Afleveringen
-
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.
“Kui vaadata korterite hindu, siis need ei ole langenud, pigem on mindud madalamasse varaklassi,” tõdes Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tehingute hinnaklassi kommenteerides. Uusarenduste taga on tema sõnul hästi kapitaliseeritud firmad, kellel on aega oodata ja hinnalangust ei ole põhjust prognoosida.
See aeg, kus kortereid osteti investeeringute tarbeks, on minevik. „Kinnisvara investeeringuteks soetamisel tuleb vaadata, mida teeb euribor, kui ta on üle 3,1%, siis ilmselgelt ei ole see majanduslikult mõttekas, sest isegi kui üürist saad laenu teenindatud, siis kasumlik see ei ole,“ selgitas Eamets.
Seevastu ärikinnisvaras on populaarsed stock-office-pinnad, kus Roosalu sõnul on isegi kerge ületootmine.
Kuula saatest, kas kodu tasub osta või pigem üürida, millised on üürituru tulevikutrendid ning milliseid soovitusi antakse B-klassi äripindade omanikele. Saates räägivad Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu ja peaökonomist Raul Eamets. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Aimar Roosalu.
Foto: Raul Mee. -
Vastutustundlik ettevõtlus, kestlikkuse eesmärgid ja jätkusuutlik tegevus on teemad, mida kuuleme igapäevaselt üha rohkem. Räägitakse regulatsioonidega kaasnevast aruandekohustuse ja andmekogumise mahu kasvust, rohepöördest tulenevatest kulude tõusust ja investeeringuvajadusest, aga ka kestliku tegevusega loodavast konkurentsieelisest ettevõttele või kui ainuvõimalikust tulevikusuundumusest.
"Õppetunni" saates räägime, kuidas vastutustundlikku ettevõtlust edendada, töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata ja nende oskusi arendada ning kuidas haridussüsteemi kaasabil aidata kaasa kestliku mõtteviisi levikule. Saatekülalisteks on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht, Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ning Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, kes on värskelt auhinnatud Baltikumi parima kestlikkuse juhi tiitliga.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol: Katrin Bats, Piret Vacht ja Evelin Heiberg. Autor: Andres Laanem -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Saates "Digitark äri" räägime tehisarust, õppimisest ja haridustehnoloogiast, kas ja kuidas tehisaru muudab haridussüsteemi, õppimist, õppijat ja õpetajat. Juttu tuleb väljakutsetest ja ohtudest, aga ka ennenägematutest võimalustest näiteks õpetaja jaoks ja ka personaalseks õppeks.
Kas tehisaju toob kaasa seninägematu revolutsiooni, mis muudab juure pealt ja totaalselt kogu meie senist haridussüsteemi, õppimist ja osapooli selles? Kas tehisaru teeb õppija targemaks või jääme hoopis lollimaks? Kas koos tehisaruga on kasvamas üles mõtlemisvõimetud põlvkonnad, kes usuvad vaid masinat ja kelle mõttetegevus kärbub?
Kujuta ette homset päeva klassiruumi. Õpetaja abiline pole lihtsalt tahvel või arvuti, vaid tark tehnoloogiline süsteem, mis tunneb ära iga õpilase tugevused ja nõrkused, juhendab neid isiklikult ja motiveerib õppima nende vajadustest lähtudes. Kas see on vaid ilus unistus või on tegelik lähituleviku reaalsus, mida juba täna loome? Või kas me üldse midagi sellist haridusse soovime. Saates uurimegi neid põnevaid küsimusi ja teemasid koos koolijuhi, ajuteadlase ja andmeteadlasega.
Saates on külas füüsikaõpetaja, koolijuht ja haridustehnoloogia investor Oleg Shvaikovsky, Tartu Ülikooli tehisaru uurija ja ajuteadlane Jaan Aru ning Hannes Rõõs, kes on Nortalis vanem andmeteadlane. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Fotol: Oleg Shvaikovsky, Jaan Aru, Hannes Rõõs ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem -
Järgmisel aastal ootab ettevõtjaid terve rida maksumuudatusi. Kuna maksudega seoses on olnud palju infomüra, toome teemasse selgust koos eksperdiga. Hando Sinisalu maksualastele küsimustele vastab Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja asutaja Enno Lepvalts.
