Afleveringen
-
Filmide ja teleseriaalide tootmisega tegelev ettevõte 360 Media OÜ (brändinimega Zolba Productions) on viimastel aastatel teinud märkimisväärse arenguhüppe ning kasvanud kiiresti tänu ambitsioonikatele tele- ja filmiprojektidele.
Ettevõtte ühe omaniku ja produtsendi Helen Lõhmuse sõnul ei sünni selline edu üleöö, vaid selle taga on aastatepikkune töö, kontaktide loomine, julgus võtta vastu keerulisi väljakutseid ning mõnikord ka hallid juuksekarvad. Ta tõi esile ka kaasomaniku Jevgeni Supini rolli, kelle pikaajaline tootmiskogemus ja usaldusväärsus on aidanud ettevõttel samm-sammult kasvada.
Lõhmuse sõnul kujunes firma jaoks oluliseks pöördepunktiks seriaali „Von Fock“ tootmine, mis tõestas, et Eesti ettevõte suudab vedada suuremahulist telesarja peatootjana. Pärast seda on ettevõtte tegevus liikunud järjest suuremate ja keerukamate rahvusvaheliste koostööprojektide suunas.
Saates rääkisime ka ettevõtte projektipõhisest ärimudelist, ning sellest, kuidas tootmis-, reklaami- ja teenusproduktsiooni ühendamine aitab riske hajutada ja tagada stabiilsema kasvu. Juttu tuli ka Eesti 40-protsendilisest välisprojektide tootmistoetusest (cash rebate), mis on Lõhmuse hinnangul muutnud Eesti filmitootmise konkurentsivõimelisemaks. Lisaks tuli juttu ka rahastuse leidmise keerukusest, ideede ammutamisest ja talentide kasvatamisest.
Saadet juhtis Simona Zeno. -
Eesti kolme elamuarendaja arvamused Lätti mineku osas läksid vastakuti
Saates kõlab veebruaris Äripäeva 12. Kinnisvarakonverentsil salvestatud vestlusring, kus Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, Invego juht ja suuromanik Kristjan-Thor Vähi ning Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand arutlesid eluasemeturu ja arenduse olukorra üle. Modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu.
Arendajad näitasid, mis aastatel 2026-2027 kinnisvara arendamise valdkonnas tulemas on.
Saatejuht on Siim Sultson
Fotol (pildistas Raul Mee): istuvad Taavi Soorm, Kristjan-Thor Vähi ja Ingvar Allekand -
Zijn er afleveringen die ontbreken?
-
Airi ventilatsioonisüsteemi looja Indrek Anseli sõnul ei otsi teadlik koduomanik tänapäeval pööningule lihtsalt mürisevat torustikku, vaid intelligentset terviklahendust. Eestis välja arendatud Airi süsteem viib ventilatsiooni uuele tasemele, juhtides sisekliimat täielikult automaatselt ja ruumipõhiselt.
„Tänapäevased ventilatsioonilahendused on sageli kella- või eeldusepõhised, kuid tubade kasutus on erinev. Airi süsteem võimaldab reageerida reaalsetele andmetele ja juhtida õhuvoolusid automaatselt täpselt seal, kus vaja,“ selgitab pikaajalise paigalduskogemusega Indrek Ansel sisuturundussaates „Eramaja ehitus“. Ta räägib saates lähemalt, kuidas ruumipõhine reguleerimine ja nutikad andurid aitavad tagada parima õhukvaliteedi, säästes samal ajal märgatavalt energiakulusid.
Saates peatutakse pikemalt küsimusel, miks kaasaegses ehituses plast klassikalise plekk-toru välja vahetab. Ansel selgitab, et antistaatiline ja toiduainetetööstuse sertifikaadiga plasttorustik on metallist tunduvalt hügieenilisem ja vaiksem, kusjuures selle paigaldus edeneb plekitööga võrreldes kuni kolm korda kiiremini.
Saatekülaline on Tuulari ekspert ja Airi süsteemi looja Indrek Ansel. Saadet juhib Tarmo Virki.
