Afleveringen
-
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil ikkagi täita saab. Kui palju elektriautode laadijaid on ühe uue hoone juurde ikkagi vaja, kuidas päikeseparke oma tehase juurde saada ja miks peaks mind huvitama, mis värvi elekter seinast tuleb. Saates räägivad Sunly müügidirektor Siim Lääts ning Rand&Tuulberg jätkusuutlikkuse juht August Kompus.
August Kompus leidis saates, et tööstus tahab toota, mitte mõelda selle peale, kus kohast tuleb energia. "Võimalikult varakult tuleks kaasata ehitaja, kes teeks selle analüüsi läbi - kas taastuvenergial on mõtet, kus on mõtet ja kui palju. Paberil on seda analüüsi enne teha palju lihtsam kui pärast ehitust hakata asju ümber tegema," sõnas Kompus. Ta lisas, et näiteks Rootsi puhul on juba sisse viidud väga ranged süsiniku piirmäärad ehitusmaterjalile ning sellega peaksime ka Eestis alustama, et oma tootmiseid konkurentsis hoida.
Siim Lääts lisas, et energiaturg on väga suurtes muutustes ning lahendused selles vallas on kogu aeg arenemas. "See mis meie jaoks oli eile uus, võib täna olla juba vana. Me näeme, et salvestusvõimekused tulevad praegu nagu kiirrong ning võtavad kiiresti võimsust," ütles Lääts.
Pikemalt elektrituru lahendustest ja ehitusturu tulevikust saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Fotol: Siim Lääts ja August Kompus. Autor: Andres Laanem -
Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Ühelt poolt on korteriühistul suur vastutus majaelanike turvalisuse tagamisel: korrast ära elektrisüsteem, katkised korstnad, nõuetele mittevastavad kaminad ja küttekolded – kõik, mis võib ohustada inimelusid. Samas on ka kortermajade torude korrashoid korteriühistu vastutus. Vesi tekitab lühise, lühis tekitab tulekahju, osutas Andres Piirsalu.
Ta lisas ka, et 2023. aastal toimus kindlustatud hoonetes üle 500 tulekahju, mille kogukahju oli üle 14 miljoni euro. Neist korteri tulekahjusid oli 212, mille keskmine kahjusumma oli 11 000 eurot. Korterelamu põlenguid oli 37.
Majanduslikult keerulisel ajal maksavad ettevõtted ära oma pangalaenu ja mujalt püütakse kokku hoida. “Kindlustus pole aga mugavusteenus, mille pealt kokku hoida. Võimalik kahju on palju suurem kui kindlustusmakse,” rääkis Piirsalu korteriühistute näitel.
Eesti Kindlustusseltside Liit käivitas korteriühistute tuleohutuse parandamiseks projektirahastuse konkursi kogueelarvega 50 000 eurot.
Kuula saatest, millega saab Eesti Kindlustusseltside Liidu projektirahastuse konkurss korteriühistuid tuleohutuse parandamiseks aidata ja mida tähendab korteriomanikule see, kui korteriühistul pole kindlustust, kuid kahju on juhtunud. Saadet juhib Juuli Nemvalts. -
Kas katust on vaja vaid hoone kaitseks või on see hoopis pikaajaline investeering? Millised on olulisemad küsimused, mida enne katusevalikut küsida? Saates arutleme, miks tasub panustada katuse kvaliteedile, kuidas mõjutavad valikut ilmastikutingimused ja milline roll on katuse visuaalsel sobivusel hoonega.
Samuti tuleb juttu katuse paigaldusest, hooldusest ja energiatõhususest. Küsime, milline on Ruukki lähenemine jätkuruutlikkuserele ja kuidas kliendile päriselt väärtust luuakse. Saade pakub kasulikke teadmisi nii ärihoonete ehitajale kui ka renoveerijale.
Külas on Ruukki ärivaldkonna juht Kristjan Õsso, saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Kristjan Õsso.
Foto: erakogu -
Audentese juubelisarja 5. saates on külas kooli esimene looja Tea Varrak. Arutleme hariduse teemadel peamiselt läbi ajaloo vaatevinkli. Kuidas on õpetamine ja haridussüsteem viimase 30 aastaga muutunud?