Räägime detailsemalt tulumaksust, dividendide maksustamisest, käibemaksust, julgeolekumaksust ja ka automaksust. Arutame läbi erinevad stsenaariumid ja uurime, kas mõni maks oleks kasulik juba sel aastal ära maksta.
Foto: Liis Treimann -
SaaS ehk tarkvara kui teenus võimaldab kasutajatel ligipääsu pilvepõhisele tarkvarale interneti kaudu, ilma et oleks vaja seda oma seadmetesse installeerida või hooldada. Peamised eelised on paindlikkus, lihtne ligipääs ja automaatsed uuendused, kuid sellega kaasnevad ka riskid andmete turvalisuse ja vastutuse osas.
SaaS-lepingud määratlevad tihti andmekaitse, intellektuaalomandi, teenuse kvaliteedi (SLA), hinnastamise ning vastutuse jaotuse tingimused. Ettevõtted, kes soovivad SaaS-ile üle minna, peavad arvestama õiguslike, tehniliste ja äriliste aspektidega. Tulevikutrendid, nagu tehisintellekt, kujundavad SaaS-i arengut ja toovad uusi võimalusi ning riske.
Novembrikuu esimeses „Teabevara tunnis“ räägimegi SaaS-i olemusest ja toimimisest. Stuudios on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ken Kaarel Gross ja Timo Kullerkupp. Saadet juhib teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Fotol vasakult: Timo Kullerkupp ja Ken Kaarel Gross. Autor: RASK -
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda.
Esialgne Eleringi plaan hakata tasu nõudma kohe veebruarist ning jagada vajalik elektrivõrgu sageduse hoidmise kulu 5,31 eurot MWh eest võrdselt elektritootja ja tarbija vahel, ei läinud läbi.
Kalvo Nõu ei eita, et sagedusreservi hoidmine tekitab kulu. “Fakt on see, et need kulud peavad saama kuidagi kompenseeritud ja tõenäoliselt tarbijad on üks see grupp, kes selle kulu endale kindlalt saavad,” sõnastab Nõu.
Ka Armen Kasparovi sõnul on seda kas järgmise aasta teisest poolest lisandub tarbijale elektriarvele uus kulurida või on bilansihoidmise kulu marginaalisesse ära peidetud, hetkel võimatu öelda.
Samas selgitasid Kasparov ning Nõu ka saates, mida tuleks eelkõige jälgida, et elektri börsihindade liikumisi ette näha.
Saates prognoosisid Armen Kasparov ja Kalvi Nõu talvehooaja elektrihinda ja selgitavad lahti elektribörsi toimimise vähemräägitud nüansid. Samuti peatuti põgusalt ka võrgutasude tõusul.
Keskmine börsihind ühe kuu lõikes jääb saateosaliste sõnul tuleval talvel vahemikku 100 – 130 eurot MWh eest. Saatejuht on Lauri Leet.
Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix -
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatuspidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
"Mujal maailmas, kus kehtib kasumi maksustamise süsteem, ei võeta üldreeglina arvesse realiseerimata, ümberhindlustest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid," rääkis Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve.
Arvestuslik kasum võib tekkida kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil. "Inflatsioonilses keskkonnas mingi intervalliga, üldiselt 1-3 aastaga toimub kinnisvara üleshindlus. See otseselt mõjutab perioodikasumit, millelt tuleb maksu maksta," rääkis Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. "On motivatsioon nüüd ilmselt see hindamine lükata tulevikku või pessimistlikum olla." Kui väärtust ei korrigeerita ei ole ka perioodikasumile mõju, lisas ta.
Sellised probleemid on veel finantsinvesteeringute, põhivara, omanikulaenu diskonteerimise, osalusoptsioonide ja palju muuga. Samuti võivad maksud erineda kohaliku (EFS) ja rahvusvahelise (IFRS) standardi vahel.
Tõenäoliselt polnud poliitilise tellimuse ja ajapuuduse tõttu ministeeriumil aega erisusi läbi analüüsida ja arvesse võtta, ütles Järve. Siiski loodab ta, et seaduseandja ise annab veel lisaks paremaid juhiseid ja raamistiku.
