Afleveringen
-
Raamatupidamise teenuse sisseostmine muutub üha populaarsemaks, aga õige teenusepakkuja leidmiseks tuleb teha korralik eeltöö.
Sobiva teenusepakkujaga on töö nagu suhe, rääkis Starship Technologies grupi pearaamatupidaja Iriina Kangur. Kuna teenust ostetakse sisse tihti kompetentsi puudumisel, siis peab teenusepakkuja lisaks küsimuste vastamisele ka enda ekspertnõu pakkuma juhul kui õigeid küsimusi kohe küsida ei oska, ütles Kangur.
"Mina ootan teenusepakkujalt, et sa ütled: jah okei, aga kas sa tead, et sellega seondub veel see kohustus või need tähtajad või need dokumendid. Vot see on minu arvates normaalne koostöö," selgitas Kangur.
Teenusepakkuja vaatest on oluline aru saada nendest protsessidest, mida klient oma majas ise suudab katta ja millega tegelikult vajab tuge, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik. "Raamatupidamisprotsessides tihtilugu on see kõige keerulisem, et majasisesel raamatupidajal on protsess enamasti tema peas, mitte paberil," ütles Kuusik.
Välisest raamatupidajast sõltuvusse jäämine on ebatõenäoline, pigem jäädakse sõltuvusse sisemisest raamatupidajast, mis võib olla ohtlik, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Mart Nõmper. "Veel üks kuldne reegel on see, et ohtlik raamatupidaja on raamatupidaja, kes kunagi ei puhka," sõnas Nõmper.
Kuula saatest, kuidas valida endale sobiv teenusepakkuja, millised on teenuse sisseostmise plussid, kuidas punaseid ohumärke tähele panna ja ennast kaitsta kuna teenusepakkuja saab ligi ettevõtte kõige intiimsemale ja olulisemale teabele.
Intervjueeris Ireene Kilusk. -
Audentese üks omanikest Rain Lõhmus arutleb saates hariduse ja tehnoloogia teemadel.
Kas haridus suudab tehnoloogia arenguga sammu pidada? Tehisintellekt ja virtuaalsed klassiruumid on juba kohal, muutes õpetamise ja õppimise viise, kuid kas Eesti haridussüsteem suudab selle tempoga kaasa minna?
Eesti haridusmaastik paistab väljast vaadatuna üsnagi eeskujulik, kuid kas sellest piisab? Kuula saadet ja saa teada.
Rain Lõhmusega vestleb saatejuht Lauri Toomsalu.
Fotol Rain Lõhmus. Foto autor: Andrei Ozdoba. -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Uues sisuturundussaates "Ambitsioon" arutleme juhtide ja praktikutega, kuidas luua, arendada ja juhtida ambitsioonikat juhtmeeskonda, mis mängiks tippliigas.
Hindame ettevõtete meeskondade võimekust PoWeR Score'i abil ning arutleme ja pakume lahendusi, kuidas parandada
juhtmeeskondade sooritusvõimet. Juhtmeeskonna võimekusest sõltub otseselt ettevõtte areng ja tulemuslikkus.
Esimeses saates on külas Coop Panga juht Margus Rink ja Empowermenti juhtimistreener Toomas Danneberg.
Uurime, kuidas on Coop Pangas paigas:
• Selgus eesmärkides/prioriteetides – kas tulenevalt pikaajalistest
eesmärkidest on prioriteedid õiged ja kõik saavad nendest ühtemoodi aru
• Selgus rollides – kas prioriteetide seadmiseks on meeskonnas õiged rollid ja rolle täitvad inimesed teevad õigeid asju
• Selgus normides ja juhtimisrutiinides – tagab, et õiged inimesed
saavad õigete inimestega süsteemselt ja järjepidevalt kokku, et hoida
fookuses ettevõtte areng ning suurepärane kokkumäng.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Margus Rink. Foto autor: Liis Treimann. -
"Kasvupinnas" keskendub sel korral loomakasvatusele – arutame ettevõtjatega, kas ja kuidas on suu- ja sõrataud pannud loomapidajaid muretsema. Saate teises osas räägivad Eestit väisanud usbeki farmerid, millised ootused on neil meilt ostetud veistele ja kuidas Usbekis tõuloomakasvatus toimib.