Tea Varrak jagab, kuidas luua midagi püsivat nii haridus- kui ka ärivaldkonnas. Mis on olnud selle eduloo võtmetegurid ja mida saame sellest tänases muutuvas maailmas õppida? Kuidas sündis see erakordne hariduskeskkond ja mida saavad ärijuhid sellest õppida? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol Tea Varrak.
Foto autor: Andrei Ozdoba. -
Riigi Kinnisvara erastamise arutelu on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid peaks rääkima ka alternatiividest, sõnas Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund". "Positiivne kindlasti oleks, kui riigi riik ise oma kinnisvara ei omaks ega haldaks, siis elavdaks see kinnisvaraturgu."
Mida erastada ja mida see riigile ja kinnisvaraturule kaasa toob, räägib Leppoja saates "Kinnisvaratund". Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullus lahti veel riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeoleku olukorras.
Intervjueeris: Siim Sultson
Fotol on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja (autor: Siim Sultson). -
Elektri börsihind pakub tarbijale lõputult võimalusi kiruda, kuid mitmetele Eesti idufirmadele on see äri aluseks. „Ükssarvikute kasvulava“ saates arutlevad energiasektori idufirmade Themo kaasasutaja Madis Uuemaa ja Volton Technologies kaasasutaja Tristan Agur energiasektori hetkeseisu ja tuleviku üle.
Themo pakub teenust, mis aitab majutusasutustel, majaühistutel ja ka eraisikutel elektrikulusid kokku hoida ja lisaks ka teenida tulu elektriküttega põrandatest, mida kasutatakse elektrivõrgu tasakaalustamiseks.
"Me muudame need elektri küttesüsteemid mitte ainult elektrikulu allikaks, vaid me aitame nad muuta sulle raha teenimismasinaks," selgitas Madis Uuemaa.
Värske idufirma Volton Technologies seevastu on võtnud laiemalt ette kogu energeetikasektori, eesmärgiga luua suur ökosüsteem. Nende tootevalikusse kuuluvad nutipistikud ja -releed, mis jälgivad börsihinda, ning nad arendavad kahesuunalisi laadijaid elektriautodele.
"Meie põhiline eesmärk on ehitada suurt ökosüsteemi," ütles Tristan Agur.
Tulevikku vaadates näevad mõlemad ettevõtted suurt potentsiaali energiasalvestuslahendustel nagu vesinik. Samas tõdevad asutajad, et energiasektori muutused on pikaajalised protsessid, mis nõuavad nii tehnoloogilist arengut kui ka poliitilist tahet.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Fotol: Madis Uuemaa. Autor: Andras Kralla -
Aasta algusest jõustunud maksumuudatused on ettevõtjatele toonud nii küsimusi kui kohanemisvajadust. Maksu- ja Tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ on külas Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning tulumaksuosakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu. Saates räägitakse, millised on MTA 2025. aasta prioriteedid ja suurimad väljakutsed – alates maksulaekumiste suurendamisest ja maksuvõlgade vähendamisest kuni tulumaksureeglite muudatuste, digitaalse andmepõhise järelevalve ning rahvusvaheliste maksutrendidega kohanemiseni.
Arutluse all on ka ümbrikupalgad, skeemid OÜ-tamisega, dividendide maksustamine ning see, kuidas maksuamet soovib ettevõtjatega koostööd süvendada, mitte vastandumist tekitada.
Saatest selgub ka, et ühest küljest on maksu- ja tolliamet vähendanud oma töötajate arvu ja suurendanud automaatsete lahenduste hulka, aga samal ajal on maksulaekumised kasvanud uute rekorditeni.
Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol: Raigo Uukkivi, Aune Maria Marjapuu ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem -
Jaekaubandus liigub üha enam digitaalsete lahenduste suunas, kus e-poed mängivad olulist rolli. “E-kaubanduse Liidu andmetel kasvas e-kaubandus ainuüksi eelmisel aastal 20%, moodustades kogu kaubandusest veerandi,” rääkis SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.
