
Saates tuli jutuks ka ülemaailmse andmekaitsesüsteemi loomine ning see, milliseid tagajärgi võib andmekaitseprogrammi eiramine ettevõttele kaasa tuua.
Lisaks advokaat Maarja Lehemetsale olid Äripäeva raadio stuudios kohal ka Veriffi andmekaitse spetsialistid Stella Goldman ja Margot Arnus.
Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi. -
Saates tuleb juttu teadmistest ning oskustest, mida Audentese rahvusvahelises koolis õpetatakse ja kuidas rahvusvaheline diplomiprogramm avab uksi laias maailmas.
Lisaks räägime kooli, õpilase ja vanemate koostööst ning sellest, kuidas õpilase potentsiaali maksimaalselt rakendada ja seda ennekõike ka märgata.
Saatekülaliseks on Audentese rahvusvahelise kooli direktor Anneliis Kõiv, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Anneliis Kõiv toob välja, et rahvusvaheline haridus ei ole ainult teadmiste omandamine ja inglise keeles õppekava läbimine, vaid ka maailmavaate kujundamine. Õpilased õpivad nägema maailma tervikuna, mis aitab neil mõista globaalseid väljakutseid ja leida neile lahendusi.
Fotol Anneliis Kõiv. Foto autor: Andres Raudjalg. -
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" tuleb jutuks värske Euroopa komisjoni puhta tööstuse lepe ja Omnibus-pakett. Mis on puhta tööstuse lepe ja kas see on majanduslepe või keskkonnalepe ja mis muutub? Kas ESG aruandlus muutub lihtsamaks, kellele muutub lihtsamaks ja kas me üldse teame, mis täpsemalt saama hakkab?
Nendele küsimustele vastavad Euroopa komisjoni Eesti esinduse asejuht Ave Schank-Lukas, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Marika Taal ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib Mart Valner.
Kestlikkusaruannetest ja puhta tööstuse leppest saab pikemalt kuulata juba saatest.
Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Fotol: Katrin Isotamm, Marika Taal ja Ave Schank-Lukas. Autor: Andres Laanem -
Eestis muutub planeerimine kiiremaks ja läbipaistvamaks, ametisse astuv riigiarhitekt lisab vaid hoogu, märgivad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson saates Kinnisvaratund.
„Arendajale on hoiatuseks see, et paar aastat tagasi ühe saksa arhitektiga rääkides, kes vaatas meie 3D Kaksikut, ütles, et kuulge, te olete arhitektilt võtnud ära infomonopoli. Arendaja ja arhitekti ainus tõeallikas ei ole ena nende poolt renderdatud pilt, vaid see, et iga kodanik saab minna ja vaadata, kuidas planeeritav keskkond või hoone sobib temale – ja see on riilikust allikast pärit – siis on see infomonopol läinud,“ sõnas Jakobson. Ta kirjeldab saates lähemalt, millega on siin tegu, kuidas uued rakendused ja infokihid muudavad iga arenduse nüüdsest järjest läbipaistvamaks.
„Eestis oleme perfektsionistid ja tahame kogu maailma probleeme ära lahendada ja kõik probleemid selgeks saada ja ära vaielda juba planeeringutes,“ sõnas Tamtik planeeringute tegeliku olemuse ja komplekssuse teemal. „No tihtilugu ei ole võimalik. Lepime kõigepealt kokku, mis asi see planeering on, mis õigused planeering annab, mis seal ära lahendatakse ja mis siis on need küsimused, mis liiguvad järgmistesse etappidesse. Teeme planeerimise lihtsamaks ja selgemaks,“ selgitas ta.
Maa- ja Ruumiametil läheb Tamtiku kinnitusel sellel aastal peatselt arendusse planeeringute infosüsteem – nii tekib üks platvorm, kus saab planeeringuid menetleda. Ühtlasi leiab lahenduse nn masskaasamise küsimus.
Saates tuleb planeeringute detailidest veel detailsemalt juttu, aga samuti ka riigiarhitekti rollist, ootustest peatselt ametisse astuvale riigiarhitektile.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol (Siim Sultson) on Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. -
Eesti riskikapitalistide ühenduse EstVCA president Kaari Kink pakub "Ükssarvikute kasvulava" saates välja lahenduse idusektori suurima probleemi lahendamiseks.
Viimastel aastatel on Eestis idufirmade loomine oluliselt vähenenud, kusjuures eelmisel aastal registreeriti vaid 50 uut idufirmat, samas kui ligi 200 lõpetas tegevuse. See statistika on Kingi jaoks murettekitav ja näitab vajadust uute algatuste järele, et elavdada ettevõtluskeskkonda.