Foto: Tarmo Virki
Fotol: Airi süsteemi looja Indrek Ansel, kelle sõnul saab ruumipõhisest ventilatsioonist standard, mis säästab tervist ja raha. -
Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".
"Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri.
Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemalt sellest, kuidas on traditsiooniline "raske raud" ja tark küberkaitse leidnud kohalikus tööstuses ühise keele. "Kaitsetööstus on uued tehnoloogiad ja startupid, kuid seal on ka väga palju traditsioonilist tööstust. Üks ei saa ilma teiseta," selgitab ta.
Samuti tuleb juttu kohaliku kosmosetööstuse varjatud trumpidest. Koidumäe toob välja, et kuigi Eestil oma astronaute veel pole, tehakse siin maailmatasemel satelliidikaameraid, andmetöötlust ja küberlahendusi, mida kasutatakse üha enam ka militaar- ja julgeolekualal. Lisaks peatutakse pikemalt teemal, kuidas on viimastel aastatel muutunud pankade ja riskikapitalistide moraalne suhtumine kaitsevaldkonda investeerimisse.
Saatekülaline on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Saadet juhib Tarmo Virki.
Pildil Kalev Koidumäe. Foto: Andres Laanem -
Õiglane juhtimine ei sünni ühest valemist, vaid selgetest põhimõtetest, usaldusest ja oskusest näha numbrite taha.
Kolm kogenud personalijuhti avavad saates “Finantsuudised fookuses”, kuidas kujundada õiglast tasustamist, siduda tulemuslikkus selgete ootustega ning kasutada tehisintellekti nii, et tehnoloogia toetaks, mitte ei asendaks läbimõeldud juhtimist.
Saates räägitakse palkade läbipaistvusest ning olukordadest, kus samal ametikohal töötavate inimeste panus ja tulemuslikkus erinevad märgatavalt. Külaliste hinnangul peab töötaja mõistma, kuidas tema tasu kujuneb, kuid palgaerinevuste põhjendamine ja juhtimine on eelkõige juhi vastutus.
Juttu tuleb ka avaliku sektori palkadest ja missioonitundest. Tähenduslik töö võib inimest tugevalt motiveerida, kuid ei asenda konkurentsivõimelist töötasu. Tulemusjuhtimises peetakse oluliseks selgeid eesmärke ja arusaadavaid mõõdikuid, kusjuures tulemustasu ei pea sõltuma ainult rahalisest tulemusest ega väljenduma alati rahas.
Eraldi tähelepanu all on tehisintellekti kasutamine värbamises ja personalitöös. AI võib kandidaatide eelsõelumist kiirendada, kuid ei pruugi märgata inimese tegelikku potentsiaali ega lugeda ridade vahelt. Ka tehnoloogia kasutuselevõtt ei too tingimata kohe kokkuhoidu, sest litsentsid, koolitused ja katsetamine nõuavad nii aega kui raha.
Lisaks räägitakse tööjõu voolavusest, värbamiskiirusest, töötajate rahulolust ja juhtimiskvaliteedist ning arutletakse, kuidas mõjutavad kaug- ja hübriidtöö organisatsiooni tulemusi, koostööd ja kulusid.
Saatekülalised on Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo, Kaitseinvesteeringute Keskuse personalijuht Kristiina Palm ja Vanalinna Ehituse personalijuht Kaire Elhuveig. Saadet juhib Paavo Siimann.
Fotol (vasakult): Mailis Neppo, Kaire Elhuveig, Paavo Siimann, Kristiina Palm. Autor: Andres Laanem -
Kinnisvaraettevõtete uued juhid ei plaani müüki suurte allahindlustega elavdada. Nende hinnangul õpetavad sooduskampaaniad ostjat veel suuremat hinnalangust ootama või tekitavad ostjas tunde, et midagi on projektiga valesti.