Tema sõnul näitavad eestlaste e-poodidest tellimise harjumused, et tarbijad hindavad mugavust ja mitmekesisust, eelistades kiireid ja paindlikke makselahendusi. Eelmise aasta andmed näitasid, et Eestis telliti igas kuus ligi 1,4 miljonit pakki. Seetõttu tasuks e-poe maksevõimaluste hulka lisada uuenduslikke võimalusi, mis aitavad laiendada veelgi tarbijate segmenti.
Kuula saatest, millised makselahendused on praegu kõige popimad ja mille tõttu võib ostusooritus jääda pooleli. Riho Treumuth räägib ka, millises segmendis tehakse kõige rohkem oste ja miks on vajalik, et klient enne ostu sooritamist veenduks, et e-poes tehtud makse on turvaline.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Fotol Riho Treumuth.
Foto: erakogu. -
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Saates kajastatud konverentsi “Tark Ehitus” vestlusringis kinnitas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli, et Eestis ei ole praegu ühtegi kohustuslikku nõuet hoonete süsinikujalajälje arvutamiseks.
„Kuid Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2028. aastast tuleb arvutada üle 1000 ruutmeetri suuruste uute hoonete süsinikujalajälg. Aastast 2030 laieneb see kohustus kõikidele uutele hoonetele ning samast ajast kehtestatakse ka süsinikujalajälje piirväärtused, mis töötatakse välja hiljemalt 2027. aastaks,“ selgitas Seli.
Samas vajavad turuosalised riigilt juba täna selgemat teavet. „Sektoris on palju entusiaste, kes soovivad süsinikujalajälge arvutada ja teevad seda omal algatusel, kuid probleemiks on ühtse lähenemise ja selguse puudumine. Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,“ kirjeldas arhitektuuri- ja inseneribüroo ESPLAN juht Kadi Metsmaa ootusi riigile.
Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo märkis, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPD-d. „Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe. Meie oleme kogu EPD-de sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustame ka teisi tootjaid seda sammu astuma. Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,“ ütles Rammo.
Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole täna klientide ostuotsustes esmatähtis. „Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks – sarnaselt autode kütusekulu näitajatele,“ selgitas Soorm.
Vestlusringi juhib Urmas Vaino.
Fotol 5. märtsil konverents Tark Ehitus vestlusringis osalejad. Autor: Raul Mee -
Möödunud aasta juulis alustas elektroonikatööstuse Éolane Tallinn tegevjuhina Redrik Rahu, kes räägib "Tööstusuudised eetris" saates, kuidas ta uude rolli sattus ja kuidas on kaheksa kuud tippjuhina möödunud. Rahu tunnistab saates, et juhina on ta juba pidanud tegema ka ebamugavaid otsuseid ja koondama osa oma töötajatest. Ta räägib saates ka ettevõtte käekäigust ja tarneahelatest ning selgitab, kuidas geopoliitika ettevõtet mõjutab. Juttu on ka Éolane´i Grupi otsusest müüa Prantsusmaa ja Maroko tehased.
Saadet juhib Harro Puusild.
Fotol: Redrik Rahu. Autor: Harro Puusild -
"AI faktori" saates tuleb juttu personalitööst, värbamisest ja sellest, kuidas tehisaru kogu sellesse maailma ära mahub ning mis on juba praeguseks suurematel ettevõtetel automatiseeritud.
Millised on tulevikusuunad, ohud, võimalused ja kas AI koostab teisele tehisarule motivatsioonikirju, arutavad saates MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ja Manpoweri äriarenduse juht Kirke Altrov. Saadet juhib Mart Valner.
Kirke Altrov leiab, et kõige suurem eesmärk personalipoliitikas on leida võimalused personaliseerituse ja paindlikkuse suurendamiseks. "Me oleme viimased kaks aastat üritanud leida lahendust sellele, kuidas ära kaardistada personaalseid vajadusi ja võimekusi ning selle jaoks tuleb arvatavasti AI-põhine keskkond luua, aga see ei tasu ennast Eestis ära, sest mahud on väikesed," leiab Altrov.
Lisaks on saates juttu ka sellest, kas on vaja hoida ära tehisaru kasutamist inimeste tööle kandideerimisel, et keelemudelid ei kirjutaks inimeste motivatsioonikirju ja ei teeks ära praktilisi ülesandeid.