Kingi sõnul tuleks alustada häkatonide korraldamist, et leida ja toetada uusi idufirmasid ja julgustada noori ettevõtlusega tegelema. “Paneme käima uue häkatonide sarja. Lähme koolidesse, mobiliseerimine natukene," ütles Kink Äripäeva raadio saates.
Kingi sõnul on häkatonid nagu Garage48 olnud tõhusad platvormid, kus ideid ellu äratada. Tiimid saavad koos töötada, et luua innovaatilisi lahendusi.
Idusektori kohta kuula lähemalt saatest. Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Kaari Kink. Foto autor: Liis Treimann -
Soome on Eesti ettevõtjatele olnud aastaid atraktiivne sihtturg ja pakkunud võimalusi äritegevuse laienemiseks. Kuid kas see on endiselt tõotatud maa, kus Eesti ettevõtjatel tasub kanda kinnitada?
Saates "Finantsuudised fookuses" uurime põhjalikult, millised on esimesed sammud, mida Eesti ettevõtjad peaksid Soome turule sisenemiseks astuma, ning milliste takistustega võib see praktikas kulgeda. Arutleme, kuivõrd lihtne või keeruline on Soomes tööjõudu palgata, millised seadusandlikud nõuded ja eripärad ettevõtjaid selles valdkonnas mõjutavad.
Lisaks vaatleme lähemalt Soome töö- ja maksuseadusandluse olulisi nüansse, mida iga Eesti ettevõtja peaks enne turule sisenemist teadma, et vältida võimalikke ootamatusi ja riske. Samuti käsitleme ametühingute rolli Soome ärikeskkonnas, uurides, kui suur on nende mõju ettevõtjate tegevusele ning kuidas see mõjutab nii töötingimusi kui ka äristrateegiaid.
Saatekülalised on Soome-Eesti Kaubanduskoja ja tööjõurendifirma Finesta Baltic juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes raamatupidamis- ja maksuarvestusteenuseid pakkuva ettevõtte CH Konsultatsioonid juhataja Christer Haimi, kellel kahepeale enam kui 40 aastat kogemust Soome turul. Vestust juhib finantsekspert Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Paavo Siimann, Heikki Mäki ja Christer Haimi. Autor: Andres Laanem -
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi väljaütlemised ja otsused mõjutavad maailma majandust ühel või teisel viisil. Iseasi, kuidas me Euroopas nende muutuste valguses oma majanduse korraldamisel järgmisi samme teeme, tunnistab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Raul Eamets viskab Trumpi tegemisi analüüsides õhku küsimuse, kas ka meie Eestis ja Euroopa Liidus vajaksime rohkem konkreetsust, otsustusjulgust ja tegutsemist ning kui kindel on, et kaubandussõda Hiinaga jääb kestma.
Samas ei jäta Eesti majanduse käekäik positiivsuseks palju ruumi, kuna maksumuudatused pidurdavad veelgi madalseisust väljatulekut.
Bigbanki ettevõtete suurkliendihaldur Tarmo Kase ütles Eesti põllumajanduse hetkeseisust ja väljavaadetest rääkides, et taimekasvatajatel on olnud kaks keerulist aastat järjest. „Tootjatel on tõsised likviidsusprobleemid ja raha kättesaadavus pankadest on nigelate finantside tõttu raskendatud. Mitmed ettevõtted on ärist väljunud, aga paraku riik täiendavat tuge ei paku."
Kase tõdes ka, et poolikute lahendustega nõrgestame sektorit. Näiteks toob ta, et keelame puurikanamunade tootmise, kuid välistootjate puurikanamunade müük meie kauplustes jätkub.
Saates räägivad Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete suurkliendihaldur Tarmo Kase, kas ja kuidas Eesti majandus suudab vastu pidada globaalsetele majanduslikele kriisidele ja muutustele. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Raul Eamets ja Tarmo Kase. Foto autor: Simo Sepp -
Saates "Eetris on ehitusuudised" on külas Perton Ehituse juht Marko Bäärs, kes räägib kinnisvara- ja ehitusturu olukorrast ja kasvuvõimalustest, aga toob esile ka takistused. Näiteks kulub arendajal Tallinnas endiselt lubamatult palju aega ehitusloa ootamisele, samas kui Riias saadi luba vaid kolme nädalaga. Saates arutame, mille tõttu Tallinnas ehituslubade saamine tihti takerdub ja mida võiks teha, et see protsess sujuvamaks muuta ja kuidas see hoogustaks kinnisvaraturgu.
Saatejuht on Teeli Remmelg.
Fotol: Marko Bäärs. Foto autor: Andres Laanem -
Turistid ei tunneta Eestis mingisugust julgeolekuohtu ja käivad Narvas üle jõe Venemaad vaatamas.