Äripäeva kinnisvarakonverentsil arutasid turu tulevikku Hepsori juhatuse esimees Martti Krass, Endoveri tegevjuht Roul Tutt ja US Real Estate’i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uued juhid ei näe põhjust kinnisvara müüki suurte allahindlustega vedada. "Kui hinnast saab kohe palju alla, võib klient hakata küsima, kas projektiga on midagi valesti või kas oleks võimalik veelgi rohkem kaubelda," nentis Krass.
Loigu sõnul viib arutelu kohe hinna peale ja jätab arendaja läbirääkimistel nõrgemasse positsiooni. "Kui arendaja alustab vestlust kohe allahindlusest, seab ta projekti kvaliteedi kahtluse alla," väitis ta. "Arendajatel tuleb esmalt vaadata otsa oma projektile, mitte põhjendada kehva müüki majanduse, valitsuse või geopoliitikaga."
Tutti hinnangul ei ole turul praegu ka sellist hinnasurvet, mis sunniks arendajaid ulatuslikke allahindlusi tegema. "Määravaks saab see, kas klient näeb asukohas, arhitektuuris ja terviklikus elukeskkonnas piisavalt väärtust, et ostuotsus teha."
Lisaks räägiti uute meeskondade moodustamisest, ostjate muutunud ootustest ja kinnisvaraturu arengust.
Vestlust juhtis Aigar Vaigu.
Saate toimetas Teeli Remmelg.
Foto: Raul Mee -
Eesti turismiettevõtete suurim proovikivi pole üksnes välisturistide leidmine, vaid lühike hooaeg.
Nii Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu presidendi David Ryan Jenkinsi kui ka Järvamaal tegutseva Kallaste hobitalu perenaise Liina Saksa sõnul tuleb suurel osal turismiettevõtetest teenida sisuliselt kogu aasta tulu vaid paari suvekuuga.
Jenkins tõdes, et kuigi tänavune suvi on turismisektorile olnud eelnevate aastatega võrreldes positiivne ning välisturistide arv kasvab, pole Eesti jõudnud siiani tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Samal ajal mõjutavad sihtkoha valikut jätkuvalt nii kodumaa kõrge hinnatase kui ka sõjast tulenev piirkonna turvalisus.
„Eesti turismiettevõtted peavad teenima kogu aasta tulu nelja kuu jooksul,“ ütles Jenkins, lisades, et just see sunnib ettevõtteid hindu tõstma ning muudab konkurentsi Lõuna-Euroopa sihtkohtadega keeruliseks.
Jenkinsi sõnul on viimaste aastate kriisid muutnud ka inimeste reisikäitumist. Reisiplaane tehakse üha sagedamini viimasel hetkel ning sama kiiresti võidakse need ka tühistada, mis muudab turismiettevõtete jaoks hooaja planeerimise oluliselt keerulisemaks.
Kallaste hobitalu perenaine Liina Saks tunnetab hooajalisuse mõju igapäevaselt. „Meie kogu aasta tulu tuleb ära teenida kahe kuuga. Ülejäänud aeg on juba boonus,“ ütles ta.
Saks tõi esile, et väikese turismiettevõtte edu tugineb eelkõige korduvkülastajatele. Tema sõnul tulevad inimesed tagasi eelkõige seetõttu, et tunnevad end hobitalus oodatuna ning saavad loomade keskel vahetu ja koduse elamuse.
Saates tuli muuhulgas juttu ka sellest, kuidas viimaste aastate kriisid on muutnud inimeste reisimisharjumusi, millised välisturud on Eesti jaoks praegu kõige olulisemad ning miks väikestel turismiettevõtetel tuleb pidevalt areneda, et külastajad ikka ja jälle tagasi tuleksid.
Intervjueeris Simona Zeno.
Fotol Kallaste hobitalu loomad. Foto: Liina Saks -
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Saate esimeses pooles selgitavad külalised, kuidas sünnib Rally Estonia telepilt – sadade ruutkilomeetrite peale laiali laotuva võistluse kaabeldamine, droonide ja helikopterite kasutamine ning koostöö rahvusvaheliste partneritega on omaette kunst.