Kristjan Jansons leiab, et tehisintellekti saab töökohal kasutada töötaja abilisena ning kui see saab ära teha kogu töö, peab mõtlema, kas seda töökohta on vaja. "Üldjuhul tuleb lihtsalt mõelda, milliseid praktilisi proovitöid inimestele anda. AI enamasti kipub siiski automatiseerima ülesandeid, harva mingeid töökohti. Samas võib see muuta täiesti ettevõtte tööprotsesse," ütles Jansons.
Täpsemalt personalipoliitika, värbamise ja AI kohta saab kuulda juba saatest.
Fotol: Kristjan Jansons ja Kirke Altrov. Autor: Andres Laanem -
Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel.
Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter.
Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik.
Fotol Mario Sõrm, Sirje Potisepp, Carri Ginter ja Oliver Ämarik.
Foto autor: Andres Laanem. -
Saates "Õppetund" uurime, kuidas organisatsioonid arendavad oma inimesi läbi sisemiste teadmiste, kogemuste ja toetavate õppimisviiside. Avame sisekoolituste maailma, räägime mentorlusest, võrgustikest ning sellest, miks areng ei alga koolitusest, vaid sisemisest tahtest.
Stuudios on Kadri Kont-Kontson, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht ja Helena Viiroja, Tele2 Eesti personalivaldkonna juht.
Saadet juhib Katre Savi.
Fotol vasakult: Kadi Kont-Kontson ja Helena Viiroja. Autor: Andres Laanem -
Räägime saates "Digitark äri" erakordselt põnevast teemast, mis võib täna tunduda pigem teadusulme, kuid see on teema, mis jõuab meeletu kiirusega ka ärimaailma. Sukeldume koos ekspertidega põnevasse tulevikutehnoloogiasse – kvantarvutid ja kvanttehnoloogia, millel on potentsiaal muuta ärimaailma. Saatekülalised selgitavad, et erinevalt tavalistest arvutitest kasutavad kvantarvutid kvantbitte, mis saavad olla korraga nii 0 kui 1 (superpositsioon), võimaldades paralleelselt teha tohutult palju arvutusi.
Üks kõige intrigeerivamaid teemasid saates on kvantarvutite potentsiaal murda tänapäevaseid krüptograafilisi algoritme. Eelkõige on juttu RSA krüpteerimise teemal. Saates tõdetakse, et üks olulisemaid aspekte on kvantarvutite võime murda tänapäevaseid krüptoalgoritme, eriti RSA‑d tänu Shori algoritmile. See seab ohtu ID‑kaardid, veebibrauserid ja kogu maailma krüpteeritud andmeside.
Eksperdid selgitavad, et isegi kui kvantarvuti tegutsemiseks kuluks mõni minut, oleks tulemusena võimalik saada ligipääs praegu turvaliseks peetavale infole. Kuigi see oht ei ole kohene, on see toonud kvantarvutite teema teadlaste laualt avalikkuse huviorbiiti.
Kuigi praegu on kvantarvutid suured laboriseadmed on nende võimsus märkimisväärne spetsiifiliste ülesannete lahendamisel. Saates arutame ka teemal, kuidas ettevõtjad saavad valmistuda kvantrevolutsiooniks. Eksperdid rõhutavad, et tuleb hakata tegutsema juba täna, kuna kvantvõtmetele üleminek ei ole kiire protsess. Selleks ei pea asendama tavalisi arvuteid kvantarvutitega, vaid pigem kasutama postkvantalgoritme, mille murdmisest kvantarvutitega ei ole teada efektiivseid meetodeid. Ettevõtjatel soovitatakse kaardistada oma tarkvara ja hinnata, millised süsteemid vajavad uuendamist või väljavahetamist.
Saates viidatakse sellelegi, et kuigi teadlased ja ajakirjandus võivad teemat võimendada, on kvantoht reaalne ja sellega tuleb arvestada, eriti pikaajalise väärtusega andmete ja süsteemide puhul.
