Afleveringen
-
Eestis muutub planeerimine kiiremaks ja läbipaistvamaks, ametisse astuv riigiarhitekt lisab vaid hoogu, märgivad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson saates Kinnisvaratund.
„Arendajale on hoiatuseks see, et paar aastat tagasi ühe saksa arhitektiga rääkides, kes vaatas meie 3D Kaksikut, ütles, et kuulge, te olete arhitektilt võtnud ära infomonopoli. Arendaja ja arhitekti ainus tõeallikas ei ole ena nende poolt renderdatud pilt, vaid see, et iga kodanik saab minna ja vaadata, kuidas planeeritav keskkond või hoone sobib temale – ja see on riilikust allikast pärit – siis on see infomonopol läinud,“ sõnas Jakobson. Ta kirjeldab saates lähemalt, millega on siin tegu, kuidas uued rakendused ja infokihid muudavad iga arenduse nüüdsest järjest läbipaistvamaks.
„Eestis oleme perfektsionistid ja tahame kogu maailma probleeme ära lahendada ja kõik probleemid selgeks saada ja ära vaielda juba planeeringutes,“ sõnas Tamtik planeeringute tegeliku olemuse ja komplekssuse teemal. „No tihtilugu ei ole võimalik. Lepime kõigepealt kokku, mis asi see planeering on, mis õigused planeering annab, mis seal ära lahendatakse ja mis siis on need küsimused, mis liiguvad järgmistesse etappidesse. Teeme planeerimise lihtsamaks ja selgemaks,“ selgitas ta.
Maa- ja Ruumiametil läheb Tamtiku kinnitusel sellel aastal peatselt arendusse planeeringute infosüsteem – nii tekib üks platvorm, kus saab planeeringuid menetleda. Ühtlasi leiab lahenduse nn masskaasamise küsimus.
Saates tuleb planeeringute detailidest veel detailsemalt juttu, aga samuti ka riigiarhitekti rollist, ootustest peatselt ametisse astuvale riigiarhitektile.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol (Siim Sultson) on Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. -
Eesti riskikapitalistide ühenduse EstVCA president Kaari Kink pakub "Ükssarvikute kasvulava" saates välja lahenduse idusektori suurima probleemi lahendamiseks.
Viimastel aastatel on Eestis idufirmade loomine oluliselt vähenenud, kusjuures eelmisel aastal registreeriti vaid 50 uut idufirmat, samas kui ligi 200 lõpetas tegevuse. See statistika on Kingi jaoks murettekitav ja näitab vajadust uute algatuste järele, et elavdada ettevõtluskeskkonda.
Kingi sõnul tuleks alustada häkatonide korraldamist, et leida ja toetada uusi idufirmasid ja julgustada noori ettevõtlusega tegelema. “Paneme käima uue häkatonide sarja. Lähme koolidesse, mobiliseerimine natukene," ütles Kink Äripäeva raadio saates.
Kingi sõnul on häkatonid nagu Garage48 olnud tõhusad platvormid, kus ideid ellu äratada. Tiimid saavad koos töötada, et luua innovaatilisi lahendusi.
Idusektori kohta kuula lähemalt saatest. Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Kaari Kink. Foto autor: Liis Treimann -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Soome on Eesti ettevõtjatele olnud aastaid atraktiivne sihtturg ja pakkunud võimalusi äritegevuse laienemiseks. Kuid kas see on endiselt tõotatud maa, kus Eesti ettevõtjatel tasub kanda kinnitada?
Saates "Finantsuudised fookuses" uurime põhjalikult, millised on esimesed sammud, mida Eesti ettevõtjad peaksid Soome turule sisenemiseks astuma, ning milliste takistustega võib see praktikas kulgeda. Arutleme, kuivõrd lihtne või keeruline on Soomes tööjõudu palgata, millised seadusandlikud nõuded ja eripärad ettevõtjaid selles valdkonnas mõjutavad.
Lisaks vaatleme lähemalt Soome töö- ja maksuseadusandluse olulisi nüansse, mida iga Eesti ettevõtja peaks enne turule sisenemist teadma, et vältida võimalikke ootamatusi ja riske. Samuti käsitleme ametühingute rolli Soome ärikeskkonnas, uurides, kui suur on nende mõju ettevõtjate tegevusele ning kuidas see mõjutab nii töötingimusi kui ka äristrateegiaid.