Kaiu LT OÜ juht Johannes Haasma ütles, et nemad võtsid ohutusmeetmed kasutusele juba jaanuaris, kui tuli Saksamaa uudis, mitte ei jäänud ootama, mis järgneb.
„Korraldasime kohe ka koosoleku oma loomaarsti ja farmijuhatajaga, et kui taud peaks Eestile lähemale nihkuma, siis milliseid meetmeid me veel saame kasutusele võtta. Põhiteema on meil ikka logistika, kõik autod, mis meile väljaspoolt tulevad, kes veavad sööta, toovad loomi või veavad neid - see koht ongi meile suur probleem,“ tõdes Haasma. „Lisaks kõikvõimalikud hooldemehed, kes käivad meie territooriumil, peale Saksamaa uudist me rääkisime juba ka DeLavali ja Latteri hooldemeestega. Täna veel võivad nad meie territooriumile sõita, aga nad peavad kasutama kilesusse ja -ülikondasid, kui meie farmis tööd teevad.“
Eelmisel reedel lisandus taudiga kimpus riikide hulka Slovakkia, kus nakkuse levik tuvastati Ungari piiriäärsetes maakondades. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko on seda meelt, et bioohutusest kinnipidamine on ainuke võimalus vähendada haiguse farmi viimist. Ka tuleks vähemalt selle aasta lõpuni loobuda igasugusest loomade farmi toomisest, kuna riskid on selleks liiga suured.
Kuula Kasvupinnase saatest, kuidas taudi nakatumise võimalust vähendada ja millised on bioohutuse vajalikud meetmed. Mõtteid jagavad Kaiu LT OÜ juht Johannes Haasma, Soone farmi loomakasvatusspetsialist Elsa Tamm ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko ja loomatervise spetsialist Vallo Seera.
Foto: Suu- ja sõrataud levib Euroopas, õnneks Eestis ja lähiriikides seda veel ei esine. Autor: Pixabay -
Selles episoodis avatakse rebrändingu protsessi tagamaid kahe tugeva näite – Smartposti ja Elengeri – kaudu. Saatekülalised on Smartposti Baltikumi ülene turunduse, kliendikogemuse ja klienditeeninduse juht Annika Parm ning Elengeri kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm, kes jagavad oma kogemusi brändi muutmise väljakutsetest, strateegilisest vajadusest ja sisekommunikatsiooni olulisusest.
Elenger (endine Eesti Gaas) vajas uut nime ja identiteeti rahvusvaheliseks laienemiseks, samas kui Smartposti soovib oma kuvandit joondada emafirma Posti Grupiga. Mõlemad rõhutavad põhjalikku eeltööd: uuringud, sisemine kaasamine, agentuuride koostöö ja juhtkonna tihe osalus. Nähtavad muudatused, nagu nimed ja värvid, on vaid jäämäe tipp – olulisemad on ärilised eesmärgid, mõõdikud ja organisatsiooni valmisolek muutusteks.
Mis teeb rebrändingu nii keeruliseks ja kaua see tegelikult aega võtab? Kuula saatest!
Saadet juhib Keit Alev.
Fotol: saatejuht Keit Alev, Smartposti Baltikumi ülene turunduse, kliendikogemuse ja klienditeeninduse juht Annika Parm ning Elengeri kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm. Allikas: Äripäev -
„Nimed müügitahvlil“ saates keskendub Dominate Salesi juht Silver Rooger ühele põletavale ja üha sagedamini kerkivale küsimusele B2B müügi maailmas: miks jäävad paljud tehingud seisma? Kas klientide otsustamatus ja viimasel hetkel diilidest taganemine on tõusuteel? Vastust otsib Rooger teadusuuringute ja isikliku kogemuse põhjal.
Saates avatakse süvitsi põhjuseid, miks kliendid ei suuda otsuseid langetada isegi siis, kui muutuse vajadus on selge. Selgub, et alati ei ole probleemi juur konkurendi tugevuses või toote nõrkuses, vaid kliendi hirmus teha vale otsus. Klassikaline FOMO (fear of missing out) lähenemine võib siin pigem kahju kui kasu tuua.
Silver Rooger tutvustab strateegiaid, mida tippmüüjad kasutavad, et maandada kliendi riske, taastada kindlustunne ja viia tehing edukalt lõpuni. Ka räägib ta praktilistest võtetest, nagu soovituste andmine, infotulva piiramine ning psühholoogiliste barjääride ületamine – kõik selleks, et klient tunneks, et ta ei saa mitte lihtsalt head toodet, vaid teeb ka turvalise ja läbimõeldud otsuse.
