Afleveringen
-
Ene-Margit Tiidu valis Postimees veebruaris aasta arvamusliidriks. Tiit, matemaatilise statistika emeriitprofessor on jätkuvalt heas vormis ning iga natukese aja tagant on tal midagi tähelepanuväärset kirjutada Eesti haldusjaotuse, demograafia, transpordi kohta - kui mainida vaid mõningaid teemasid. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Olav Ehala pälvis Eesti Vabariigi aastapäeval Valgetähe II klassi teenetemärgi ning põhjusega: tegemist on meie ühe andekama ja viljakama heliloojaga, kes on kirjutanud muusikat umbes 50 näidendile ja 60 filmile.
Kuid alguses olid õpingud toonases Tallinna Muusikakoolis (hilisem Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) ning klahvpillide mängimine ansamblis Kristallid aastail 1966-70. Seal sai Olav Ehala proovida ka esimest nõukogude superelektriorelit «Junost», millel oli omapärane saatus.
Räägime Olav Ehalaga nii sellest kui sellestki, kuidas möödusid aastad Nõukogude Armees ning kuidas algas partnerlus Adolf Šapiroga, mis viis teda aastateks Lätti. Kõigest tuleb juttu uues «Raudsaare dialoogide» osas. Saade jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 1. veebruaril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Tunne-Väldo Kelami staaž Euroopa Parlamendi liikmena on Eesti poliitikute seas auväärseim, ta tegutses seal aastatel 2004-2019. Veel on ta jõudnud olla nii ERSP esimees kui Isamaaliidu esimees. Käesolevas saates räägime aga maailmaajaloos seninägematust saavutusest, mille sünni juures Kelam oli.
Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Majandusteadlane ja poliitik Ivar Raig oli üks neid Eesti poliitikuid, kes valiti nii Ülemnõukogusse, Eesti Kongressi kui Riigikogusse ja kes tegutses ka NSVLi rahvasaadikute kongressi saadikuna ning hiljem Eesti põhiseaduse assamblees. NSVLi rahvasaadikute kongressil seisis tal koos Endel Lippmaa ja teiste mõttekaaslastega ees mastaapne ülesanne: tuua päevavalgele Molotov-Ribbentropi lepingu salaprotokollid ning need tühistada.
-
Arhitekt ja ühiskonnategelane Ignar Fjuk oli nimi, keda teadsid 37 aastat tagasi kõik, kes kuulasid igal reedel Eesti Raadiost nn. loomeliitude tundi. Paari aasta jooksul jõudis eetrisse üle 130 saate, enamik neist otsesaatena. Suurt osa pole neist paraku enam säilinud, mõned on siiski ERRi arhiivis veel alles.
Loomeliitude kultuurinõukogu, pikema nimetusega Eesti NSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu idee sündis Ignar Fjukil 1986. aasta detsembris ning see sündis 1987. aasta mais, kuhu kuulusid erinevad Eesti kultuuritegelased.
Veidi vabamates perestroika oludes veel enne muinsuskaitseliikumist, ERSPd ja Rahvarinnet sündinud liikumise tähetunniks oli loomeliitude ühispleenum Toompeal 1. ja 2. aprillil 1988. Seal peetud kõnede, eriti teise päeva kõnede kohta võib öelda, et need vapustasid avameelsusega Eestit. Ajaloolane Sulev Vahtre ütles hiljem loomeliitude ühispleenumi kohta, et loomeliitude rahvas tegi ainult ühe vea - et nad tulid Toompealt alla.
Räägimegi haritlaste ja loomeinimeste rollist Eesti vabadusliikumises Ignar Fjukiga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Kai Braueri isa Paul Maitla (1913-1945) on üks neist neljast eestlasest, kes on pälvinud ajaloos raudristi rüütliristi. Kai Brauer on kritiseerinud, et Eestis ei tehta piisavalt jäädvustamaks Sinimäe liinil punaarmeed paigal hoidnud sõjamehi, tänu kellele osutus võimalikuks kümnete tuhandete eestlaste põgenemine läände 1944. aastal.
-
Saate pealkiri võiks ka olla, kuidas sündis dr. Noormann? Nimelt oli Tõnu Otsal aastatel 1977–1984 ajakirjas Noorus oma rubriik «Vastab dr. Noormann», kus ta lahkas küsimuste ja vastuste vormis vaimukalt suhte- ja seksuaalprobleeme.
Kuid Tõnu Ots pole üksnes seksuoloog, ta on ajakirjanik ja psühholoog ning tunneb huvi ka filosoofia vastu. See on piisav baas, et teha tähelepanekuid meie elus toimunud muutuste osas.
2023. aasta juunis tuli Ots Postimehe arvamusloos välja ettepanekuga, et kui riigis seadustatakse vaenukõne karistamine, siis peavad olemas olema ka mõõdupuud, millega vaenu mõõta – ilmselt tuleks sisse seada näiteks roppuste kataloog. «Sellist määratlust või isegi loendit seaduse eeltingimusena, et mis on ebatsensuursus, sõimusõna või roppus, koos tõlgete ja mõisteseletustega teistesse meil räägitavatesse keeltesse vajavad nii kohtuorganid, politsei, õpetajad, tõlgid kui ka tavainimesed, et mitte tahtmatult olla verbaalne vaenutseja,» kirjutas Ots toona.