Kuula saatest pikemalt, millele peaks ettevõtja või ettevõtte juhina eriliselt tähelepanu pöörama, et maksude maksmisel mitte hätta jääda.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Fotodel on vasakul Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve ja paremal Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. Fotode autor: Egert Kamenik. -
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
“Tegeleme (maksumuudatustega – toim) kiirabimeetodil kellegi elustamisega, teadmata, mis tal viga on,” lisas ta.
Kriitiline, ehkki turismivaldkonna plaanide seadmise osas koostöös riigiga on lootusrikkam Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ning hotellide Radisson ja Palace juht Ain Käpp. „Loomult olen üdini positiivne igapäevaselt, aga viimase nalja aasta jooksul oleme pidevalt pidanud otsima, kust seda optimismi leida,“ märkis ta. „Ettevõtluskeskkond muutub ja kunagi ei tea, mis ülehomme juhtub. Seda ei saagi virinata pealt vaadata."
Kaubanduse ja toitlustuse-majutuse väljavaade järgmisteks aastateks on kasin – tarbijate kindlustunne on madal ja maksutõusud võimendavad niigi kiiresti kasvanud kulusid. Saates tulebki juttu sellest, millised takistused seisavad ettevõtete arengu teel ja kuidas neid eemaldada, mida saavad teha ettevõtjad ise ja mida peaks tegema riik ning kuidas vaenuliku naabri kõrval end investoritele atraktiivsena kujundada ja kuidas leida ambitsiooni ettevõtteid ning majandusruumi ümber kujundamiseks.
Saates kõnelevad Erkki Laugus ja Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit.
Fotol Erkki Laugus ja Ain Käpp.
Fotod: Raul Mee/Andras Kralla. -
Saates „Eetris on turundusuudised“ heidame pilgu tehisintellekti rakendamisvõimalustele turunduses ja ettevõtluses. Saatekülalised Marju Sokman ja Priit Ilomets – mõlemad kogenud koolitajad ja AI entusiastid – jagavad oma teadmisi selle kohta, kuidas tehisintellekti igapäevastesse tööülesannetesse integreerida.
Sokman ja Ilomets tutvustavad erinevaid tehisintellekti tööriistu, mida nad igapäevaselt kasutavad, sealhulgas NotebookLM, ChatGPT, Claude, Perplexity ja Kapwing. Nad selgitavad, kuidas neid tööriistu kasutada sisu loomiseks, videotele subtiitrite lisamiseks, uuringute läbiviimiseks ja klientide tagasiside analüüsimiseks. Sokman räägib, kuidas tal õnnestus ilma programmeerimiskogemuseta täiesti toimiv mäng luua ja milliseid uusi võimalusi see „supervõime“ avab.
Lisaks kuuleme, kuidas Sokman ja Ilomets end tehisintellekti arengutega kursis hoiavad ning keda ja milliseid kanaleid nemad jälgida soovitavad, et ka sina saaksid valdkonnaga sammu pidada. Boonusena jagavad nad praktilisi näpunäiteid ja häid käsklusi, mida oma promptides kohe kasutusele võtta.
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: Koolitaja ja AI entusiast Priit Ilomets, saatejuht Keit Alev ning AI mentor ja konsultant Marju Sokman. Allikas: Äripäev -
Klientidega kohtumas käies on näha kiireid aegu ja ka natuke „mugavustsoonis“ aegu, kus öeldakse kindlalt – eesmärk on täidetud või tehakse viimaseid pingutusi selle täitmise suunas.
Seekordses saates "Nimed müügitahvlil" käsitlevad Dominate Sales'i projektijuhid Sander Kahu ja Mardo Kase teemasid, mida ka aasta lõpus juhid, müügijuhid ega ka müügiinimesed unustada ei tohiks. Olenemata sellest, kas eesmärgid on juba täis või tehakse viimaseid pingutusi, siis ei tohiks kliente ja ideaalset protsessi unustada.