Saade on väärtuslik kuulamine igale müügijuhile ja tiimiliidrile, kes soovib mõista kaasaegse ostukäitumise muutusi ja viia oma müügitulemusteni uuele tasemele.
Fotol: Dominate Salesi juht Silver Rooger. Autor: Raul Mee -
Uue valitsusega on asjad õiges suunas liikumas, tunnetab ettevõtja ja Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige Jaen Uussalu. "Siit saab minna ainult paremaks ja julged ning vajalikud otsused tehtud."
Veel on saates "Tööandjate tund" kõnelemas AVH Grupi juht Veiko Räim ning Saint-Gobain Eesti juht ja Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu juhatuse esimees Mart Arro.
Lisaks ootustest valitsusele räägivad nad, miks on majanduslanguse põhi läbi, miks ja millised on väljavaated erinevatele valdkondadele, mis ettevõtete konkurentsivõimet tagasi hoiab ja millised on Eesti eelised rahvusvahelises konkurentsis.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Foto Reformierakonna volikogust, mil kinnitati ministrikandidaadid. Foto: Andras Kralla. -
Kui oluline on teenindust mõõta ning kui mitmel tasandil peaks mõõtmist teostama? Millised on tänapäevased tööriistad ja meetodid, millega ettevõtted hindavad oma kliendikogemust ning teeninduse kvaliteeti. Saatekülalised jagavad praktilisi kogemusi ja õppetunde.
Tele2 Eesti klienditoe juht Kadi Hoffart, Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm ja Trendline juht Eero Palm avavad saates "Teeninduse teejuht" enda ettevõtte vaadet, kuidas erinevates organisatsioonides teenindust mõõdetakse, miks see oluline on ja kuidas tulemusi rakendatakse.
Saates jäi kõlama mõte, et mõõtmine on juhtimistööriist, mitet eesmärk omaette. Näiteks Tele2 Eestis kogutakse andmeid nii kontakti- kui ka tehingupõhiselt, lisaks testkõned ja sisekoolitused. Ülemiste keskuses mõõdetakse eraldi nii rendipindade rentnike teenust kui ka keskuse enda teenuseid. Hindamiseks kasutatakse eri tüüpi ankeete vastavalt teenindusvaldkonna spetsiifikale. Trendline juht Eero Palm rõhutab teenusepakkujana, et oluline pole mõõta tulemust, vaid ka mõista, mille taha jääb parem tulemus – just see peegeldab arengupotentsiaali.
Arutlusele tuli ka tehisintellekti roll teeninduse analüüsis ja selle võime töötada läbi suuri andmemahte, teha järeldusi ning anda sisulist tagasisidet. Samas hoiatatakse liialt automatiseeritud lähenemise eest – inimlikkus ja subjektiivne hinnang jäävad teeninduses endiselt võtmetähtsaks.
Kõik osalejad rõhutavad mõõtmise järjepidevuse ja sisulisuse olulisust ning soovitavad kasutada mõõdikuid arendava tööriistana, mitte staatilise hindamisvahendina.
Saadet juhib Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.
Fotol: Tele2 Eesti klienditoe juht Kadi Hoffart, Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm ja Trendline juht Eero Palm. Allikas: Äripäev -
Ettevõtted otsivad aina enam lahendusi, mis säästavad aega ja raha, eriti praeguses turbulentses majandusolukorras. Kui sul on autopark, siis kui palju aega kulub tegelikult autode pesule? Kas töötajad toovad ikka iga pesu kohta tšeki raamatupidajale või võiks see protsess olla automaatne?
Raadiosaates arutasime, kuidas uuenduslik kuutasuline autopesuteenus aitab autopargi haldamist lihtsustada. Kuidas mõjutab automaatne numbrituvastus ettevõtte pesuharjumusi? Kas sagedasem pesemine on autole kahjulik või hoopis kasulik? Ja mis on see kuldne piir, kus autopesu muutub ettevõttele kuluefektiivseks?
Stuudios olid JAZZ pesulate tegevjuht Sander-Mel Mellikov ja SNABB parkimisettevõtte juht Kustas Kõiv, kes avasid nii tehnilise kui ka ärilise vaate sellele, kuidas autopark alati puhas hoida – ilma liigsete kuludeta ja paberimajanduseta.