Saatekülalised on Soome-Eesti Kaubanduskoja ja tööjõurendifirma Finesta Baltic juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes raamatupidamis- ja maksuarvestusteenuseid pakkuva ettevõtte CH Konsultatsioonid juhataja Christer Haimi, kellel kahepeale enam kui 40 aastat kogemust Soome turul. Vestust juhib finantsekspert Paavo Siimann.
Fotol vasakult: Paavo Siimann, Heikki Mäki ja Christer Haimi. Autor: Andres Laanem -
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi väljaütlemised ja otsused mõjutavad maailma majandust ühel või teisel viisil. Iseasi, kuidas me Euroopas nende muutuste valguses oma majanduse korraldamisel järgmisi samme teeme, tunnistab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Raul Eamets viskab Trumpi tegemisi analüüsides õhku küsimuse, kas ka meie Eestis ja Euroopa Liidus vajaksime rohkem konkreetsust, otsustusjulgust ja tegutsemist ning kui kindel on, et kaubandussõda Hiinaga jääb kestma.
Samas ei jäta Eesti majanduse käekäik positiivsuseks palju ruumi, kuna maksumuudatused pidurdavad veelgi madalseisust väljatulekut.
Bigbanki ettevõtete suurkliendihaldur Tarmo Kase ütles Eesti põllumajanduse hetkeseisust ja väljavaadetest rääkides, et taimekasvatajatel on olnud kaks keerulist aastat järjest. „Tootjatel on tõsised likviidsusprobleemid ja raha kättesaadavus pankadest on nigelate finantside tõttu raskendatud. Mitmed ettevõtted on ärist väljunud, aga paraku riik täiendavat tuge ei paku."
Kase tõdes ka, et poolikute lahendustega nõrgestame sektorit. Näiteks toob ta, et keelame puurikanamunade tootmise, kuid välistootjate puurikanamunade müük meie kauplustes jätkub.
Saates räägivad Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete suurkliendihaldur Tarmo Kase, kas ja kuidas Eesti majandus suudab vastu pidada globaalsetele majanduslikele kriisidele ja muutustele. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Raul Eamets ja Tarmo Kase. Foto autor: Simo Sepp -
Saates "Eetris on ehitusuudised" on külas Perton Ehituse juht Marko Bäärs, kes räägib kinnisvara- ja ehitusturu olukorrast ja kasvuvõimalustest, aga toob esile ka takistused. Näiteks kulub arendajal Tallinnas endiselt lubamatult palju aega ehitusloa ootamisele, samas kui Riias saadi luba vaid kolme nädalaga. Saates arutame, mille tõttu Tallinnas ehituslubade saamine tihti takerdub ja mida võiks teha, et see protsess sujuvamaks muuta ja kuidas see hoogustaks kinnisvaraturgu.
Saatejuht on Teeli Remmelg.
Fotol: Marko Bäärs. Foto autor: Andres Laanem -
Turistid ei tunneta Eestis mingisugust julgeolekuohtu ja käivad Narvas üle jõe Venemaad vaatamas.
Kui üle 55-aastased turistid võivad teatud olukordades Eestisse reisimist sõjahirmu tõttu vältida, siis noorte seas on olukord vastupidine. Visit Estonia sihtturujuhi Agnia Nasti hinnangul on noorte seas hirm olematu. "Noored tarbivad erinevaid meediakanaleid ja kui igalt poolt tuleb Eesti kohta midagi positiivset, siis see innustab neid Eestisse reisima," rääkis Nast.
Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on tekkinud noorte seas hoopis trend, kus minnakse Narva jõe äärde ja tehakse videkõne lähedastele, et neile Venemaad, kui maapealset kurjust näidata.
Foto autor: JANIS LAIZANS/Reuters/Scanpix -
"Tööstusuudised eetris" saates on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises. Külas on Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll. Saates vaatame üle, millised on inseneeria arengus olulisemad probleemid ja väljakutsed. Räägime järelkasvust ja ülikoolidest väljalangemisest ning arutame, kuidas saaks inseneeriat toetada.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Hendrik Voll ja Triin Ploompuu. Autor: Harro Puusild -
Seekordne Tervisetarga saade võtab luubi alla ühe salakavala, kuid samas levinud silmahaiguse. Glaukoom on üks peamisi pimedaks jäämise põhjuseid maailmas ning sageli ei anna see endast märku enne, kui nägemiskahjustus on juba märkimisväärne.
Kui suur on pärilikkuse roll selle haiguse kujunemisel? Kuidas haigusele võimalikult varakult jaole saada? Ja mida saavad teha inimesed, kelle perekonnas on seda haigust esinenud?