Kristjan Saar avab režissööri ja produtsendi rolli: kuidas komplekteeritakse tiim vabakutselistest ja usaldusväärsetest koostööpartneritest üle Baltikumi ja Skandinaavia ning miks spordiülekanne peab järgima äraproovitud standardeid, mis suurele auditooriumile arusaadavad on.
Vaatajale pakuvad põnevust uued lahendused: kohtunike mikrofonid ja kaamerad, tehisintellekti abil korduste otsimine, interaktiivne graafika ja statistika ning tulevikuvõimalused e-kaubandusest spordiennustuseni. Juttu tuleb ka sellest, miks pilt eri ekraanidele erineva viitega jõuab ja miks kvaliteeti mõjutab sageli hoopis vaataja internetipakett.
Saates tuleb juttu ka pikkade ürituste argipäevast: Eurobasketi korraldamine tähendas Levirale aastapikkust eeltööd, kohapeal töötas üle saja teleinimese kolm nädalat järjest.
Kuulete ka lugusid tehnilistest äpardustest (näiteks mahapõlenud tehnika ja laseriga rikutud kaamerasensor) ning sellest, kuidas režissöör vead vaataja eest märkamatuks teeb.
Lõpetuseks tutvustatakse Levira leidlikke erilahendusi, näiteks kuidas ralli pealtvaatamisaladele jõuab telepilt teletornist antenniga – sest metsas internetti pole.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Fotol: Režissöör ja produtsent Kristjan Saar ja Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu
Foto: Hando Sinisalu -
Mullu autotootja Renault'ga koostööd alustanud Vok Bikesi juhi Indrek Petjärve sõnul ei saa Eestis enam teha odavat ega lohakat allhanget ning riik liigub peatöövõtja rolli. Tänavu mais Pärnu tarneahelakonverentsil rääkis ta, et Eesti ettevõtted peavad muutuma ambitsioonikamaks, tuues võrdluseks Aasia tootjad, kes investeerivad potentsiaalsetesse partnerlustesse märkimisväärselt rohkem. Petjärve hinnangul on Eesti autotööstuse tarneahelas liikunud allhankija rollist järjest kõrgemale ning see eeldab senisest suuremat vastutust ja võimekust.
Renault'ga koostöö on toonud Vok Bikesile kaasa rangemad standardid ja märksa suurema bürokraatia, kuid avanud ka võimaluse kasvada. Koostöö edeneb etappide kaupa: praegu toimub rataste lõppkooste Renault' tööstuslinnakus Pariisi lähistel, järgmistes etappides on plaanis laiendada komponentide tootmist ning kasutada Renault' hangete mastaabiefekti. Petjärve sõnul seisneb ettevõtte suurim väljakutse nüüd mitte enam klientide leidmises, vaid valmisolekus kiiresti tootmist kasvatada, kui suurtellimused peaksid saabuma.
Samal konverentsil tõi Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap õpetliku näitena autotootja Saabi, mille tootmine seiskus 2011. aastal komponentide puuduse ja rahaliste raskuste tõttu, kuigi nõudlus autode järele oli olemas. Tema sõnul ei põhjusta tarneahela suurimaid probleeme enamasti üks vale prognoos, vaid see, kui nõudlus, tootmisvõimekus, ostuplaanid, varud ja rahavoog ei ole ettevõttes omavahel kooskõlas. Saabi puhul sai saatuslikuks just nõudluse ja planeeritud võimekuse vaheline ebakõla.
Kostapi sõnul peab ettevõtte tulevikuplaan olema ühine, mitte eri osakondade eraldiseisvate plaanide kogum. Kui müük, ost, tootmine ja finants lähtuvad erinevatest eeldustest, tekib olukord, kus paberil olev nõudlus ei tähenda veel valmisolekut seda täita. Seetõttu peavad tulevikuprognoosid ja tegevusplaanid olema kogu ettevõttele ühised ja läbipaistvad.