Ka sinu ettevõtte autod võiksid alati olla puhtad ja esinduslikud. Kuula uut saadet ja saad vastused küsimustele. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol: Sander-Mel Mellikov ja Kustas Kõiv. Autor: Rain Jüristo -
Hüpoteeklaen AS juhatuse liige ja omanik Toomas Paju tõi kodude rajamisest kõnelevas saates välja, et tihti on alles teine või isegi kolmas maja piisavalt hea, et seda oma koduks pidada.
Paju selgitab, et neid peresid on olnud alati, kes omale eramajja kodu ehitamist ise juhtida soovivad selle asemel et otsustada võtmed kätte lahenduse kasuks. Nii saab piisavate teadmiste olemasolul kokku hoida näiteks selle raha, mis kulub kvaliteetsemate materjalide peale.
Küll aga rõhutab Toomas Paju, et ise projekti juhtimine nõuab aega ja teadmisi. “Nagu ikka, sul läheb ehituse peale rohkem raha ja aega kui sa esialgu arvasid," toob ta välja. "Kindlasti küsimus on ka ruutmeetrites - millegipärast omale arendatud majad tulevad suuremad nendest, mis on müügi tarvis tehtud."
Paju annab saates oma koduni jõudmise osas praktilist nõu, selgitab kuidas käib maja ehitamise korraldus ning kuidas seda protsessi finantseerida.
Fotol Sulev Saareväli eramaja Haapsalus Viigi tänaval. Eramut on pärjatud Kaunima kodu tiitliga.
Foto autor: Andres Haabu. -
Käesoleva aasta 28. juunil jõustub digiligipääsetavuse direktiiv, mis hakkab kehtima kõigile kaupmeestele. Kuigi ligipääsetavus on olnud avalikus sektoris kohustuslik juba aastaid, laieneb see nüüd ka erasektori toodetele ja teenustele. Mida see tähendab e‑poodidele ja kuidas valmistuda?
Saates „E-kaubanduse areng ja tulevik“ räägime digiligipääsetavusest ja selle mõjust e‑kaubandusele. Külas on Finesti e‑kaubanduse valdkonna juht Rauno Raid ning ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin Ligipääsukesest.
Saates arutletakse selle üle, kellele hakkavad digiligipääsetavuse nõuded kehtima ja miks need olulised on, millised on peamised puudujäägid Eesti e‑poodides, kuidas teha olemasolev e‑pood ligipääsetavaks ning mida võib kaasa tuua nõuete täitmata jätmine.
Saatekülalised toovad näiteid nii Eestist kui ka rahvusvaheliste ettevõtete hulgast ning selgitavad, miks ligipääsetavus ei ole pelgalt kohustus, vaid ka võimalus laiendada kliendibaasi ja parandada kasutajakogemust. Kas digiligipääsetavus on lisakulu või investeering tulevikku?
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest, ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin Ligipääsukesest ja Finesti e‑kaubanduse valdkonnajuht Rauno Raid. Allikas: Äripäev -
„Pean end pragmaatiliseks inimeseks. Jätkusuutlikkus on mulle tähtis teema, aga selle saavutamisel tuleb balansseerida julgeoleku, majanduse ja konkurentsivõime küsimuste vahel,“ tõdeb Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm.
“Lahendusi tuleb leida, aga peame seda tegema jätkusuutlikult, samm-sammult,“ leiab ta.
Elari Tammenurm räägib saates, kuidas info ja andmed aitavad majandusmudelil muutuda, milles muutunud majandusmudel seisneb, kuidas suuri muutuseid ära juhtida ja mis aitaks tulistes debattides arutelude polariseerumist vähendada.
Saadet juhib Rivo Sarapik.
Fotol: Elari Tammenurm. Autor: Kert Kruusakivi -
IT-ettevõtete käekäigust rääkivas saates tuleb Nortali Eesti juhi ja ITL presidendi Ats Albre ning IIZI finantsriskide valdkonna spetsialisti Helen Evertiga täpsemalt jutuks IT-ettevõtlusega seonduv ökosüsteem Eestis ja mujal.
Hetkel on IT ökosüsteemidega seotult levinud kolm põhilist kahjude trendi – tehnoloogilise tegevusega seotud eksimused ja neist tekkivad nõuded, lunavararünded ja intellektuaalomandiga seotud nõuded.