Neile ja paljudele teistele küsimustele aitab vastuseid leida Tartu Ülikooli silmakliiniku arst Kuldar Kaljurand. Saate toimetas Violetta Riidas.
Fotol dr Kuldar Kaljurand. Foto autor Violetta Riidas -
Saates “AI faktor” räägime tehisaru kasutamisest klienditeekonna lihtsustamisel ning uurime, millal peaksid ettevõtted tehisaru lahendusi kaaluma.
Saates ütles Elisa Eesti erakliendi üksuse juht Mailiis Ploomann, et Elisa on juba kaheksa aastat arendanud enda tehisaru kompetentsi. ning selle eeldus oli enda jaoks väga selgelt läbi mõtestada, mis probleeme selle abil lahendada.
Elisa on rakendanud tehisaru näiteks selleks, et vastata inimeste ootusele nende vastamiskiiruse osas ning ka mõningal määral töökäte asendamiseks. "Tööturul ei olnud ühel hetkel piisavalt inimesi värvata. Me oleme nüüdseks jõudnud sinnamaani, et kõikidest sissetulevatest kontaktidest liigub kolmandik AI koondnime Annika käest läbi." sõnas Ploomann.
AI koolitaja Kristo Peterson lisas, et AI efektiivseks kasutamiseks on väga oluline see oma vajadustele vastavalt välja koolitada. "Ta aitab sul aru saada, kus sa oma ettevõttega oled, kuhu suunda minna ja millega suurimat uut arengut luua." sõnas Peterson.
Saates räägime, mis on suurimad väljakutsed tehisaru väljaõpetamisel telefonikõnedest arusaamiseks ning kellele ikkagi oma andmeid usaldada. Saadet juhib Mart Valner.
Fotol vasakult: Kristo Peterson, Mart Valner ja Mailiis Ploomann. Autor: Andres Laanem -
Ehkki entusiasm on suurte muutuste elluviimisel hädavajalik, siis hurraa-optimismi, hirmutamise ja maailmalõpu kuulutamisega majandust kestlikumale teele ei innusta, selgitab saates A Le Coqi juht Jaanus Vihand.
2023. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Tööandjate keskliidu ning Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud ettevõtluse auhinna konkursil aasta kestliku ettevõtte tunnustuse saanud joogitööstusel on kaks suuremat eesmärki, mille saavutamise nimel igapäevaselt töötatakse.
Millised need on, kuidas tööstus jätkusuutlikuma tulevikuni liikunud on, millised on lähiaastate eesmärgid ja fookused ning suuremad takistused ja kuidas viia ellu suuri muutusi äris, kus suurim jalajälg on partnerite vähendada, sellest räägib Vihand lähemalt saates. Saatejuht on Rivo Sarapik.
Fotol Jaanus Vihand.
Foto: Andras Kralla. -
50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Vabariigi aastapäeva hõngulises saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Jutuks tuleb, mida on Eestil õppida Soomelt ja ka Lätilt, mis pärsib meie kaitsevõimet ja kuidas kaitsetööstust arendada.
Sisuturunduslikku saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Fotol Aku Sorainen, Martin Herem, Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp.
Foto: Andres Laanem. -
Kas koolitusmaailm on uue pöörde lävel? Kuidas sünnib innovatsioon koolitajate kogukonnas? Saade „Õppetund“ uurib, mida toob aprilli alguses toimuv 10. koolitajate mittekonverents, kus kohtuvad täiskasvanuõppe praktikud ning innovatsiooni ja digitaliseerimise eksperdid.
Saates on külas mittekonverentsi korraldajad Kertu Eensaar, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht ja Helina Loor, Õpidisain OÜ õpidisainer, asutaja ja juhatuse liige, kes avavad mittekonverentsi olemust, juubeliaasta fookusteemasid ning koolitusmaastiku taustahoovuseid.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol: Kertu Eensaar ja Helina Loor. Autor: Andres Laanem -
Saates "Digitark äri" räägime olulisel ja praktilisel teemal: ettevõtte ressursside raiskamisest ja tühjadest kuludest. Arutame saate külalistega ressursitõhususe kriitilisi aspekte, tuues elulisi näiteid, kuidas näiliselt väikesed raiskamised võivad aastas kasvada suurteks summadeks. Külalised selgitavad, millised on Eesti ettevõtete suurimad raiskamiskohad, kuidas neid kontrolli alla võtta ja kuidas raiskamise probleeme ennetada või lahendada.