Saates on külas OIXIO IT tehnoloogiajuht Jüri Reitsakas, Zetes Estonia tegevjuht Riho Kurg ning TalTech professor Ahto Buldas. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.
Foto: Andres Laanem -
Töötukassa virtuaalne töö- ja karjäärimess toimub 8.–10. aprillini ning viib omavahel kokku tööotsijad ja tööandjad. Milline olukord on tööturul täna ja mida saabuv mess mõlemale osapoolele pakkuda saab, sellest räägib sisuturundussaates lähemalt Töötukassa nõukogu juht, Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode ning Töötukassa teenusejuht Livia Laas.
“Majanduses ollakse täna ettevaatlik ja ebakindlust on ka tööturul,” ütleb Livia Laas, kelle sõnul on kiires muutuses kõik sektorid ning tööandja terav silm peab toimuvat jälgides tabama, millised muutused tuleb tehnoloogias ja tootmises vajadusel sisse viia.
“Paljudes valdkondades on üheks keerukamaks ülesandeks kvalifitseeritud tööjõu leidmine. Inimestelt oodatakse eelkõige seda, et ollakse valmis juurde õppima. Kui üks koht on pikalt vakantne, asendatakse see tehnoloogiaga,” lisab Aaro Lode.
Millistele töökohtadele joostakse tormi ja kuhu peab inimesi otsima tikutulega? Millised on tööturule siseneva diginoore eelised endast vanema spetsialisti ees ja vastupidi? Kui palju tööandjaid töö- ja karjäärimessile saabub ja mida pakutakse virtuaalsetes töötubades? Sellest kõigest kuuleb lähemalt raadiosaates, mida juhib Riina Jussila.
Fotol: Livia Laas ja Aaro Lode. Autor: Andres Laanem -
Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütleb saates "Energiatund", et taastuvenergia tasude diferentseerimist teatud suurtarbijatele peab valitsuses arutama ning ideed ta ei välista.
“Käime koalitsioonipartneriga järgneva nelja-viie nädalaga detailse tegevuskava läbi, siis saame paljudele küsimustele vastused,“ ei soovinud minister siiski saate esimeses osas kõlanud intervjuus veel selgeid lubadusi anda.
Sarnaselt taastuvenergiatasudele selgub nende arutelude käigus ka uue valitsuse lõplik seisukoht nii Kiisa avariielektrijaama kui ka hiiglasliku Paldiski vesisalvesti toetamise osas.
“Kiisa kohta saan öelda, et idee on töös, kuidas seda jätkuvalt Eesti rahva jaoks tööle panna,” sõnas minister. “Padiski on aga mahukas projekt ja sarnaselt meretuuleparkidega peab seal analüüsima, kas ja kuidas see saab nii olla, et projekt oleks pankadele teatud tingimustel finantseeritav.“
Saates avaldas minister veel kas ta oli desünkroniseerimise päevadel isiklikult rahulik ning samuti seda kas ta läheb valitsusse eesmärgiga tugevdada merealuse taristu kaitset. Lisaks selgitab, mida peaksid riik ja ka arendajad tegema, et maismaatuulemargid saaksid valmida ning ka seda mil viisil Eesti elektrivõrku rohkem investeerida ning vastab ka küsimustele Eesti Energia kohta ning ka seda, kas minister usub et Eesti kütuseturul pole kartelli.
Saate teises osas räägib energeetikaettevõtte Eveconi tegevjuht Karl Kull, kes selgitab millised on väikeinvestori võimalused otse taastuvenergiasse investeerimisel ning millistelt tingimustel Evecon oma projektidele investoreid otsib. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol Andres Sutt Prantsuse-Eesti Tööstuskoja pressikonverentsil 2024. aastal.
Foto autor: Liis Treimann. -
Terviseuudiste seekordse saate Tervisesuunajaks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu. Räägime temaga suurhaigla juhtimisest, plaanitavast Tallinna haiglast ning Eesti tervishoiust laiemalt. Arutame ka alati nappiva raha teemat ja Peedu avaldab oma seisukoha eraravikindlustuse kohta. Samuti vastab ta eelmise saate külalise, perearstide seltsi presidendi Elle Mall Sadraku küsimusele, kas sõna "regionaal" haigla nimes viitab ka regionaalsele vastutusele või pakutakse erialasid, mille spetsialistid parajasti olemas on.