Räägime kõigest sellest Tõnu Otsaga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse neljapäeval, 10. oktoobril kell 13.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Mis on lahti Eesti majandusega? Miks meil õnnestus 1990. aastatel peaaegu kõike õigesti teha ning miks nüüd näib, et teeme peaaegu kõike valesti? Räägime kõigest sellest majandusteadlase ja Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
TÜ kliinikumi meestekliiniku looja professor Margus Punab on üks tuntumaid Eesti meestearste, kellega kõneleme meeste elu raskustest - aga ka helgetest momentidest.
Margus Punab pole tuntud mitte üksnes arstina, vaid ka kunstikogujana. Millist rolli mängib tema elus hea kunst, iseäranis eesti kunst?
Räägime kõigest sellest Margus Punabiga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse neljapäeval, 19. septembril kell 15.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Juba mõned aastad enne Eesti riigi taastamist taastus vaba ajakirjandus. 1990. aastate üheks silmapaistvaimaks ajakirjanikuks oli Madis Jürgen, seda vähemalt TÜ ajakirjanduse erialale sisseastujate arvates.
Madis Jürgen polnud mitte üksnes Eesti Elu ja Eesti Ekspressi ja ajakirja Magneet peatoimetaja, vaid eeskätt ajakirjanik, kelle meeldis eriliselt kirjutada olemuslugusid ja korraldada osaluseksperimente: vedada üle piiri salarelvi, korraldada oma auto vargus või elada mõnda aega kodutuna. Ta on näinud ka Eesti elu, ratsutades läbi maa hobusel, mis on täiesti ainulaadne kogemus.
Räägime Madis Jürgeniga «Raudsaare dialoogides» Eesti vaba ajakirjanduse algusest, ajakirjaniku töö iseärasustest ning põnevatest seikadest.
Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Akadeemik Tarmo Soomere nimi jõudis Eestis laiema avalikkuseni seoses 2005. aasta jaanuaritormiga, kui vesi ujutas üle suuri alasid Pärnu linnas ja rannikul ning inimesi tuli evakueerida. Soomere hoiatas selle eest ajal, kui meresüsteemide instituut vaikis. Räägimegi Tarmo Soomerega «Raudsaare dialoogides» orienteerumisest elus ja teaduses ning mõistagi lainetusest, laevaliiklusest Tallinna lahes ja sadamatest Läänemeres. Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Tänases «Raudsaare dialoogides» kõneleme riigitegelase, ettevõtja ja poliitikavaatleja Raivo Varega sellest, mis maailmas toimub ning millised on meid varitsevad ohud ja meie võimalused nendega toime tulla. Saatjuht on Mart Raudsaar.
-
Räägime kunstnik Urmo Rausiga «Raudsaare dialoogides» tema loomingust ja mõistagi seda inspireerinud armastusest Itaalia vastu. Saatejuht Mart Raudsaar.
-
Räägime muusiku ja helilooja Tõnis Mäega «Raudsaare dialoogides» tema loomingust, selle allikatest ning seiklustest Mäe elus, mille kohta ta ütleb, et juhuseid ei ole olemas. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Noor preester Philippe Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal ning õppis erakordselt kiiresti ära eesti keele, võites sellega eestlaste südame. Oma Rooma-õpingute päevil kohtus ta paavst Johannes Paulus II-ga, kes nimetas ta 2005. aastal Maarjamaa piiskopiks. Tegemist oli viimase piiskopi nimetamisega, mida paavst jõudis teha enne oma surma. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.
-
Putin on veendunud, et Ukraina on kaotamas, ja paneb kõik mängu, kirjutas julgeolekuekspert Rainer Saks kolmapäeval oma igapäevases Postimehe veebi Ukraina sõja ülevaates. Senikaua, kuni Vene väed pole jõudnud Kiievisse, võime ennast veel turvaliselt tunda, kuid mis võiks edasi saada Ukraina sõja kolmandal aastal? Sellest räägime neljapäeval, 18. aprillil kell 14.00 «Raudsaare dialoogide» uues osas julgeolekueksperdi Rainer Saksaga, kes pälvis veebruari algul ka Postimehe aasta inimese tiitli. Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Inimene on kohustatud ennast arendama, sest kõik halb siin maailmas tuleb lõppkokkuvõttes rumalusest, tõdes helilooja Sven Grünberg intervjuus Meelis Oidsalule kaks aastat tagasi. Kuidas aga leida sisemist motivatsiooni ärevatel aegadel? Sellest räägime neljapäeval, 11. aprillil kell 14.00 uuesti alustavas «Raudsaare dialoogide» intervjuusaates helilooja ja interpreedi Sven Grünbergiga, kes muide oli süntesaatorimuusika esimesi viljelejaid Eestis. Saatejuht on Mart Raudsaar.
-
Täna on saate «Raudsaare dialoogid» külaliseks Ike Volkov. Sihtasutuse Jaan Tõnissoni Postimehe fondi juht Mart Raudsaar räägib temaga «Kukerpillide» fenomenist, aga ka muusikast ja elust üldisemalt.
-
Seekordseks külaliseks on Eesti spordibioloog Kristjan Port. Saates tuleb juttu, kuidas püsida terve kõrge vanuseni ning miks on istumine meie sajandi katk.
- Laat meer zien