Alustame saadet mõtlemapanevate küsimustega. Üks tilkuv kraan võib aastas raisata kuni 10 000 liitrit vett. Kui lisada siia tühikäigul töötavad masinad, öösel põlevad tuled ja ebaefektiivsed protsessid, kaotavad Eesti ettevõtted aastas miljoneid eurosid hooletuse ja raiskamisega. Seega, kui palju maksab teie ettevõttele üks tühjalt põlev lamp aastas? Või kontorimasinad, mis töötavad ööpäev läbi ooterežiimil?
Uurime saates ka andmete rolli ettevõtte kulude juhtimisel - kuidas ja milliseid andmeid koguda, nende kvaliteeti tagada ning kuidas neid efektiivselt kasutada ressursside optimeerimiseks ja kulude vähendamiseks. Küsime sedagi, kui palju võidaks näiteks üks Eesti väikeettevõte rahaliselt, kui ta vaataks üle kõik oma protsessid ja tõhustaks ressursikasutust. See summa on sedavõrd muljetavaldav, et paneks iga ettevõtja kukalt kratsima ja lahendusi otsima.
Räägime ka tehnoloogia võimalustest ressursikasutuse monitoorimisel ja parendamisel. Saate lõpuosas küsime, kas ja kuidas saaks luua konkurentsieelist läbi ressursitõhususe.
Saates on külas Marti Arak DeltaE Inseneribüroost ja EBS-i juhtivõppejõud Jari Kukkonen, kes on Lean-metoodika ekspert. Saadet juhib Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Fotol: Jari Kukkonen, Mare Timian ja Marti Arak. Autor: Andres Laanem -
Ettevõtete IT-turve on tõusnud küberrünnete valguses ülioluliseks. Uus direktiiv Euroopast, mis kannab nime NIS2, püüab korrastada reegleid ja seab ettevõtetele kohustusi IT-turvalisuse tagamiseks.
Küberründed on tõusnud üheks peamiseks murekohaks, mis ohustavad ettevõtete turvalist toimimist. Tele2 Eesti B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago on seda meelt, IT-turvalisuse tagamine eeldab ettevõttes mitmete tegurite samaaegset kasutamist: investeeringuid tehnilise poole ehk riist- ja tarkvarasse (nt tulemüür), personali pidevat koolitamist ja muidugi tarku otsuseid enne rünnaku toimumist.
Primendi IT-teenuste ärikonsultandi Rene Kaalo sõnul hakkab ettevõtete digiturvalisuse üle juba üsna pea valvet pidama direktiiv NIS2. Direktiivi on vastu võtnud juba Leedu, Läti tegeleb protsessiga ning Eesti valmistab ette seaduseelnõu, millega seatakse ettevõtetele IT-turbe nõuded, mille täitmise eest vastutavad ettevõttes juhatuse liikmed.
Saates räägivad Tele2 B2B võrguäri ja IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago ja Primendi IT-teenuste ärikonsultant Rene Kaalo, millised IT-turbe investeeringud on vältimatud ja millal saab öelda, et investeeringud on piisavalt tehtud. Juttu tuleb ka sellest, milliseid nõudeid sisaldab NIS2 juhtkonnaliikme vastutus.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Janek Jaago ja Rene Kaalo.
Fotod: erakogu. -
Üha rohkem investoreid otsib võimalusi, mis pakuvad volatiilsete aktsiaturgude kõrval stabiilsust. See on andnud hoogu juurde börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatele erakapitalifondidele.
INVL Family Office'i Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor räägib, kes võiks alternatiivsete investeeringute poole vaadata ning mida tuleks selle juures silmas pidada.
Erakapitalifondid on suunatud pikaajalisele kasvule ja sõltuvad vähem turgude lühiajalistest kõikumistest. „Need fondid investeerivad ettevõtetesse, millel on juba tõestatud ärimudel, ning fondi meeskond aitab strateegilisi otsuseid suunata,” selgitab Rait Kondor. Seejuures pakuvad nad investoritele võimalust teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust.
Hiljuti kaasas INVL läbi investeerimisfondi Private Equity Fund II 305 miljonit eurot, mida hakatakse investeerima nii Baltikumi, Poola kui mujale Euroopasse. Lisaks plaanib fond teises voorus täiendavat raha kaasata.
Saates räägib Rait Kondor lähemalt sellest, kellele erakapitalifondid sobivad, mis on minimaalse investeeringu summa, kui pika perspektiiviga investor arvestama peaks, kuidas erineb erakapitalifond iduettevõtetesse investeerimisest ning millised on investeerimisvõimalused Baltikumis. Saadet juhib Simo Sepp.