Fotol: Dominate Sales'i projektijuhid Mardo Kase ja Sander Kahu. Allikas: Äripäev -
Saates “Kasvupinnas” on sel korral teemaks väetiseturg. Ülevaate nii maailmas kui Eestis toimuvast teevad maailma ühe suurima väetisetootja Yara esindajad. Saame teada, kuidas Covid-pandeemia ja Ukrainas toimuv, on seda turgu mõjutanud, kus ollakse nüüd ja milline paistab tulevik tootja vaates.
Saatekülalisteks on Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
Yara Eesti juhi Marek Linnutaja sõnul on väetiseturg tasapisi taastunud ja sektor toimuvaga kohanenud. „Algselt Ukraina-Vene konfliktiga kaasnenud ebakindluse järel, kui põlluväetiste hinnad kerkisid mitmekordseks, küündides 1000 euroni tonnist, on nüüdseks väetisehinnad taas langenud ja jäänud 300 euro kanti. Väikese hinnatõusu taga, võrreldes sõjaeelse ajaga, on kõrgenenud kulud logistikale,“ rääkis Linnutaja ja lisas, et süsteem toimib ühinenud anumate printsiibil ehk korrigeerib end aja jooksul ise vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. „Ent väetise saadavus ei ole ainus murekoht – poliitilised otsused ja tarneahelate muutused on toonud kaasa uusi väljakutseid. Erinevalt Lääne-Euroopa osadest maadest hoiavad Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad endiselt kindlat joont, vältides sanktsioneeritud riikidest pärit väetiste importi. Eestis on nelja suurema edasimüüja hoiak eriti range, kontrollides tooteid põhjalikult, et tagada sanktsioonidest kinni pidamine.“
Saatest saame teada, mis mõjutab väetiste hindasid, kas tarbimine on langenud ja kui teadlikud põllumehed on uutest digitaalsetest lahendustest, mis aitavad neil efektiivsemalt toota.
Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Fotol: Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte. Autor: Meelika Sander-Sõrmus -
Paljud lapsevanemad on sügisest kevadeni hädas sellega, et lastel on üks lõppematu nohu-kurguvalu-kõrvapõletike ralli. Saates selgitab Fertilitase kurgu-nina-kõrvaarst dr Lauri Maisvee, miks on lastel ülemiste hingamisteede haiguseid nii palju, mis asjad on adenoidid või larüngiit ning millal on kindlasti vaja pöörduda arsti poole. Samuti tuleb juttu tati värvi tähendustest, kõrva-nina-kurguhaiguste ohtlikest tüsistustest ning kodustest võtetest, millega haiguse sümptomeid leevendada.
Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Lauri Maisvee -
Apteegita ei saa tänapäeval hakkama keegi – ole sa patsient või arst. Proviisor on harjunud ära kuulama teiste muresid, aga millised mured on apteekritel? Tervisetarga saates räägib proviisor Karin Alamaa-Aas geneerilistest ravimitest, ravimite hindadest ja tarneaukudest, majandussurutise mõjust ning poolikust apteegireformist.
Kuidas on patsiendid harjunud geneeriliste ravimite olemasoluga ja kas soodsam ravim on alati varnast võtta? Millised muudatused on tulemas ravimite juurdehindluse osas? Kui kaugele on jõutud palju kõneainet tekitanud apteegireformiga ja mida apteekrid riigilt ootavad? Neile ja nii mõnelegi muule küsimusele saab saatest vastuse.
Saatejuhid on Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu ja toimetaja Õnne Puhk.
Fotol Karin Alamaa-Aas, foto Kadi Heinsalu. -
"Teeninduse teejuhi" saates räägime töötajate toetamisest ja märkamisest, juhtide ning ettevõtte vastutusest ja võimalustest vaimse tervise osas abiks olla.
Vaimse tervisega seotud väljakutseid lahkavad ja lahendusi pakuvad Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo. Saates arutatakse tänasest vaimse tervise olukorrast, kuidas see on muutunud viimaste aastate jooksul, mida saab teha, et ennetada probleeme.
Tele2 Eesti jagab enda poolt häid nõuandeid, mida ettevõte saab ise sisemiselt ära teha ning kuidas nemad pööravad üha rohkem tähelepanu vaimse tervise heaolule. Saates tuleb juttu ka inimeste märkamisest, juhi vastutusest ning mida saab ise ära teha oma vaimse tervise heaolu jaoks. Peaasi.ee annab ka nõu, mida teha siis, kui ei tea mida teha ning kuidas töötajate käest uurida nende vaimse tervise kohta.
Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo ning Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Allikas: Äripäev -
Uues saatesarjas räägime silmapaistvate Eesti ettevõtete juhtidega sellest, kuidas nemad oma ettevõtet tulevikuks ette valmistavad ehk milleks ettevõtetes ja oma sektorites valmistuvad ning kuidas jätkusuutlik toimetamine on selle juures üks võtmekomponent.
Esimeses saates on külas nii Eestis kui rahvusvaheliselt vastutustundliku tegutsemis eest tunnustatud telekomifirma Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu, kes selgitab, kuidas nende sektorist saab peagi telekomist digikom ja milliseid muutuseid see nii organisatsioonile, selle partneritele ja klientidele kui selle juhile tähendavad ning kuidas kestlikkus konkurentsieeliseks teha.
"Suurfirmad liiguvad selles suunas ja sellega kujundatakse ümber erinevad tööstusharud. Kui sa ei ole sellega kaasas, siis sa jääd lihtsalt maha," rõhutab ta saates.
Samuti räägime muutuse juhtimise tähtsusest ja selle õnnestumise võtmetest ning lükkame kestliku tegutsemist puudutavaid müüte.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee.
Fotol Andrus Hiiepuu. Foto: Liis Treimann -
Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas puidust pakkematerjali ehk vedrusid tootva idufirma Raiku kaasasutaja Karl-Joosep Pärtel, kellega räägime nii hiljutisest teatest, kuidas ettevõte pääses suure Prantsusmaa luksuskaupade tootja kiirendisse, kui ka sellest, millised on ettevõtte arendusplaanid laiemalt.
Pärteli sõnul on meeskonna jaoks praegu kõige olulisem Eesti piloottehase käivitamine ja sel nädalal käivitati näiteks ka esimene uus tootmisliin. Ettevõtte juht tõdeb, et nõudlus on praegu suur ja enim huvi on näidanud just luksuskaupade sektor.
Pärtel selgitab saate, et mitmed Prantsusmaa organisatsioonid on Raikuga ka ühendust võtnud ja uurinud, mida Eesti tööstusidul sealsele turule laienemiseks vaja on. Pakutakse abi nii tootmispinna kui inimeste leidmisel, aga ka rahalist toetust.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Karl-Joosep Pärtel. Autor: Raul Mee -
Hea on teada, et migreeni ravi võimalused on viimastel aastatel oluliselt laienenud. Migreeni ravis eristatakse kahte erinevat lähenemist – migreenihoo ravi ja ennetav ravi. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas aru saada, kas ravi on efektiivne ning mida saab patsient ise ära teha, et migreeni ravi oleks võimalikult tõhus.
Saatest saad teda, kui kiiresti ravi tulemused ilmnevad, mida saab teha ravi tõhusamaks muutmiseks, millist rolli täidab peavalupäevik ning kes võivad kuuluda migreenipatsiendi ravimeeskonda. Õige raviga on migreeni võimalik kontrolli all hoida, ütleb dr Schneider.
Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk.
Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk. -
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastata tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
10 aastat tagasi korraldas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA koos toonase Logistikaklastri ja Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhi Erik Terkiga Tallinna teletornis arutelu, mille käigus koorus välja Eesti logistikasektori neli võimalikku tulevikustsenaariumi aastaks 2030 ja mis pealkirjastati järgmiselt: „Helesinine HUB“, „Põhjala Siiditee“, „Ettevaatliku mehe stsenaarium“ ja „Elu Logistilises tupikus.“
Neist esimene kõige optimistlikum ja viimane kõige pessimistlikum. Toonases arutelus osalenud DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks tunnistas saates „Logistikauudised eetris“, et täna oleme sunnitud tunnistama kõige negatiivsemat stsenaariumit, kui Rail Baltica aga valmis saab, võiksime targa tegutsemise juures saavutada ka „Ettevaatliku mehe stsenaariumi“, milles Ida-Lääne transiiti küll pole, kuid Põhja-Lõuna transiit toimib ning Muuga sadam oleks omamoodi Soome kaupade HUB.