Ats Albre, kellel on laialdane kogemus tehnoloogiasektoris ning digilahenduste arendamises nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, jagab oma vaadet Eesti ja globaalsete IT-ettevõtete väljakutsetele, riskidele ning sellele, kuidas regulatsioonid ja turutingimused mõjutavad tehnoloogiaettevõtteid täna ja tulevikus. “Ootusärevust on palju, mis pärsib investeerimisotsuseid, olgugi, et tehnoloogiasektoris on käsil parimad ajad,” tõdeb Albre.
IIZI finantsriskide valdkonna spetsialistil Helen Evertil on pikaajaline kogemus riskijuhtimise ja kindlustuslahenduste pakkumisel nii Eesti kui ka rahvusvahelisel turul. Evert keskendub eelkõige IT-ettevõtete, tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud riskidele, aidates klientidel mõista ja maandada digitaalsetele teenustele, küberturvalisusele ja intellektuaalomandile omaseid ohte. Ta tunneb hästi IT-sektori spetsiifilisi kindlustusvajadusi ning teab, kuidas tehnoloogilise tegevusega seotud eksimused, lunavararünded ja andmekaitseriskid võivad ettevõtteid mõjutada.
“Loe kliendilepingut!”, nimetab Evert kõige aluseks tegevust riskide maandamise pikal teekonnal. “Liiga palju kirjutatakse pimesi lepingutele alla!”
Kas tehisintellekti regulatsioonides on ülereguleerimise oht ning mida soovitab Ats Albre teha, et kahjukindlustusjuhtumi olukorda vältida, aitab välja selgitada saatejuht Tõnu Einasto.
Fotol: Helen Evert ja Ats Albre. Autor: Tõnu Einasto -
Eesti juhtiv turunduskonverents Password tähistab 25. juubelit ning seekord on saatekülaliseks konverentsi üks loojatest ja B2B turundusekspert Hando Sinisalu.
Saates räägime sellest, kuidas Passwordi konverents alguse sai, milliseid väljakutseid ja edulugusid on aastate jooksul kogetud ning kuidas see konverents on mõjutanud kogu Eesti turundusmaastikku.
Milliseid turundustrende jälgiti 20 aastat tagasi ja kuidas need on ajas muutunud? Mis teeb ühe konverentsi edukaks ning miks on oluline luua mitte ainult tugevat sisu, vaid ka elamusi? Kuuleme ka kõige meeldejäävamaid esinejaid, ootamatuid olukordi ja naljakaid seiku korralduse telgitagustest.
Lisaks arutame, kuidas on tehisintellekt ja digitaalsed lahendused muutmas turunduse tulevikku ning milliseid oskusi turundajad järgmistel aastatel vajavad. Saates saavad kuulajad praktilisi nõuandeid, kuidas teha turunduskampaaniaid emotsionaalselt mõjuvaks ning millised on järgmise kümnendi suurimad turundustrendid.
Saadet juhib Bestmarketing.ee juht Maarit Eerme. -
Räägime aktiivsus-tähelepanuhäirest ehk ATHst. Kas tegemist on moediagnoosiga ja millega üldse on tegemist, kas aju eripäraga või lausa kroonilise haigusega? Mida teha, kui oled saanud sellise diagnoosi, kuidas mõjutab ATH suhtlemist, tööalast karjääri?
"Äripäeva raamatuklubi" saates jagavad teadmisi ja praktilisi nõuandeid kaks Eesti ATH liidu esindajat, füüsika doktorikraadiga Tanel Peets ja keemiadoktor Indrek Tallo, kes mõlemad said diagnoosi viimastel aastatel ja keda diagnoosist teadasaamine on pigem positiivselt mõjutanud, sest andis suurema selguse iseendast ja ka ravimid on neid aidanud.
Saade on inspireeritud terviseraamatuklubi märtsi raamatust “Kuidas elada ATH-ga”, mille autor on USA näitleja ja tuntud koolitaja, youtube-tegelane Jessica McCabe, kes kajastab iseenda kogemusi koos paljude teiste täiskasvanud ATH-inimeste kogemustega.
Saadet juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.