Fotol Rait Kondor.
Soto: Simo Sepp. -
Sulgemiste laine tekstiili- ja rõivatööstuses ei ole veel lõppenud ja varakevadel võib selguda veel ettevõtteid, kes Eestis tegevuse lõpetavad, rääkis A La Carte Uniformsi tegevjuht Kristiina Tikerpäe.
"Olen suhelnud mõne tootjaga ja nad on väga äraootaval seisukohal. Nad on võib-olla juba paar hooaega tegelikult kogu aeg öelnud, et no nüüd vist varsti tuleb uksed kinni panna," rääkis ta. Siis on jälle võib-olla töö peale tulnud ja nad on siiski otsustanud jätkata, kuid lihtne ei ole.
"Eesti tootjaid on ju siiski suuresti seotud Rootsi ja Soome klientidega ja kui nende müüginumbrid on kukkunud, siis ei tule ka tootmises nii suuri tellimusi. Ma olen kuulnud, et tellimused on palju väiksemad, kui nad vanasti olid," ütles Tikerpäe.
Siiski paistab sektoris silma ka ettevõtteid, kellel läheb väga hästi. Tekstiili- ja rõivatööstuse TOPis esimese koha pälvinud Frictape kasvatas kasumit neljakordselt ligi 800 000 euroni ja müügitulu kolmandiku võrra ehk 3,25 miljoni euroni.
Kuigi pealtnäha ei ole nööri, köie ja võrgulinade tootjal Frictape’il ja vormirõivastega tegeleval A La Cartel just palju ühist, kimbutavad neid samad probleemid. Kuula saatest, kuidas on ettevõtjad hakkama saanud nii mõnelegi teisele saatuslikuks saanud tarneahelate probleemidega, ESG survega ja kuidas kaitsetööstus sektori tippu veab.
Saadet juhib Ireene Kilusk.
Foto: Liis Treimann -
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp.
"Kollektiivse koondamise piir sõltub ettevõtte suurusest ning sellega kaasnevad ettevõttele mõned lisakohustused, sealhulgas ka töötukassa teavitamine," selgitas ta. Seega tundub Lepale, et võimalusel koondatakse kuu aja jooksul alla selle piiri, kuid koondamisi tehakse mitmel kuul järjest.
"Sel juhul me ei kuule koondamisest töötukassast, vaid näeme lihtsalt ettevõtte töötajate arvu vähenemist pikema aja jooksul ja nii jäävad ilmselt avalikus ruumis mõned koondamised tähelepanuta," rääkis TOPi esimese koha saaja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Tööturu stabiilsus ja majanduslanguse puhul vähene koondamiste arv oli eelmiste majanduskriisidega võrreldult üllatav, kuid järgmisel aastal sellist optimismi ettevõtetel olla ei pruugi, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
"Kuigi kõik viitab sellele, et tööpuudus püsib endiselt madal, siis ma ei oleks üllatunud, et ka talvel ja nüüd järgmise aasta esimeses kvartalis näeme isegi rohkem koondamisi just sellepärast, et enam pole seda kannatamise ruumi ettevõtjatel," sõnas Hundimägi.
Kuula saatest, mis on selliste töötajate tulevikuvõimalused, miks pangad eelmise aasta saja kõige edukama ettevõtte järjestuses esimesed kuus kohta hõivasid ning millised maakonnad olid veel peale Harjumaa tabelis esindatud. Külas on Swedbanki juht Olavi Lepp ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. -
Saates räägime, et taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile.
TOPis teise koha võitnud elektri-, telekommunikatsiooni ja gaasivõrkude ehitaja Connecto juht Tanel Kutsar räägib, et tänavu on ettevõtte mõned valdkonnad juba hädas, nende suurima tellija Elektrilevi rahakott on tühi, enam ei tellita töid eelmise aastaga samas mahus ja segadust tuleviku osas on palju. Samuti on tulnud rohkem just roheenergiaga seotud projektide katkestusi, mis teeb tööde ja tööjõu pikaajalise planeerimise keeruliseks.
Eesti suurim teedeehitaja Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm räägib, et taristuehituse tulevikku mõjutab enim kiiresti muutuv ühiskond, säästlikuma energia ja elektrisõidukite kasutamine ning tehisintelligent. „Ühelt poolt C02 tase maailmas tõuseb, teiselt poolt Euroopa Komisjon suurendab kulutusi jätkusuutliku transporditaristu arendamisele,“ tõi ta esile kaks olulist trendi.