Pildil Indrek Petjärv. Autor: Andras Kralla -
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.
EnerHUBi juht Maarika Truu selgitab, miks peaksid noored lahendama päris probleeme, mitte valima kõige lihtsamat õpilasfirma ideed ning kuidas mentorid aitavad ideedest kasvatada toimivaid lahendusi. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse juhatuse liige Darja Saar räägib, miks vajab Eesti rohkem süsteemset koostööd teaduse populariseerimisel ning kuidas kasvatada noortes loojate, mitte tarbijate mõtteviisi.
Oma kogemusi jagavad ka Euroopa õpilasfirmade konkursil teise koha saavutanud Kiryaki asutajad Loore-Lee Allmaa ja Elisabeth Tagobert, kes räägivad, kuidas ühest igapäevasest probleemist kasvas välja tehnoloogiline toode, miks tuli kuude kaupa laborites katsetada ning miks on läbikukkumine sageli kõige väärtuslikum osa õppimisest.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Fotol: Õpilasfirma Kiryak
Foto: Kretel Kuusk -
Tehisintellekt ja virtuaalreaalsus avavad õppimisele uusi võimalusi, kuid tehnoloogia üksi õppimist paremaks ei muuda. Millest sõltub see, kas uus lahendus aitab õppijal päriselt uusi oskusi omandada ja neid ka tööelus rakendada ning milline roll jääb selles kõiges koolitajale?
Seekordses "Õppetunni" saates võtame fookusesse kaks värsket lõputööd, mis käsitlevad tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamist täiskasvanute õppimises. Räägime sellest, kuidas õppijad uusi tehnoloogiaid kogevad, millistes olukordades need loovad kõige rohkem väärtust ning kus jääb inimlik juhendamine endiselt asendamatuks.
Arutleme ka selle üle, milliseid pädevusi vajab tänapäeva koolitaja kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas ning kuidas kasutada uusi tehnoloogiaid nii, et need toetaksid õppimise eesmärke, aitaksid õpitut tööellu üle kanda ega muutuks eesmärgiks omaette.
Külas on Triine Jõudna ja Rebecca Vesik, kelle lõputööd pakuvad värskeid vaatenurki tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse võimalustele täiskasvanute õppimises.
Saadet juhib Helen Lükepak.
Foto: Rebecca Vesik -
Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub.
Kõige suurem risk on see, kui positiivse tulemuse põhjal usutakse liigagi kergesti, et kõik on kontrolli all - rohkem pole vaja panustada. Samal ajal murrab küberrünnak lihtsa parooli mikrosekunditega. Küberkriisis ei ole aega juhtkonnal koosolekut pidada - vaja on tegutseda ja kiiresti otsustada.
Samuti tasub igal juhil endalt küsida, kui palju erandeid reeglitest tegelikult tehakse ja kas keegi jälgib, millal need lõppevad. Sageli antakse luba "ainult selleks korraks", mis unustatakse kehtima kuudeks või isegi aastateks. Just sellised väikesed mööndused kipuvad saama ettevõtte kõige suuremaks turvaauguks.
Saates tuleb juttu ka riskist, millest Eesti ettevõtjad ja riigiasutused pigem vaikivad: kui suures osas sõltub meie kriisikommunikatsioon ja äri toimimine ühest suurest välismaisest tehnoloogiapakkujast ja mis juhtub siis, kui see langeb. Kuula "Digitark äri" saatest, milliseid küsimusi peaks iga juht endale ja oma meeskonnale esitama, enne kui midagi katki läheb.
Saade on salvestatud Riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil selle aasta kevadel. Ettekande kontrolli illusioonist tegi Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg, kellel on üle 20 aasta kogemust nii kaitseväest kui erasektorist.
Pildil Uko Valtenberg. Autor: Tiit Mõtus -
Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse.
Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad.
BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne ehitusplatsile jõudmist, parandada projektdokumentatsiooni kvaliteeti ning säästa aega ja raha.