Pildil vasakult: Tanel Peets ja Indrek Tallo. Autor: Kadi Heinsalu -
PwC avaldatud Baltikumi tippjuhtide uuringus osales üle 300 tippjuhi. PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender ütles, et vastustest selgus mitmeid üllatajaid. „Väärib märkimist, et seekord on leedukate investeerimisvalmidus Eesti ettevõtetesse tublisti langenud ja suuremaid ärilisi võimalusi nähakse teistes regioonides,“ rääkis Tender.
Uuringu tulemuste esitlusel kommenteerisid uuringu tulemusi Fazer Bakery Baltikumi tegevjuht Anne Mere ja AS Infortar tegevjuht Martti Talgre, mõlemad on seda meelt, et ettevõtete madal investeerimisvalmidus võib ohustada nende toimimist tulevikkus. Ka ütles Talgre, et palgatõusu ei saa teha kasumi arvelt vaid tuleb leida muid ressursse ettevõttes.
Kuula saatest “PwC juhtimistase“ mida tõi välja Baltikumi tippjuhtide uuring ja kui palju on Eesti juhid rahul maksupoliitikaga ning riigi võimega halduskulusid kokku hoida.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol: Teet Tender, Anne Mere ja Martti Talgre. Allikas: PwC -
Energiaturgu tuleb vaadata tervikuna ja panustada neile, mis pikaajaliselt soodsat energiahinda tagavad, mitte ei ole ainult tootjale kasulik. Eestis on defineerimata, kes vastutab elektri hinna ja energiaallikate ning taristu kombinatsiooni eest. Pall on poliitikute väravas, kes peab selle vastutuse ära otsustama,“ ütles Energiasalve äriarenduse juht Mario Vee.
Ta toob näite, kuidas juhul, kui ehitaksid sellise masina, mis toodaks elektrit taastuvatest allikatest püsivalt ja igasuguste piiranguteta, siis läheksid pankrotti, sest võiksid küsida ainult seda hinda, mis tootmiseks kulus, mitte jaama ehitamise katteks. „Iga tootja, kes toob hinda alla, viib ka teiste kasumit alla. Kes juba turul on, tahaks ukse kinni panna,“ ütles Vee.
Tervikliku energiataristu ühe olulise komponendina näeb Vee pikaajalist energiasalvestust, mis on täiesti erinev lühiajalisest akude salvestusest. Tema sõnul ei ole salvestuse puhu oluline ainult võimsus, vaid kestus. “Lühiajalise salvestusega ehk akudega saab 1000 MW täis küll, mida energiamajanduse arengukava ette näeb – kuid kui kauaks? Kümneks minutiks, pooleks tunniks, tunniks? Pikaajalise salvestusega nagu vesisalvesti saab kuni mitmeks päevaks,” ütles Vee.
Sellise suuremahulise taristu finantseerimiseks on oluline kindlus. “Riiklik garantii Energiasalvele on üles ehitatud justkui õppelaenu käendus: garantii rakendub juhul, kui meil pole võimalik pangalaenu enam tagasi maksta. Mis selle rakendumise tõenäosus on? Näiteks viimastel aastatel ja käesoleval aastal ei oleks see rakendunud kordagi ehk ajalooliselt vaadates on selle garantii rakendumine väga ebatõenäoline, kuid isegi, kui see peaks juhtuma millalgi, siis selleks ajaks on tarbija juba kuhjaga võitnud selle võrra, mis me oleme hinda varasemalt alla toonud – sisuliselt kaks eurot ühe euro kohta,” ütles Vee.
“Energiakooli” saadet juhib Henrik Kalmet.
Foto: Alexela -
Saates "Fookuses: tark tööstus" pakume teile kuulamiseks 13. märtsil toimunud suursündmusel „Tark tööstus 2025“ kõlanud aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas Eesti tööstuses on robotiseerimine piisavalt kiire ja kuidas tõsta tempot. Sellest teemast kõnelevad Saku Metall Allhanke Tehase juht Gerth Kivima, ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik ja kasvustrateegia konsultant Indrek Saul. Vestlust juhib Aigar Vaigu.
Foto: Raul Mee -
„Meie mõte on need lahendused, mille oleme Eesti turule ehitanud, nö ära pakendada ja minna sellega riikidesse, kus hetkel ei ole veel pakiautomaatide taristut välja ehitatud,“ tunnistas Omina vastne juhatuse esimees Martti Kuldma saates „Logistikauudised eetris“. Selle mõttega on käidud maad kuulamas juba näiteks Moldovas ja Armeenias.