Järgmisel aastal on koostamisel tehnoloogia arendamise teekaardid, et ettevõtetel oleks lihtsam vähese heitega tehnoloogiaid katsetada. 2030ks aastal hakatakse hindama suuremate taristuobjektide C02 jalajälge ja riigihanked sisaldavad keskkonnahoidlikkuse kriteeriumit.
Verston on seadnud endale eesmärgi, et vähendada 10 aastaga 2034. aastaks ettevõtte jalajälge 80% ja saada Euroopa juhtiv ettevõte jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajamisel.
Kuidas Verston plaanib olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile ja viia ellu vajalikke muutusi, sellest kuuletegi lähemalt saates.
Fotol: Verston Grupi kaastegevjuht Jüri Tamm. Foto: Raul Mee -
"Palga kordasaamise üks oluline eeldus oli, et me ise tegime enamiku töödest läbi. Nii saime aru, kui palju võtab aega mingi töö tegemine," selgitas Pindi Kinnisvarahalduse seeniorpartner Kalev Roosiväli, miks nad on Tõnissoniga käinud lund lükkamas ja lehti riisumas.
Kinnisvara korrashoiu sektor on silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas töötajate madala palgataseme, kaadrivoolavuse, klientide tagasiside ja digitaliseerimisega.
Sektoris on madalad palgad jätkuvalt probleem. Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuhi Ronald Tõnissoni sõnul oli spetsialistide palga tõstmine paratamatu. “Viimase kahe aasta jooksul said välikoristajad kuskil 20–25protsendise palgatõusu, sisekoristajad 15, tehnohooldajad 20 ja kinnisvarahaldurid on saanud kõige kõrgema palgatõusu, kuskil 30 protsenti,” rääkis Tõnisson.
Roosivälja sõnul on töötajad nüüd palgaga rahul, kuigi rahulolu uuringut veel tehtud pole. “Ma arvan, et personalispetsialist nahutaks meid sellepärast, kui me ütleme siin välja, et me arvame, et kõik on maru rahul.” Suusõnaliselt on Roosiväli spetsialistidelt aga kinnituse saanud.
Puhastusteenindajate puhul loeb lisaks rahanumbrile Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuhi Maili Kivirähki sõnul ka ettevõtte lisaväärtused. “Kui neile midagi ei sobi, lähevad nad teise ettevõttesse. Puhastusteenindajatel käib see ringlus. Kui kuskil mujal makstakse 100 eurot rohkem, läheb ta sinna, aga kui ettevõttel on tema jaoks lisaväärtused, ta ära ei lähe.”
Kuula veel saatest olulistest trendidest nagu digitaliseerimine, automatiseermine, ESG ja kliendi tagasiside.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Foto: Raul Mee -
Seekordne saade viib kuulajad konverentsile puidutööstuse äriplaan 2024, kus avalikustati ka käesoleva aasta puidutööstuse TOP.
Saates räägivad konkurentsivõimest ja investeerimisjulgusest puidutööstuse TOPi 52. kohal oleva liimpuidust akna- ja uksekomponente tootva Barruse tegevjuht Martti Kork ja 73. kohal oleva puitmaterjali termotöötlemisega tegeleva Thermoarena juht ja omanik Vahur Pindma, majandusprognoosi puidutööstuste vaatenurgast annab Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektorijuht Alvar Mällo.
"Selle aasta kevadel oli lennuvälja tunne, et kohe hakkame lendama," räägib saates Vahur Pindma. Teine poolaasta võttis lennutunnet küll veidi maha, kuid mitte täiesti. "Ilmselt viimane kvartal võimaldab ikkagi tööd teha. Võib-olla isegi natuke ootusega, aga ma arvan, et see aasta läheb paremini kui mullu."
Eelmine aasta oli ikka väga ränk, lisab Barruse tegevjuht Martti Kork. "Aasta tagasi ennustasin, et selle aasta TOPi võitja on see, kes esimesena luua ukse ette saab. Tulevik tundus ikka väga tume." Kork lisas, et tegelikult pole ka käesolev aasta palju parem, kuid "luuda ukse ette" panema ei hakata ja aasta lõpp võib tulla juba helgem.
Saate pani kokku Toomas Kelt.
Pildil Martti Kork ja Vahur Pindma, fotograaf Johanna Adojaan. - Laat meer zien