Samas rakendatakse digitaalseid lahendusi sageli vanade dokumentide ja töövõtete kõrval. Nii tajutakse BIM-i lisatööna, kuigi selle eesmärk peaks olema ebavajalike tegevuste vähendamine. Arengut pidurdavad ka ebaselged nõuded, vähene usaldus automaatselt kogutud andmete vastu ning osapoolte erinev arusaam mudeli eesmärgist.
Saates käsitletakse olulise õppeprojektina Rail Balticat, mis on tõstnud kogu sektori BIM-i pädevust, kuid näidanud ka varakult kokku lepitud protsesside tähtsust. Kui pole selge, milliseid andmeid vajatakse, kes neid kasutab ja kuidas info osapoolte vahel liigub, võib ka hea tehnoloogiline lahendus muutuda keeruliseks ja töömahukaks.
Saatekülaliste hinnangul peab sektor liikuma nõuetepõhiselt BIM-ilt väärtuspõhise kasutuse suunas. Tehnoloogia ja vajalikud oskused on olemas, kuid järgmine arenguhüpe sõltub eelkõige juhtimisest, koostööst ja valmisolekust tööprotsesse muuta. Juttu tuleb ka tehisintellektist, mis saab aidata inseneridel rutiinseid tegevusi automatiseerida, kuid ei asenda erialast mõtlemist ega vastutust.
Saadet juhib Rasmus Kagge.
Fotol: Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin ning Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand
Foto: Andres Laanem -
Rekordilised vasikahinnad annavad veisekasvatajatele põhjust rõõmustada, kuid sektori tulevikku kujundavad hoopis keerulisemad küsimused. Loomataudide levik Euroopas, karmistuvad transpordinõuded ja noorloomade eksport sunnivad otsustama, kas Eesti jätkab senisel kursil või hakkab siin sündinud loomadele rohkem lisandväärtust looma.
Juulikuu „Kasvupinnase“ saates arutlevad Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, kuidas on muutunud elusloomade eksport ning millised otsused määravad Eesti veisekasvatuse konkurentsivõime järgmistel aastatel.
Mustmaa sõnul on vasikate hinnad küll rekordilised, kuid turuolukord võib kiiresti muutuda. „Rekordilised hinnad toovad sektorisse lisaraha ja annavad arengule hoogu, kuid keegi ei oska öelda, kui kaua selline olukord kestab,“ märgib Mustmaa.
Saates räägitakse, kuidas mõjutavad eksporti sinikeele levik, suu- ja sõrataudi oht ning Euroopa Liidus kavandatavad rangemad loomade transpordinõuded. Arutelu all on ka küsimus, miks liigub suur osa Eestis sündinud pullvasikatest endiselt välismaale ning kas riigil ja sektoril oleks vaja senisest selgemat ekspordistrateegiat.
Bulitko hinnangul võiks pikemas vaates rohkem Eestis sündinud loomi siin ka üles kasvatada. „Minu suur unistus oleks, et Eestis sündinud pullvasikad jääksid Eestisse kasvama ning looksid lisandväärtust siin,“ ütles Bulitko.
Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas on muutunud ekspordilogistika pärast idatransiidi kadumist, miks on transpordikulud mitmekordistunud, millised on Eesti võimalused kolmandate riikide turgudel ning kuidas mõjutavad loomataudid kogu Euroopa veisekasvatust.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Foto: Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa. Autor: Juuli Nemvalts -
Seoses septembris Riias toimuva Baltic Brand Forumiga räägitakse saates Baltikumi kõige põhjalikuma tarbijauuringu telgitagustest, tarbijate suhtumisest brändidesse ning sellest, mida kujutab endast juba üle kahekümne aasta tehtud Balti brändide ja elustiili uuring.
Põhjalik uuring hõlmab kolmsada küsimust, kuussada brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. "Eetris on turundusuudised" saate külalised on Norstat Eesti äriarendusjuht Katariina Tamm ning Optimisti asutaja ja juht Magnus Lužkov.