Küsimusi esitas Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saate toimetas Violetta Riidas.
Pildil: Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu
Pildi autor: Violetta Riidas -
Raamatupidamise teenuse sisseostmine muutub üha populaarsemaks, aga õige teenusepakkuja leidmiseks tuleb teha korralik eeltöö.
Sobiva teenusepakkujaga on töö nagu suhe, rääkis Starship Technologies grupi pearaamatupidaja Iriina Kangur. Kuna teenust ostetakse sisse tihti kompetentsi puudumisel, siis peab teenusepakkuja lisaks küsimuste vastamisele ka enda ekspertnõu pakkuma juhul kui õigeid küsimusi kohe küsida ei oska, ütles Kangur.
"Mina ootan teenusepakkujalt, et sa ütled: jah okei, aga kas sa tead, et sellega seondub veel see kohustus või need tähtajad või need dokumendid. Vot see on minu arvates normaalne koostöö," selgitas Kangur.
Teenusepakkuja vaatest on oluline aru saada nendest protsessidest, mida klient oma majas ise suudab katta ja millega tegelikult vajab tuge, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik. "Raamatupidamisprotsessides tihtilugu on see kõige keerulisem, et majasisesel raamatupidajal on protsess enamasti tema peas, mitte paberil," ütles Kuusik.
Välisest raamatupidajast sõltuvusse jäämine on ebatõenäoline, pigem jäädakse sõltuvusse sisemisest raamatupidajast, mis võib olla ohtlik, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Mart Nõmper. "Veel üks kuldne reegel on see, et ohtlik raamatupidaja on raamatupidaja, kes kunagi ei puhka," sõnas Nõmper.
Kuula saatest, kuidas valida endale sobiv teenusepakkuja, millised on teenuse sisseostmise plussid, kuidas punaseid ohumärke tähele panna ja ennast kaitsta kuna teenusepakkuja saab ligi ettevõtte kõige intiimsemale ja olulisemale teabele.
Intervjueeris Ireene Kilusk. -
Audentese üks omanikest Rain Lõhmus arutleb saates hariduse ja tehnoloogia teemadel.
Kas haridus suudab tehnoloogia arenguga sammu pidada? Tehisintellekt ja virtuaalsed klassiruumid on juba kohal, muutes õpetamise ja õppimise viise, kuid kas Eesti haridussüsteem suudab selle tempoga kaasa minna?
Eesti haridusmaastik paistab väljast vaadatuna üsnagi eeskujulik, kuid kas sellest piisab? Kuula saadet ja saa teada.
Rain Lõhmusega vestleb saatejuht Lauri Toomsalu.
Fotol Rain Lõhmus. Foto autor: Andrei Ozdoba. -
Uues sisuturundussaates "Ambitsioon" arutleme juhtide ja praktikutega, kuidas luua, arendada ja juhtida ambitsioonikat juhtmeeskonda, mis mängiks tippliigas.
Hindame ettevõtete meeskondade võimekust PoWeR Score'i abil ning arutleme ja pakume lahendusi, kuidas parandada
juhtmeeskondade sooritusvõimet. Juhtmeeskonna võimekusest sõltub otseselt ettevõtte areng ja tulemuslikkus.
Esimeses saates on külas Coop Panga juht Margus Rink ja Empowermenti juhtimistreener Toomas Danneberg.
Uurime, kuidas on Coop Pangas paigas:
• Selgus eesmärkides/prioriteetides – kas tulenevalt pikaajalistest
eesmärkidest on prioriteedid õiged ja kõik saavad nendest ühtemoodi aru
• Selgus rollides – kas prioriteetide seadmiseks on meeskonnas õiged rollid ja rolle täitvad inimesed teevad õigeid asju
• Selgus normides ja juhtimisrutiinides – tagab, et õiged inimesed
saavad õigete inimestega süsteemselt ja järjepidevalt kokku, et hoida
fookuses ettevõtte areng ning suurepärane kokkumäng.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol Margus Rink. Foto autor: Liis Treimann. - Laat meer zien