„Kompame tõesti oma tehnoloogia ärivõimalusi ka väljaspool Baltikumi. Oleme käinud rääkimas Moldovas ja Armeenias, viimases käisin visiidil umbes kuu tagasi. Nagu selgus, siis nende kohalik post suudab läbi postkontorite võrgu tarnida vaid kuni 5000 pakki päevas, aga nõudlus puhtalt juba ainult läbi Temu oleks 30 000 pakki päevas,“ rääkis Kuldma.
Tema sõnul on nendes riikides e-kommertsi areng takerdunud puhtalt olematu taristu taha. „Miks mitte võtta see know-how, mis Eestil on, muuta see omaette tooteks ning tuua selle müügi kaudu täiendavat tulu Eesti riigile.“
Samuti on Omnival mitmeid plaane Baltimaade turul. Lisaks kogukonna pakiautomaatide võrgu arendamisele Eestis katsetatakse juba Lätis nn rahvatarne mudelit, kus inimesed ise, kes liiguvad teatud asukohtade vahe, saaksid teenida lisaraha mõne paki kohale viimisega kodulähedasse pakipunkti või pakiautomaati.
„Esimesed katsetused sai Lätis eelmisel nädalal tehtud, kuid seal on vaja veel tehnilist poolt lihvida selles osas, et nö „viimane miil“ peab olema inimestele selge viimase meetrini. See on ka koht, kus vajame rohkem tehisintellekti abi,“ lausus Kuldma.
Saates oli jutuks veel Martti Kuldma varasemad töökogemused väärtpaberibörsi asutamisel ja eraettevõtluses, Omniva võimalik erastamine, globaalse logistika väljakutsed ning muuhulgas ka küsimus: kas ja millal hakkab Omniva tegema koostööd Amazoniga?
Saatejuht on logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm.
„Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Digiomeerik.ee.
Foto: Tõnu Tramm Fotol: Omniva vastne juhatuse esimees Martti Kuldma „Logistikauudised eetris“ saatesalvestusel. -
Tööandja brändingust räägitakse palju, kuid mis teeb ühest ettevõttest ihaldatud tööandja? Kas see on tuntud nimi, kõrge palk või hoopis midagi muud?
Saates „Töö ja palk“ jagavad oma kogemusi Magnet Employer Branding Awards 2025 värsked võitjad – Bolti tööandja brändingu juht Kadi Poll ja Orkla personalipartner Helen Kroll, konkursi tagamaid avab Eesti poolse korraldajana Instari tegevjuht ja tööandja brändingu ekspert Kersti Vannas.
Bolt võitis auhinna sisemise tööandja brändi loomise kategoorias projektiga „LinkedIn Challenge 2024”, mis muutis töötajad ettevõtte parimateks brändisaadikuteks. Kadi Poll pälvis ka aasta tööandja brändingu spetsialisti tiitli. Orkla tööandja brändi suurprojekt „Tööandja brändi restart ja visuaalide uuendamine” tõi võidu tööandja brändingu loomise kategoorias, tõestades, et bränding ei ole pelgalt värbamiskampaania, vaid ettevõtte kultuuri ja töötajakogemuse terviklik arendamine.
Saates uurime, kuidas need auhinnatud projektid sündisid, milliseid üllatusi ja väljakutseid protsessi käigus kogeti ning mis tegelikult tööandja mainet kujundab. Kuidas mõjutab tugev bränd kandidaatide huvi ja töötajate lojaalsust? Mis on suurimad vead, mida tööandja brändingus tehakse? Ja millised kolm asja peab iga personalijuht brändinguprojekti alustades läbi mõtlema?
Saate avaosas selgitab aga Kersti Vannas, miks tööandja bränding on ettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega ning kuidas Eesti paistab rahvusvahelises konkurentsis. Ta avab ka Magnet Awards’i konkursi tausta – miks see Eestisse toodi, milliseid kriteeriume hinnati ja millised trendid praegu brändingumaastikul valitsevad.
Kui tahad teada, kuidas ehitada brändi, mis tõmbab ligi parimaid talente ja eristab su ettevõtet tööturul, siis kuula saadet!
Fotol: Bolti tööandja brändingu juht Kadi Poll, Orkla personalipartner Helen Kroll, Instari tegevjuht ja tööandja brändingu ekspert Kersti Vannas ning saatejuht Helen Roots. Autor: Andres Laanem - Laat meer zien