Uuringu tegelik väärtus ei peitu meedias kajastust leidvates "armastatuimate brändide" edetabelites, vaid selles, kuidas inimesed mõtlevad ja otsuseid teevad. Magnus Lužkov kirjeldab, kuidas tehisintellekti abil andmeid sünteesides avanevad brändidele täiesti uued võimalused positsioneerimistööks – töö, mida varem tehti paljuski kõhutunde pealt. Katariina Tamm avab uuringu köögipoolt: kuidas panna inimesed vastama tunniajasele küsimustikule, kuidas tagada andmete kvaliteet ja miks veebiuuring võib olla ausam kui näost näkku küsitlus.
Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis enam suuri kodumaiseid laiatarbebrände ei sünni, kas vastutustundlikkus on brändidele päriselt oluline või pelgalt silmakirjalikkus, ning millised üllatavad tarbijate vajadused ootavad täitmist. Magnus Lužkov toob unäiteks noorte suur turvatunde vajadus ja ootamatu nostalgialembus. Lõpetuseks tunnistavad saatekülalised üles ka omaenda värsked brändisümpaatiad.
Kui palju erinevad Eesti, Läti ja Leedu tarbijate brändieelistused ja tarbijakäitumine? Sellele küsimusele saab põhjaliku vastuse septembris Riias toimuval Baltic Brand Forumil.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
Pildil Katariina Tamm ja Magnus Lužkov. Allikas: Äripäev -
Suure osa oma elust suusatamisele pühendanud 21aastane Aleksander Luik tegi mõned aastad tagasi spordiga lõpparve. Nii tekkiski tal võimalus ellu viia oma kaks äriideed.
Kui Aleksander parasjagu oma koduhoovis hekki lõikas, peatus tee ääres üks Audi. Autojuht uuris, kas ta pakub hekilõikust ka teenusena. Selle küsimuse peale läks Aleksandril pirn põlema.
Nii sättiski ta aiale sildi "Hekilõikus". Talv otsa nukrana seisnud reklaam tõi kevadel aga esimesed telefonikõned ja esimese kliendi, kes Aleksandrist paarisaja meetri kaugusel elas.
"Alustasin hommikul, õhtul lõpetasin ja sain tehtud. Siis sain aru, et seda hekki võib lõigata küll ja siin on raha, mida inimestelt küsida," kirjeldas Luik oma esimese tööpäeva võidukat lõppu. Tööpäev ise oli küll veidi hirmutav, sest Aleksander kartis imetlusväärselt ilusa aia hekki ära rikkuda.
Esimeste hekilõikustega käsikäes alustas Aleksander Hekiabi postitusi sotsiaalmeedias. Terve suve peale õnnestus tal eri kanalite peale kokku koguda pool miljonit vaatamist, kalender muudkui täitus ja suvega teenindas ta üle saja kliendi.
Saates rääkis Aleksander, kuidas oma äriideed ellu viis. Ustavaks abimeheks on seal olnud tehisaru. "Parim nõuanne oli, et võta endale raamatupidaja, saad ühest probleemist lahti," rääkis Aleksander, kui oli ChatGPT-le kurtnud, et arvetega majandamine ei ole tema teema.
Lisaks hekilõikusärile tegeleb Aleksander veebipoega, kus müüb laia valikut suusateemalisi telefonikatteid. "Kui tellimus tuleb, ma saadan disaini tehasesse. Näiteks Leedus on üks ja teine tehas on USAs."
Ta räägib, mis on noorelt ettevõtlusega kätt proovimise plussid ja miinused, miks tema videote strateegia on end ära õigustanud ja kuidas impulsiivsus on tal aidanud asju ära teha.
Küsis Mai Kroonmäe.
Fotol Aleksander Luik.
Foto: erakogu -
Autismiga seotud maskeerimine tähendab, et inimene õpib oma loomulikke reaktsioone, kehakeelt, hääletooni või suhtlusviisi varjama, et sotsiaalsetes olukordades paremini toime tulla. Selline strateegia võib aidata koolis, tööl ja suhetes hakkama saada, kuid pidev enesekontroll nõuab suurt pingutust ning võib varjata inimese tegelikku abivajadust.