„Loomulikult ei saa me eeldada, et soomlased tulevad meie raudteele iga hinna eest. Peame riigina nägema vaeva ja targalt tegutsema, et see koridor muutuks erinevate multimodaalsete transpordilahenduste ja atraktiivsete sihtkohtadega põhjanaabritele ahvatlevaks,“ lausus Saareoks, pidades silmas eeskätt raudteekoridori Aadria ja Vahemere sadamatesse ning loomulikult ka Ukrainasse ja Musta mere sadamatesse.
„Juba täna näeme tohutut huvi Ukrainasse investeerimise vastu ja kui sõda ükskord lõppeb, saab Rail Balticast kahtlusteta üks olulisemaid kaubakoridore, mis seda piirkonda Skandinaaviaga ühendab,“ lausus Saareoks.
Loomulikult ei jätnud saatejuht Tõnu Tramm küsimata, millega aasta alguses DB Schenkeri Poola kontoris tööle asunud Janek Saareoks täpsemalt tegeleb ja mida ta arvab sellest, et Schenker hiljuti Taani DSVle maha müüdi.
Logistikauudised eetris saadet toetab Digimeerik.ee
Fotol: Janek Saareoks, foto autor: Tõnu Tramm -
Igas suhtes on alati kaks poolt, kelle mõlema käitumine määrab selle suhte dünaamika. Äripäeva raamatuklubi saates harutavad kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo ja Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu raamatule “Nartsissisti hüljates. Kuidas pärast väärkohtlevat ja toksilist suhet eluga edasi minna” toetudes lahti manipuleeriva suhte olemust.
Saatest saad teada, mis on nartsissistlik isiksusehäire, mis vahet on varjamatul ja varjatud nartsissismil, kuidas nartsissistlik isiksus kujuneb, miks suhtest nartsissistiga on keeruline väljuda ning millisest teraapiast saab abi. Sissetallatud radu pidi käies toksilisest suhtekaheksast välja ei vingerda, ent on olemas üks kuldreegel, mis võib mängu muuta...
Saatejuht on Kadi Heinsalu.
Fotol kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo. Foto: Andres Laanem -
Olude sunnil oleme täna taas sarnases olukorras nagu 15 aastat tagasi eelmise majanduslanguse ajal. Kindlasti meenub paljudele, et toona teatas üle päeva üks või teine sõber, tuttav või pereliige, et on koondatud.
Saade „Töö ja palk“ võtabki seekord vaatluse alla selle väga elulise ja valulise olukorra, mis ei tee rõõmu ei töötajaile ega tööandjaile – koondamise. Stuudios on külas ettevõtja ja palgateadlikkuse koolitaja Irene Annus ning töötukassa personalijuht ja personalijuhtimise ühingu PARE juhatuse liige Kristiina Palm, kusjuures mõlemal saatekülalisel on rääkida ka oma lugu: Irene jagab meeleldi oma koondamiskogemuse lugu eelmise majanduslanguse ajast, Kristiina aga toob kuulajani töötukassa praeguse hetke kogemuse.
Saatest leiab hulgaliselt häid soovitusi nii koondav juht kui koondatud töötaja. Uurime, kuidas tööandja saab koondatavat töötajat toetada, mismoodi tuleks pidada koondamisvestlust ja kuidas käituda nii, et töötaja ei tunneks end väärtusetu ja üle parda heidetuna. Samuti kuuleme, mida soovitavad eksperdid koondamisteate saanule, räägime sellest, et enamasti pole niisugused otsused isiklikud ja ka juhil võib olla väga raske.
Kuidas siis ikkagi koondada nii, et töökohast jääb meeldiv mälestus ja soov olukorra paranedes sinna kindlasti naasta? Kuidas kommunikeerida seda keerulist olukorda nii, et töötajad seda mõistavad ja tulevad suurepärase selgituse eest aitähki ütlema?
Kuula, mõtle, kasuta!
Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots.
Fotol vasakult: Irene Annus, Kristiina Palm ja Helen Roots. Autor: Andres Laanem - Laat meer zien