Kui üle 55-aastased turistid võivad teatud olukordades Eestisse reisimist sõjahirmu tõttu vältida, siis noorte seas on olukord vastupidine. Visit Estonia sihtturujuhi Agnia Nasti hinnangul on noorte seas hirm olematu. "Noored tarbivad erinevaid meediakanaleid ja kui igalt poolt tuleb Eesti kohta midagi positiivset, siis see innustab neid Eestisse reisima," rääkis Nast.
Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on tekkinud noorte seas hoopis trend, kus minnakse Narva jõe äärde ja tehakse videkõne lähedastele, et neile Venemaad, kui maapealset kurjust näidata.
Foto autor: JANIS LAIZANS/Reuters/Scanpix -
"Tööstusuudised eetris" saates on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises. Külas on Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll. Saates vaatame üle, millised on inseneeria arengus olulisemad probleemid ja väljakutsed. Räägime järelkasvust ja ülikoolidest väljalangemisest ning arutame, kuidas saaks inseneeriat toetada.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Hendrik Voll ja Triin Ploompuu. Autor: Harro Puusild -
Seekordne Tervisetarga saade võtab luubi alla ühe salakavala, kuid samas levinud silmahaiguse. Glaukoom on üks peamisi pimedaks jäämise põhjuseid maailmas ning sageli ei anna see endast märku enne, kui nägemiskahjustus on juba märkimisväärne.
Kui suur on pärilikkuse roll selle haiguse kujunemisel? Kuidas haigusele võimalikult varakult jaole saada? Ja mida saavad teha inimesed, kelle perekonnas on seda haigust esinenud?
Neile ja paljudele teistele küsimustele aitab vastuseid leida Tartu Ülikooli silmakliiniku arst Kuldar Kaljurand. Saate toimetas Violetta Riidas.
Fotol dr Kuldar Kaljurand. Foto autor Violetta Riidas -
Saates “AI faktor” räägime tehisaru kasutamisest klienditeekonna lihtsustamisel ning uurime, millal peaksid ettevõtted tehisaru lahendusi kaaluma.
Saates ütles Elisa Eesti erakliendi üksuse juht Mailiis Ploomann, et Elisa on juba kaheksa aastat arendanud enda tehisaru kompetentsi. ning selle eeldus oli enda jaoks väga selgelt läbi mõtestada, mis probleeme selle abil lahendada.
Elisa on rakendanud tehisaru näiteks selleks, et vastata inimeste ootusele nende vastamiskiiruse osas ning ka mõningal määral töökäte asendamiseks. "Tööturul ei olnud ühel hetkel piisavalt inimesi värvata. Me oleme nüüdseks jõudnud sinnamaani, et kõikidest sissetulevatest kontaktidest liigub kolmandik AI koondnime Annika käest läbi." sõnas Ploomann.
AI koolitaja Kristo Peterson lisas, et AI efektiivseks kasutamiseks on väga oluline see oma vajadustele vastavalt välja koolitada. "Ta aitab sul aru saada, kus sa oma ettevõttega oled, kuhu suunda minna ja millega suurimat uut arengut luua." sõnas Peterson.
Saates räägime, mis on suurimad väljakutsed tehisaru väljaõpetamisel telefonikõnedest arusaamiseks ning kellele ikkagi oma andmeid usaldada. Saadet juhib Mart Valner.
Fotol vasakult: Kristo Peterson, Mart Valner ja Mailiis Ploomann. Autor: Andres Laanem -
Ehkki entusiasm on suurte muutuste elluviimisel hädavajalik, siis hurraa-optimismi, hirmutamise ja maailmalõpu kuulutamisega majandust kestlikumale teele ei innusta, selgitab saates A Le Coqi juht Jaanus Vihand.
2023. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Tööandjate keskliidu ning Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud ettevõtluse auhinna konkursil aasta kestliku ettevõtte tunnustuse saanud joogitööstusel on kaks suuremat eesmärki, mille saavutamise nimel igapäevaselt töötatakse.
Millised need on, kuidas tööstus jätkusuutlikuma tulevikuni liikunud on, millised on lähiaastate eesmärgid ja fookused ning suuremad takistused ja kuidas viia ellu suuri muutusi äris, kus suurim jalajälg on partnerite vähendada, sellest räägib Vihand lähemalt saates. Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol Jaanus Vihand.
Foto: Andras Kralla. -
50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Vabariigi aastapäeva hõngulises saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Jutuks tuleb, mida on Eestil õppida Soomelt ja ka Lätilt, mis pärsib meie kaitsevõimet ja kuidas kaitsetööstust arendada.
Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Fotol Aku Sorainen, Martin Herem, Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp.
Foto: Andres Laanem. - Laat meer zien