Seekordses „Tervisetarga“ saates toome kuulajani Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja noorukitepsühhiaatri Ove Liis Mahhovi ettekande Meditsiiniuudiste poolt korraldatud Vaimse tervise konverentsilt, kus ta rääkis autismiga seotud maskeerimisest täiskasvanueas. Juttu tuleb sellest, miks autistlik inimene võib hakata oma käitumist teadlikult jälgima ja kohandama, kuidas maskeerimine võib raskendada autismi märkamist ning miks see puudutab eriti sageli naisi ja tüdrukuid.
Dr Mahhov käsitleb ka maskeerimise tagajärgi: kurnatust, ärevust, depressiooni, identiteedisegadust ja tunnet, et teised ei tunne inimest sellisena, nagu ta tegelikult on. Samuti räägib ta, kuidas koolis, tööl ja lähedastes suhetes saab luua keskkonna, kus inimene ei pea kogu aeg pingutama, et näida neurotüüpiline. Saate toimetas Violetta Riidas.
Pildil Ove Liis Mahhov
Pildi autor Anni Õnneleid -
Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest. Üks põhjus on tema sõnul see, et suuremad tööstused liiguvad Tartu linnast välja, sest linnas on maa kallim, krundid välja kujunenud ja laienemisvõimalused piiratud.
Samas ei tähenda tööstuse kasv omavalitsusele automaatselt otsest rahalist võitu. Kui tööstus asub Tartu vallas, aga töötajad elavad näiteks Tartu linnas, ei jõua töökohtadega seotud tulumaksutulu samasse omavalitsusse. “Sellist otsest kasu ei ole ettevõtluse arendamisest ühelegi omavalitsusele. See on veidi utreeritult öeldud, aga maksusüsteemis on väga tõsine lünk sees.” ütles Laur.
Lauri sõnul pingutavad tööstuse nimel praegu need omavalitsused, kes näevad laiemat pilti. Tartu valla huvi on, et piirkonnas oleks erinevaid töökohti ja et tööstusparkides töötavad inimesed saaksid tulevikus ka vallas elada. Vald saab tema sõnul ettevõtluse arendamisel teha peamiselt kolme asja: mitte takistada, hoida planeeringud piisavalt paindlikud ning korraldada menetlused võimalikult mõistlikult. Hästi töötavad need tööstusalad, kus krunte saab vastavalt ettevõtjate vajadustele liita või lahutada.
Üks tuleviku küsimus on energia. Laur märkis, et Tartu vallas on arendamisel piirkonna üks suuremaid päikeseparke, mis võiks anda sisendi energiamahukale ja puhtale tootmisele, näiteks andmekeskustele. Samas tunnistas ta, et selliste investeeringute Eestisse toomine on keeruline. “Hetkel on see praktikas läinud niipidi, et enne on energia, siis tuleb tarbija. Kuigi võiks olla rohkem sünkroonis.” ütles Laur. Tema hinnangul sunnib päikeseenergia kiire kasv nüüd otsima võimalusi energia salvestamiseks, otse kasutamiseks ja kohapeal väärindamiseks.
Millist tööstust omavalitsused ootavad, mida kindlasti ehitada ei taheta ja kuhu arenevad Tartu valla tööstuspargid, saab pikemalt kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Pildil Jarno Laur. Autor: Kalev Lilleorg -
Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates „Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks.
Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti.
„Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. „Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“
See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest.
Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine.
Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites
Üks oluline arengusuund on lao mahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid täna on tavapärasemad juba 8–10 meetrit.
See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta.
Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida vaid ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otrsustas selle investeeringu siiski teha, sest „on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“.
Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm.
Foto: Laomaailm -
Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab?
Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi.
Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida.
Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATH-ga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale?
Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab.
Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATH-kas Helen Roots.
Pildil vasakult: Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska. Foto: Andres Laanem - Laat meer zien
